teisipäev, 25. august 2015

 
 
Valitsus õpib Tallinna eduloost
 
Kui Tallinna Autobussikoondis ja Trammi ja Trollikoondis 2012. aastal ühendati, oli arvukalt neid, kes sammu otstarbekuses kahtlesid. Tookord arvustati ühinemist nii meedias, linnavolikogu opositsioonijõudude kui ka ettevõtete töötajate poolt. Selles pole ka midagi imelikku, sest iga uuendus hirmutab ning sisendab ebakindlust, hea algatuse tunnustamiseni jõutakse märksa hiljem, kui paranenud majandusnäitajad ning otstarbekam töökorraldus kõik senised kahtlused kummutab. Õnneks leidub Tallinnas innovatiivselt mõtlevaid ja uuendustega kaasaminevaid inimesi, vastasel juhul sörgiksime arengus muu maailma sabas. Tänu sellele viisime ka Linnatranspordi aktsiaseltsis üle keeruka liitmisprotsessi ning täna on tuliseimadki oponendid nõustunud, et ühinemine oli põhjendatud ning õigeaegne. Oleme hoidnud kokku administratiivkuludelt. Täpsem käsuliin on võimaldanud kiirendada organisatsiooni toimimist ning protsess tervikuna tugevdanud ettevõtte majanduslikku baasi. Kui mitmetel ühistranspordiettevõtetel on märtsis Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu vahel sõlmitud üldtöökokkuleppe tingimuste täitmisega tõsiseid probleeme, siis TLTs vastas palgatase leppe tingimustele juba enne selle kehtimahakkamist 1. aprillil. See on fakt, mis kõnetab iga meie töötajat.
Riik tunnistab TAKi ja TTK ühinemise õnnestunuks
Valitsus on alati hoolega jälginud kõike Tallinnas toimuvat ning üritanud parima üle võtta. Erandiks pole siin ka ühistranspordiettevõtete ühinemine. Kohe peale TAKi ja TTK liitmist tuli tookord majandusministri nõunikuna töötanud Erkki Raasuke välja ideega viia riigifirmade juhtimine ühe emafirma alla. Ettepanek oli liialt julge ning selles haisteti ohtu, et peale arvukate ettevõtete  nõukogude likvideerimist kaovad erakondlasi stimuleerivad parteilised ametikohad. Ideed ei muutnud elujõulisemaks ka selle elluviimisel tekkiv ca 100 miljoni eurone kokkuhoid. Oma särk on ju ihule alati kõige lähemal. Ometi jäi ettepanek innovatiivse visioonina majandusministeeriumi kuluaaridesse ringlema ning kuna Tallinna eeskuju kulude kärpimisel tagant sundis, on täna jõutud selleni, et käivad tõsised ettevalmistused riigi transpordifirmade viimiseks ühtse juhtimise alla. Peab tunnistama, et selleks on ka viimane aeg. Killustatus riigi ühistranspordi juhtimises on maksumaksjale äärmiselt kulukaks.
Nii on riik lõpuks tunnistanud, et TAKi ja TTK ühinemisel saadud positiivne kogemus sobib üle võtta kogu riigis. Kahju muidugi, et sellega on nii kaua viivitatud.
Kas silmapiiril terendab ka üleriigiline tasuta ühistransport?
Kuna riik on Tallinna head algatused varem või hiljem üle võtnud, siis tundub lähiaastatel reaalne ka üleriigiline tasuta ühistransport. Tallinnas on ju süsteem ennast igati õigustanud ning vastupidiselt kriitikute hoiatustele toonud märgatava kokkuhoiu ning liiklusolukorra normaliseerumise.
Keskerakond pakkus tasuta üleriigilise transpordi välja oma märtsivalimiste teesides. Mõte pälvis suure toetuse, kui ääremaastumise pidurdamise oluline võimalus. Ka selleks kuluv ca 20 miljonit eurot ei ohusta riigi fiskaalstabiilsust. Valitsusel jääb üle hea ettepanek vaid üles korjata, nii nagu on korjatud üles mõte ühistranspordiettevõtete liitmisest. 
 
 
 
 

esmaspäev, 10. august 2015

Jäägem ühistransporti kasutades viisakaks
 
Sõitjate rahulolu ühistranspordiga oleneb eelkõige busside-trammide tehnilisest seisukorrast ning puhtusest, aga ka juhi oskustest ja suutlikkusest oma ülesandeid professionaalselt täita. Paljus on sõidumugavus aga ka sõitjate endi teha. Kui reisijad suudavad täita elementaarseid viisakusreegleid ning näha enda kõrval kaasreisijaid, on ühistranspordis kõigil lahedam sõita. Jäägem bussi sisenedes tolerantseteks ja hoolivateks, siis vastatakse meile samaga!
Sisenemine ja väljumine.
Küllap on kõik ühistranspordikasutajad kogenud olukorda, kus peatuses ootajad kogunevad bussi saabudes ukse ette tihedasse troppi, jättes väljujatele vaid kitsukese koridori. Igapäevane on taoline pilt näiteks Estonia lõppeatuses, kus kümned bussiootajad üritavad maksku mis maksab esimesena peale saada. On neidki, kes istekohata jäämise hirmus väljujaid jalust paisates, kohe bussiuste avanedes end sisse pressivad. Taoline läbematus päädib inetu trügimise, vahel ka sajatamise ning sõimlemisega.
Normaalset väljumist ja sisenemist segavad ka bussitrepile kõõluma jäävad kodanikud. Nad sõidavad mitmeid peatusevahesid, vaevumata väljujatele ja sisenejatele teed andma.
Bussi sisenedes tuleks astuda edasi ja leida endale iste- või seisukoht, mis ei takista teiste reisijate liikumist. Kui keegi soovib mööduda, võiks talle veidi ruumi teha. Tähelepanelikkus ei maksa ju midagi! Hoidkem bussi trepid ja ukseavad vabad nii väljujatele kui sisenejatele!
Mida bussis ei tohiks teha.
Küllap oleme kõik näinud bussis sõitmas punnis seljakotiga tegelasi, kes oma kallist rippranitsat turjalt ei raatsi võtta. Nii müksib see kõrvalseisjate selgi, tonksab istujaid kuklasse ja takistab liikumist. Võtke oma kallisvara seljast ja püüdke kaasreisijaid sellega mitte sandistada! 
Tõeliseks nuhtluseks on bussis muusikasõbrad, kes pole raatsinud oma pleierile kõrvaklappe osta ja andunult valju tümakat kuulavad. No andke ikka võimalus valida, mida kuulata tahetakse ja lülitage oma lärm välja! Tegelikult pole vali muusika kohane ka tänavale. Hoidkem vaikust!
Kui väljas sajab, maabub bussi hulk vihmavarjudega sõitjaid, kes pole jõudnud sirme enne sisenemist korralikult kuivaks raputada ning teevad seda  bussisalongis. Nagu koer, kes end peale suplust kuivaks raputab, vehitakse vari veest tühjaks otse kaasreisijate peale, küsimata, kas karastav suplus ohvritele meeldib. Püüdkem sademed vihmavarjudest ikka enne bussi sisenemist välja rapsida!
Buss pole koht peretülide lahendamiseks ega laste peale karjumiseks. Kui te ei suuda oma suhteid kodus klaarida, pole mõtet ka teiste inimeste päeva oma tülitsemisega rikkuda. Samuti tuleks telefoniga rääkimisel mõelda sellele, et kogu bussitäiel rahval pole tarvis teie juttu pealt kuulata. Ärge karjuge torusse ja kõnelge lühidalt ning konkreetselt!
Kui linnapeal kõndides kõht tühjaks läheb, ärge ronige bussi hamburgerit närima. Söömiseks leidub märksa mugavamaid paiku, ilma, et tuleks kaasreisijate riided ohtu seada ning buss transrasvade haisuga üle ujutada.
Suurte suukorvistamata ja poriste koerte koht pole samuti bussis. Väide, et minu Pontu ei hammusta, ei veena. Enne lemmikloomaga bussi sisenemist tuleb see suukorvistada ning tagada ka looma puhtus.
Sõitjad ise saavad ühistranspordi mugavaks muutmisel palju ära teha. Igas olukorras viisakaks jäämine ei nõua ju suurt vaeva, miks me siis igapäevases elus oleme nii visad enda kõrval kaasinimest märkama ning hoolitsema, et kõigil kaasreisijatel hea oleks?