laupäev, 25. aprill 2015

Kütuseaktsiisi tiivul viie kallima riigi hulka
 
Paljud positiivselt meelestatud kodanikud lootsid, et peale 1. märtsi saabub riigis uuenduste aeg valimislubaduste elluviimiseks ning seda ikka rahva heaolu nimel. Kahjuks läks teisti. Mida päev edasi, seda ebameeldivamaks muutuvad sõnumid meid ees ootavast aktsiisitõusust ja käibemaksuerisuste kaotamisest, mis omakorda toovad kaasa elukalliduse hüppelise kasvu. Tuure on kogumas poliittehnoloogilised mängud, tõestamaks järjekordselt Reformierakonna oskust, suruda rahva vastuseisule vaatamata läbi ka kõige ebapopulaarsemad otsused, tehes seejärel patuoinasteks koalitsioonipartnerid. Kindlalt edasi viie Euroopa kallima riigi hulka, on peaministril varuks õigustus, et elujärje allakäik oli kirjas nii valimiseelsetes lubadustes, kui ka koalitsioonileppes. „Oleks tulnud silmad lahti hoida ja ridade vahelt lugeda, mida segase jutumulliga tegelikult mõeldi,“ manitseb valitsusjuht isalikult.
Koalitsioonilepe vaikib kütuseaktsiisi tõusust.
Rääkides, et kütuseaktsiisi tõus on kirjas Reformierakonna valimisprogrammis, pole meie peaminister pehmelt öeldes siiras. Ainsa lause, mis sellele võiks viidata, leiame majanduse peatükist ning see kõlab: „Reformierakond seab sihiks liikumise tulude maksustamiselt tarbimise, saastamise ja pahede maksustamisele.“ Peab olema ääretult rikutud kujutlusvõime, adumaks, et siin mõeldakse saastamise all inimeste igapäevaseid tarbesõite, mis on eriti olulised just maapiirkondade elanikele. Tallinlased saavad tänu ühistranspordile linnas liikumisega ka peale aktsiisi tõusu hakkama, maal aga, kus sama Reformierakonna juhtimisel on tõmmatud koomale nii arstiabi, koole, kauplusi, postkontoreid, pangaesindusi ja muid elutähtsaid asutusi, on tähtsate teenuste järele keskustesse sõitmine lausa eluline vajadus, mitte saastamine.
Ka koalitsioonileppest ei leia me ainsatki viidet kütuseaktsiisi tõusule. Selgesõnaliselt on lubatud tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi, otsustatud vaagida aktsiisi kehtestamist energiajookidele, aga kütusele... mida pole seda pole.
Mis kütusehindadega lähiaastatel juhtub.
Peaminister, kes on asunud kütuseaktsiisi tõusu eestkõnelejaks, väidab, otsekui jääks aktsiisitõus nii marginaalseks, et seda ei märgatagi. Spetsialistid arvavad teisiti. Olerexi juhatuse liige Alan Vaht on öelnud, et uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini liitri hinnaks 1,484 eurot praeguse 1,174 euro asemel, kuid kui sisseostuhinnad tõusevad tagasi tavapärasele tasemele, hakkab bensiini liiter maksma 1,68 eurot. Siis oleksimegi nagu naksti viie kõrgeima aktsiisiga riigi hulgas. Bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks vaid Itaalias, Hollandis ja Suurbritannias ning diislikütuse aktsiis oleks kõrgem ainult Itaalias ja Suurbritannias. Selline on asjade tegelik seis.
Ka Õliliidu juht Toomas Saks on hoiatanud kütuseaktsiisi tõusu negatiivsete mõjude eest. Turu hea tundja ja kogemustega analüütikuna ennustab ta kütuse jaemüügi kokkukuivamist, maksupettuste hüppelist kasvu kütuseäris ning transiidifirmade ja piiriäärsete elanike poolt Eestis kütusetarbimisest loobumist. Millegipärast kaldun peaministrist rohkem uskuma spetsialistide prognoose, mille järgi võib kütuseaktsiisi tõusust planeeritud lisatulu jäädagi laekumata.
Kütuseaktsiisi tõstis mõned aastad tagasi Leedu, ent pöördus peagi tagasi vanade maksumäärade juurde, kuna aktsiisi tõus vähendas maksulaekumist, mitte ei suurendanud. Kahjuks ei taha meie valitsus lähinaabri kogemusest õppida ja kibeleb vitsu omal nahal proovima. Peaministri õhinast võib ka aru saada, sest poliitiliste vigade tõttu ei kannata mitte tema, vaid rahvas. Aga keda see rahvas saatus siis ikka nii väga murjendab!
Mis juhtub Tallinnas.
Kütuse aktsiisitõus tabab ka tallinlasi, kes on harjunud oma autoga tarbesõite tegema või siis maal sugulaste juures käima. Lööki pehmendab võimalus teha linnasisesed sõidud tasuta ühistranspordiga.
Muidugi muudab kütusehindade pretsedenditu tõus järgmise nelja aasta jooksul ühistranspordi ülalpidamise linnale kallimaks, ent tasuta transporditeenuse pakkumine ja ühistranspordi jätkuv arendamine on üks Tallinna linna prioriteetidest, millest ei loobuta. Kütuse kallinemine on küll linnakassale koormav lisakohustus, ent arvestades pealinna arengupotentsiaali ja jätkusuutlikku fiskaalpoliitikat, siiski talutav.
Oma õiguste eest seismine on kodaniku küpsuse tunnus.
Homseks plaanivad tuhanded kütuseaktsiisi tõusu vastased minna Toompeale meelt avaldama. Arvestades et kütuseaktsiis tõusule on kümneid alternatiivseid, ent inimeste elujärjele vähem dramaatilisi võimalusi riigikassat täitmiseks, mida Reformierakond kangekaelselt kasutamast keeldub, on protestiaktsioon täiesti õigustatud ja tunnistab selle korraldajate kodanikuküpsust. Lähitulevik näitab, kas Reformierakond on tõepoolest too mütoloogiline troll, kes võib karistamatult jõhkrutseda, kuna hõbekuul teda ei võta.
 

reede, 10. aprill 2015

Tallinlased kiidavad Moonikat
 

Märtsikuu viimasel päeval alustas tramm Moonika regulaarseid sõite liinil Tondi-Kadriorg. See oli päev, mis tähistas Tallinna trammiliikluse kaasajastamises olulise etapi edukat lõppu. Peagi liituvad Moonikaga Paula, Anna ja Liidia.  
Linlased võtsid uue trammi kohe omaks. Tore oli näha õhtustes uudistes vanadaami, kes õhinaga jutustas, et polnudki plaaninud trammiga sõita, ent kui nägi Moonikat peatumas, ei suutnud ahvatlusele vastu panna. Teisedki reisijad, kellelt uudislõigus arvamust paluti, leidsid, et uus tramm on mugav, sõidab hääletult ning sujuvalt ja on kindlasti rööbastranspordi uus tase. Ka hilisemad vastukajad uue trammi liinile ilmumisele, on olnud positiivsed ja tunnustavad. Vaid Delfi portaal pidas vajalikuks avaldada nimetu lugejakirja, kus kurdeti, et trammi vahekäigud on liiga kitsad ja istuda tuleb kaasreisijaga vastakuti. Erilise halvakspanu teenisid linnatranspordi arendajad aga selle eest, et tellisid trammi Hispaaniast. Kuigi artiklist jäi arusaamatuks, mille poolest hispaanlastelt trammide tellimine hea pole ning ei pakutud välja ka alternatiive, kust pidanuks trammid tellima, tehti sellelt pinnalt ajalooline üldistus, et trammihanget teostades eirati pahatahtlikult eesti inimeste suurt kasvu ja seda, et eestlane on individualist, kellel ei sobi istuda kaasreisijaga silmast silma asendis.
Võin kinnitada, et trammihanke ettevalmistamisel osalesid parimad asjatundjad ning tingimuste koostamisel lähtuti kriteeriumitest, mis vanade trammide puhul tundusid kõige häirivamad. Nende hulka kuulus ka istmete mugavus, vagunisse sisenemise hõlpsus, talvine soojapidavus, sõidu sujuvus ja mahutavus. Kõigi nende näitajate poolest on uued trammid vanadest kordades üle. Parandusi tehti ka peale hanke võitja selgumist. Näiteks planeeriti esialgu vagunis vahekäigud märksa kitsamad kui on lõppversioonis. Nõudsime sõitjatele lahedamat ruumi, mille tulemusel vahekäikude laiust suurendati 460mm-ni. Kuna uus tramm on vanast märgatavalt pikem, siis mahub sellesse arvukamalt reisijaid ning ka istekohti on rohkem. Mis aga puutub istmete asetusse, siis samasugust skeemi, kus istutakse vastamisi, kasutatakse paljudes uutes bussides ning siiamaani pole see probleeme tekitanud. Pigem on tegemist otsitud põhjusega hästiõnnestunud trammiprojekti meepotti tilgakest tõrva sokutada. See ei vähenda aga valdava osa linlaste rõõmu uute trammide üle.
Jätkub trammitee rekonstrueerimine Ülemiste suunal.
Samal ajal kui Moonika koos sõsartrammidega 3. liinil linlasi sõidutab, on käimas rööbastee ulatuslik rekonstrueerimine nn Lubja tõusust kuni Majaka tänava ja Peterburi maantee ristmikuni. Tööde käigus viiakse betoonalusele need trammitee lõigud, mis Tartu maantee ümberehituse ajal rekonstrueerimata jäid. Majaka tänaval teostatakse kümne aasta eest tehtud betoneerimistööde uuring, mille tulemustest lähtudes otsustatakse, kas betoonalust tuleb tugevdada või vajab see lõiguti väljavahetamist. Kindlasti tuleb vahetada trammirööpad, paigaldada uus kontaktvõrk ning rajada uued peatused. Nende töödega peaksime jõudma valmis käesoleva aasta 1. septembriks. Lubja tõusul tuleb betoneerimine teostada täies mahus ning vahetada välja ka kontaktjuhe. Paralleelselt rekonstrueeritakse liini teenindavad alajaamad nr 9 ja 16.
Jätkatakse Peterburi tee ning Majaka tänava ristmiku rööbastee pikenduse ehitamist, tagasipöörderingiga Peterburi tee 2 krundile. Tööde käigus valmivad trammitee koos kontaktvõrguga, trammipeatused ja tänavavalgustus. Peterburi tee tagasipöörderingi ühendamiseks olemasoleva trammiteega paigaldatakse pöörangud Majaka põigu piirkonda. Tagasipöörderingi vahetusse lähedusse on planeeritud Rail Baltic’u raudteeterminali ehitus, sealt edasi on aga kavas jätkata trammitee viimist Ülemiste City kaudu Tallinna lennujaama. Selleks tuleb rajada raudtee alune tunnel, mille tulemusel tekib otsekui minimetroo.
Trammitee viimine lennujaamani pole pelgalt Tallinna kui turismilinna taristu ajakohastamine. Uus trammiliin on oluline tervele Ülemiste piirkonnale kui perspektiivikale arengualale, kuhu olemasolevale kaubanduskeskusele planeeritakse lisaks veel ühte. Ülemiste Citys on juba täna enam kui 6000 töökohta, millele perspektiivis lisandub vähemalt sama palju. Kui arendusplaanid 36 hektari suuruses nn Targa äri linnas teostuvad, on selle teenindamiseks parim lahendus stabiilset ühistranspordi teenust pakkuv trammiliin.