esmaspäev, 25. jaanuar 2016

TLT on keskkonnasõbralik ettevõte
 

Organisatsiooni keskkonnasäästlik käitumine on protsess, mille õnnestumise määrab püstitatud eesmärkide järjekindel elluviimine. Kuuludes UITP (Rahvusvaheline ühistranspordi assotsiatsioon) täisliikmena ülemaailmsesse transpordiettevõtete võrgustikku, oleme osalised nii globaalses kui ka paikkondlikus keskkonnahoiu tegevuses.
Läinud aasta lõpul, just Pariisis toimunud ülemaailmse kliimakonverentsi eel, allkirjastasin UITP kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooni, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Sellega osaleme otseselt globaalse loodushoiu edendamisel. Deklaratsiooni allkirjastamine oli loogiline jätk meie senisele tegevusele keskkonnasõbraliku ühistranspordi strateegia elluviimisel. Õigupoolest oleme viimastel aastatel juba järginud põhimõtteid, millest deklaratsioon lähtub, nii et meie jaoks oli see võimaluseks veelkord kinnitada oma valmisolekut jätkata senist suunda õhusaaste vähendamisel ning kütusekulu optimeerimisel.  
Peale Tallinna üleminekut tasuta ühistranspordile, oleme pidevalt uuendanud oma bussiparki. Üha väiksemate saastenormidega busside kasutuselevõtt on loonud olukorra, kus meie pargis puuduvad madalama kui Euro-3 saastenormidele vastavad sõidukid, pool pargist on aga Euro-5 või Euro-6 saastenormiga ülimoodsate mootoritega linnasõidukid. Eelmise aasta lõpust alustasid regulaarseid sõite 24 Volvo hübriidi. Alates 1. jaanuarist teenindavad liine 42 ja 43 eranditult hübriidid. Kõik see on toonud kaasa sõitjate rahulolu kasvu, mida kinnitas ka viimane avaliku arvamuse uuring. Peatusin sellel pikemalt oma eelmises blogipostituses. Teisalt on pidevalt kahanenud meie sõidukite poolt õhku paisatud saaste. Käesolevaks ajaks on Tallinna õhku sattuvast transpordisaastest  ühistranspordi osa vähenenud 3%-le. Oleme seadnud eesmärgiks vähendada kümnendi lõpuks ühistranspordi osakaalu õhusaastes kuni viiekordselt, jäädes seega alla 1% piiri. Kui siia lisada veel tramminduses läbiviidud kardinaalne pööre, mis motiveerib tuhandeid linlasi tihedamalt saastevaba ühistransporti kasutama, annab TLT Rohelise pealinna idee elluviimisele olulise panuse.
Keskkonnahoiust ei tohi teha poliittsirkust.
Keskkonnahoiu näol on tegemist inimkonna ellujäämisstrateegiaga. Seepärast tunduvad eriti öövastavad katsed kasutada valdkonda poliitiliseks arveteklaarimiseks. Kahjuks harrastavad mitmed valitsuserakondadega seotud nn eksperdid praktikat, kus keskkonnaküsimused muudetakse poliittsirkuseks. Kuidas teisiti võiks hinnata väiteid nagu halvendaks hübriidbusside kasutuselevõtt 42 ja 43 liinil Tallinna õhu kvaliteeti. Väita, et elektriajami ning Euro-6 normidele vastava diiselmootoriga varustatud 24 tehnika viimast sõna esindavad Volvo 7900 hübriidid on võrreldes aastakümneid kasutusel olnud amortiseerunud Škoda trollidega samm tagasi, võib ainult täielik võhik. Kõik, kes vähegi tehnikat jagavad, saavad aru, millise innovatsiooniga on hübriidide näol tegemist.
Kahjuks leidub taolisi poliitilise taustaga veesogajaid, kes linnavõimu mustamiseks ei põrka tagasi lausjaburustelt, ka riigiteenistujate hulgas, kelle esmane ülesanne peaks olema hoolitsus uute tehnoloogiate kasutuselevõtu eest, mitte võitlus aegunud lahendustest loobumise vastu. Ebameeldiva üllatuse pakkus selles vallas meie hea koostööpartner keskkonnaministeerium. Ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp edastas mõni aeg tagasi läbi BNSi seisukoha, milles pandi kahtluse alla  6. ja 7. liini trollide asendamine hübriidbussidega, laiemalt aga Tallinna soov linnakeskkonda jätkuvalt elamisväärsemaks muuta.
Tippametnikul ei sobiks näidata oma võhiklikust, taandades pelgalt ärapanemisrõõmust kogu linnaõhu puhtuse probleemi hübriidbusside kasutuselevõtule kahel Väike-Õismäele viival trolliliinil. Pigem oleks sellise kaliibriga ametnikult oodanud analüüsi Tallinna linnaliikluse perspektiividest, ühistranspordi mõjust linna kui terviku funktsionaalsele toimimisele ning soovitusi, kuidas tagada hübriid- ja juhtmevaba elektritranspordi kiirem kasutuselevõtt.
Samuti tuleks Tartu linna ühistranspordi biogaasist loobumise valguses töötada välja eluline strateegia suhtumisest biokütustesse ning nende kasutamise perspektiividesse Eestis. Pole mõtet lõputult korrutada, et taastuvenergia on fossiilsetest kütustest loodussäästlikum. Pigem elame juba ammu arengufaasis, kus propagandamaigulise ajupesu asemel oleks tarvis algatada tõsised uuringud biokütustele ülemineku maksumusest, selle tasuvusest ning lõpuks ka selle otstarbekusest üldse. Poleks paha viia end kurssi, mida maailmas loodushoidlike mootorite arendamisel kavandatakse ja kuidas näevad oma tulevikku arenenud riikide ühistranspordipakkujad. Me vajame praktilisi, koostöös sündinud lahendusi ning poliitilistest eelistustest mõjutamata uuringuid. Kuni meeldib-ei meeldi teljel on peamiseks määrajaks poliitilised sümpaatiad, tammub meie majandus edasi stagnatsioonis. Väiksele riigile ja rahvale on paigalseis aga lubamatu.
 

pühapäev, 10. jaanuar 2016

Tallinlased andsid ühistranspordile kõrge hinnangu
 
Alates 1999. aastast on Turu-uuringute AS viinud läbi ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringuid, mis aitab meil ettevõtte arenguperspektiive planeerides hinnata kavandatavate meetmete eesmärgipärasust. Viimasel viiel aastal on inimeste rahulolu ühistranspordiga pidevat kasvanud. Kui 2010. aastal oli see viie palli süsteemis 3,6, ning 2014. aastal 3,93, siis viimase uuringu tulemus lausa jahmatab – esmakordselt ületati 4 hindepalli piir, jõudes rekordilise 4,13-ni. Kui vaadata rahulolu sõidukiliikide lõikes, siis trammi puhul oli rahuloluindeks lausa 4,32. Sihvakad CAF trammid avaldasid linlastele sedavõrd muljet.
Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 86% küsitluses osalenuist. Kõige olulisema rahulolu kriteeriumina nimetati graafikust kinnipidamist ning sõiduki puhtust. Lausa 78% sõitjatest hindasid busside puhtust viie palli süsteemis hindega 4 või 5.
Ühistransporti kasutas 2015. aastal 88% linlastest, mis on 13% enam, kui 2012. aastal, mil toimus üleminek tasuta ühistranspordile. 60% peab ühistransporti oma peamiseks liikumisvahendiks. 45% vastanuist kasutavad ühistransporti, alates selle linlaste jaoks piletivabaks muutmisest märksa sagedamini. Põhiliselt ühistransporti kasutavate linlaste osakaal on tasuta ühistranspordile ülemineku järgselt kasvanud 17%. Igapäevane kasutus on kasvanud kõigil transpordiliikidel, väljaarvatud troll, mille osas toimus mõneprotsendiline langus. Enamuses linnaosadest on eelistustest esikohal buss. Kõige tugevam positsioon on bussil Pirita-Meriväljal (70%) ja Lasnamäel (67%). Kesklinnas pooldatakse kõige enam trammi (41%).
Põhiliselt ühistranspordiga liigeldakse kõige enam Põhja-Tallinnas (69%), Mustamäel (69%), Kristiines (68%) ja Lasnamäel (67%). Endisest rohkem sõidetakse ühistranspordiga jõukamates elanikkonnagruppides.
Uuendustest meeldivad rahvale kõige enam reaalajas töötavad infotablood peatustes. Uusi CAF tramme pooldab 79% vastanutest.
Millest rahulolu algab?
Uuringu tulemused näitavad, et oleme ühistransporti arendades õigel teel. Erilist äramärkimist väärib see, et 87% linlastest pooldab tasuta ühistransporti. See näitaja on samuti aasta aastalt kasvanud, läinud aastal koguni 5%. Pole ka midagi imestada, sest tasuta ühistranspordi vastu on varasemalt protesteeritud just poliitilistest kaalutlustest lähtudes. Kolme aastaga, mil tasuta transport toimib, on vastaste argumendid kaotanud veenvuse. Veeremi vananemise asemel, millega hirmutati, on toimunud enneolematu areng nii tramminduses kui busside osas. Ees ootavad linlaste sõidumugavust suurendavad ümberkorraldused juhtmevaba elektritranspordi arendamisel. See on reaalsus, mille mustamiseks ka kõige paadunumad parempoolsed irisejad enam argumente ei leia. Tallinna tasuta ühistransport on toonud sõitjate jaoks kaasa hulgaliselt positiivset ning vaid sõge võib hästitoimivat süsteemi üksnes virisemisvajadusest kritiseerida.
Tasuta ühistranspordi osa linna arengus on aga märksa laiem, kui üksnes sõidumugavuste loomine. Sotsiaalse meetmena leevendab see ebavõrdsust, vähendab ohtu asumite getostumiseks ning pärsib autostumist ja sellega kaasnevat kõrgendatud õhusaastet.
Tasuta ühistranspordist on saanud piiriülene koostööprojekt.  
Mõte tasuta ühistranspordist, mille tunnustatud elluviijaks ning arendajaks võib Tallinn end uhkusega pidada, omandab maailmas üha laiemat tähelepanu. Paljudes linnades on tasuta transport juba rakendunud või kaalutakse võimalusi sellega alustamiseks. Läinud aasta 17.-18. septembril toimus Rootsis Avestas konverents, kus pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs, Zabki ja Zory Poolas ning Avesta, Kiruna ja Kristiehamn Rootsis. Samateemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Eestist on otsustanud tasuta ühistranspordiga alustada Otepää.
Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab seda poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.
Eesti omavalitsused näevad tasuta ühistranspordis võimalust maaelu arenguks.
2015. aastal Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta reisijateveole pole üksnes võimalik, vaid  hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks lausa hädavajalik. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.
Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat lööma eelarvesse tohutu augu. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda ettevõtluskeskkonna paranemise, suurema sidususe ning sotsiaalse võrdsuse tagamise, liiklusprobleemide lahendamise ja teede korrashoiukulude alanemise.
Tallinlased on oma hinnangu tasuta ühistranspordile andnud ja ootaks, et mitmesugused end liiklusasjatundjateks tituleerivad poliitprofessorid lõpetaks vahu üleskloppimise ning tunnistaks, et elanike enamusele on Tallinna transpordipoliitika meelepärane. Me töötame linnlaste jaoks, mitte selleks, et mõnele linnavolikogu opositsioonipoliitikule meeldida.