Uued CAF-id ja uuestisündinud KT-d

 

Ööl vastu 12. aprilli laaditi Pärnu maanteel kandurplatvormidelt rööbastele viimane kahekümnest Tallinna CAF trammist. See oli ajalooline hetk, mis tähistas ühe olulise trammiuuendusprojekti edukat lõppu. CAF Urbosed nõudsid meilt 3. ja 4. trammiliini põhjalikku renoveerimist ja viimase CAF-i saabumine tuletas veelkord meelde, et TLT AS-il tuleb jätkata trammiteede uuendamisega Kopli suunal, tagamaks rööbastee võimekus rakendada uusi tramme vedudeks kogu Tallinnas. Juba lähinädalatel algavad tööd Kopli suuna renoveerimise I etapil, Suure Rannavärava ning Balti jaama vahelisel alal, trammitee ümbertõstmisega sujuvamale trajektoorile, mis kaotab senise järsu kurvi Skoone bastioni juures ning loob eelduse Põhjapuiestee laiendamiseks tulevikus. Tööde käigus rajatakse Balti jaama lähistele trammide ajutine tagasipöörde ring. Loodan, et tööd kulgevad graafikujärgselt ning sama sujuvalt ja linlasi võimnalikult vähe häirivalt, nagu suutsime need korraldada 2014/2015 Kesklinnas ja Lasnamäel.

CAF-id muudavad Tallinna nägu.

Palju on kiidetud CAF-ide mugavust ning töökindlust, ent kindlasti on linna jaoks oluline veel üks uute trammide kasutuselevõtmisega seonduv aspekt. Nimelt muudavad Urbosed pealinna tänavapildi märksa kaasaegsemaks, lennukamaks, innovatiivsemaks. CAF-id on trammitehnika viimane sõna ning nende kasutuselevõtmine positsioneerib Tallinna kui edumeelset, linnaarengut tähtsustavat ning tulevikule mõtlevat kogukonda.

Siinkohal tooksin ära uute CAF trammide peamised tehnilised näitajad: pikkus: 31 meetrit, laius: 2,3 meetrit, tühimass: 48 tonni, täismass: 68 tonni, istekohti: 79, seisukohti: 188, uste arv: 5, telgede arv: 8, tippkiirus: 70 km/t, toitepinge: 600 V, veomootorite võimsus: 264 kW.

Et uusi tramme linnarahvale veelgi omasemaks muuta, said need endale kaunid naisenimed. Vastavalt trammide numbritele on need järgmised: 501 Moonika; 502 Paula; 503 Anna; 504 Liidia; 505 Tiina; 506 Kadri; 507 Eerika; 508 Jaanika; 509 Maarika; 510 Annika; 511 Eliise; 512 Karmen; 513 Katariina; 514 Sirje; 515 Koidula; 516 Linda; 517 Maria; 518 Teele; 519 Triinu; 520 Kersti. Nii kutsutakse meie uusi trammiiludusi. Tuntust ning tunnustust on nad aga endale linnarahva hulgas juba küllaga kogunud.

Vanemate trammide uus elu.

Tallinlasi teenindavast 44 trammist 20 on uued CAF-id, ülejäänud märksa eakamad, kuid veel piisavat ressurssi omavad KT-4 ja KT-6. Paralleelselt uute trammide muretsemise ja rööbasteede kaasajastamisega, alustasime ka vanemate trammide renoveerimisprojektiga. Tänaseks on kaks KT-4 remondijärgselt liinile naasnud, üks töös ning veel kolm järge ootamas. Remondi käigus kontrolliti ja vahetati mõlemal trammil elektriseadmed – kiirendi, mootorgeneraator ning kontaktorid. Salongi paigaldati uued korrosioonikindlate tugijalgadega istmed. Remonditi salongi põrand ning trepikäsipuud. Trammide kered renoveeriti ning värviti TLT stiilivärvingusse. Kuue KT-4 uuestisünniprojekti teostame oma jõududega. Eestvedajaks on siin trammiliiklusteenistuse remondijaoskonna juht Rein Varemaa. Just selliste oma ala tundvate meeste kogemusel ning töökusel püsib meie ettevõtte edukus.

Me pole unustanud ka aastaid tallinlasi teeninud KT-6 tramme. Oleme viimas läbi riigihanget 12 KT-6 ja 2 KT-4 remondiks ning loodame peagi oma auväärsed veteranid noorenduskuurile saata. Aasta lõpuks peaks valdav osa Tallinna trammiveeremist vastama kõige nõudlikumate sõitjate ootustele, olema turvaline, mugav ja pilkupüüdvalt kaunis.

Kollektiivleping süvendab usaldust

 

5. aprillil allkirjastasime koos Sõltumatu Transporditöötajate Ametiühingu usaldusisiku Aleksander Martynenko ja Eesti Transporditööliste TLT Ametiühingu peausaldusisiku Marju Lõiviga kollektiivlepingu, mis kehtib 2018 aasta esimese kvartali lõpuni. Sellele eelnes pea pool aastat väldanud läbirääkimiste protsess, mille kestel vaagisime töötajate ootuste põhjendatust, ettevõtte võimalusi palgatõusuks ja töötingimuste parandamiseks; rääkisime innovatsiooniprotsessidest, mis on toonud Tallinna tänavaile uued trammid ning euro 5 ja euro 6 normidele vastavad mugavad bussid ning hübriidid; kõnelesime tasuta ühistranspordi osast Tallinna muutmisel riigi atraktiivseimaks elukeskkonnaks jne. Läbirääkimised süvendasid koostöövalmidust ja vastastikkust mõistmist, mis on TLT juhtkonna ja ametiühingute suhetes juba aastaid valitsenud, ning mul on selle üle sügavalt hea meel. Suurettevõtte juhile pole ametiühingust paremat koostööpartnerit, olen seda aastate jooksul selgelt enese jaoks teadvustanud. Kui on rahul töötajad, suureneb ka ettevõtte sisene enesekontroll ja distsipliin ning paraneb lõppkokkuvõttes nii sisekliima, kui kasvab ka tööviljakus. Seepärast olen koostöösse ametiühinguga suhtunud alati suure tähelepanuga ning ka siis, kui ettevõtte välised jõud püüdsid juhtkonna ning ametiühingu suhteid pingestada, säilitanud rahu, uskudes, et lõpuks laheneb kõik positiivselt.

Mis on sõlmitud kollektiivlepingus oluline.

TLT AS-is on kogu Eesti ühistranspordisektori parimad palgad, ulatudes keskmiselt 1050 euroni kuus. Selle näitajaga oleme riigis kindlalt juhtpositsioonil. Viimase kolme aasta jooksul oleme igal aastal tõstnud palka 6%, mis annab summaarseks palgatõusuks üle 20%. Uus kollektiivleping näeb ette palgatingimuste edasist paranemist ning 10% palgatõusu kahe aasta jooksul, mis jaotub vastavalt 4% alates 1. juuli 2016 ja 6% 1. aprill 2017. Palgad tõusevad kõigil TLT töötajatel. Seega kasvavad meie töötajate palganumbrid 2017. aastaks võrreldes 2013. aastaga enam kui 30%. Lepingu järgselt lisanduvad põhipalgale ka mitmed soodustused nagu näiteks lisatasu õhtuse ja ületunni töö eest ja preemiad staažikatele töötajatele. See viimane puudutab suurt osa TLT töötajaskonnast, sest meil ollakse äärmiselt ettevõttetruud ja 10 või 15 aastane staaž pole mingi haruldus. Vanad olijad on meil töötanud 20, 25, 30 ning enam aastat, nii et staažipreemiat saame maksta väga paljudele. Tegemist pole tühise summaga ning seda hakkavad saama kõik, kes meil töötanud 15 aastat ning enam.

Kollektiivleping annab töötajatele kindluse hea palga ning töötingimuste suhtes, ning see ongi olulisim.

Kaks ametiühingut, üks lepingupartner.

Varasemalt on lepingul olnud kaks osapoolt – ettevõtte juhtkond ja Eesti Transporditöötajate Ametiühing. Seekord on lisandunud Sõltumatu Transporditöötajate Ametiühing. Ettevõtte juhile pole oluline, kas töötajaskond jaguneb kahte, kolme või vajadusel ka enamasse ametiühinguorganisatsiooni. Minu jaoks on tegemist ühe lepingupartneriga, kelleks on töötajaskond. Asutuse juhina olen vastutav kõigi TLT enam kui 1800 töötaja heaolu eest ja ametiühingud on selle juures suureks abiks. Soovin vaid, et ametiühinguorganisatsioonid omavahel hästi läbi saaksid ning mõistaksid, et on väljas ühise asja eest. Pole mõtet tuua töötajate huvisid ohvriks isiklikele ambitsioonidele ning konkurentsist johtuvatele vastuoludele. Seni on TLT ametiühingute usaldusisikud suutnud sellistest arengutest hoiduda. Hindan nende tarkust.

TLT uus kollektiivleping on peale allkirjastamist saanud seaduse jõu. Püüdkem siis teha kõik endast olenev, et selles sätestatu teostuks. Juhtkonnal tuleb kindlustada head majandustulemused ning innovatsioon taristu ja veeremi kaasajastamisel. Töötajatel omakorda on paremate palga- ja töötingimuste õigustamiseks kohustus hoida ametiau ning teenindada linlasi nii, et ühistranspordikasutajad rahule jääksid. Uus kollektiivleping loob aluse töörahuks ning ettevõtte dünaamiliseks arenguks.