teisipäev, 25. aprill 2017

 
Täna näitasime Tallinna rahvale uusi busse
 
 
 

Täna näitasime Vabaduse väljakul linnarahvale ja ajakirjanikele äsja ostetud Volvo hübriidbusse ja MAN Euro 6 normidele vastavaid linnabusse.
Kuigi ilmad pole selle aasta aprillis kiita ning tänanegi päev oli jahedapoolne ning niiske, kogunes huvilisi siiski omajagu ning ka ajakirjandus ning kaamerad tulid uut tehnikat kaema. See aga ongi taoliste demonstratsioonide eesmärk – tutvustada võimalikult suurele hulgale huvilistele tänapäevast ühistransporti ning anda viiteid, kuhu oleme oma arengutes liikumas.
Saime juurde 50 uut bussi, millest 20 on Volvo 7900 hübriidid ning 30 MAN linnabussid. Viimastest 20 on 12 m pikkused kaheteljelised ja kolme uksega ning 10 on 18,5 m pikkused kolmeteljelised ja nelja uksega liigendbussid. Vabaduse väljakule rivistasime üles igast liigist 5.
Uued bussid mahutavad reisijaid järgnevalt: Volvo 7900 hübriid, kaheteljeline, kolme uksega, 34- iste- ja 50 seisukohta; MAN Lion´s City GL (liigendbuss), 44 iste- ja 122 seisukohta; MAN Lion`s City LE, 29 iste- ja 55 seisukohta.
Nagu juba märkisin, oli tavalise tööpäeva kohta inimesi uudistamas piisavalt ning ka ajakirjandus ei jäänud ükskõikseks. Pakub ju huvi, millega edaspidi saab hakata sõitma ning kuhu busside tehnoloogia ja disain liigub. Linnavalitsuse poolt soovis nii uute bussidega sõitma hakkavatele juhtidele kui ühistranspordi kasutajatele mõnusat sõitu tegevlinnapea ning TLT AS nõukogu esimees Taavi Aas. Kohal olid ka tootjafirmade esindajad, kes selgitusi jagasid. Pilt, mis Vabaduse väljakul avanes oli tore – uued moodsad sõidukid, mis juba lähipäevil alustavad regulaarseid sõite. Usun, et nähtuga jäädi rahule. Mugavus, ohutus, keskkonnahoidlikkus, madal müratase, hea sisekliima – need on märksõnad, millega nii Volvo kui MAN tootjafirmadena arvestavad.
Valdavas osas Euroopa linnadest on võetud suund autoliikluse vähendamisele, investeerides ühistranspordi arengusse. Ega Tallinnalgi pole teist võimalust. Meil tuleb langetada linnaarengulisi otsuseid, mis soodustavad ühistranspordi kasutamist, kuid ainus tee selleks ei pea olema piirangute kehtestamine, nagu näiteks ummikumaks ning linnasüdame autodele sulgemine. Palju vastuvõetavam on ühistransporditeenuse kvaliteedi jätkuv tõstmine, muutes selle inimestele kättesaadavamaks ning mugavamaks. Seda teed oleme ka läinud. Tallinn, oma tasuta sõiduga, on saavutanud viimaste aastatega ühistranspordi kasutajate arvu hüppelise kasvu, ent kui soovime ühissõidukeid eelistavate inimeste hulka veelgi suurendada, peame pöörama erilist tähelepanu sõidumugavusele. Meie bussipargile saabunud 20 moodsat hübriidi ja 30 linnabussi annavad selleks olulise panuse.
Peale uute hübriidide ja busside kasutuselevõtmist langes meie linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastale. Selle näitajaga kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele. Seegi kinnitab TLT AS-i tublit taset.
Uued bussid lähevad liinile 1.maist. Volvo hübriidid hakkavad sõitma 72. liini, mis asendab 9.liini trolle.
Aga parem on üks kord näha kui kümme korda kuulda. Seepärast lisasin loole mitu fotot, mis toimunust ülevaate annavad.
Soovin kõigile mugavat ja ohutut sõitu!
 
 
 

esmaspäev, 10. aprill 2017

Kaitseme linnaloodust
 

Tallinn on üks neist haruldastest ja õnnelikest linnadest, kus on säilinud olulisel määral loodust. Taolisi terviklikke linnalooduse kooslusi leidub Pirital, Nõmmel, Mustamäel, Haaberstis ning Põhja-Tallinnas. Paljassaare kaitseala ja Merimetsa roheala võib pidada lausa unikaalseteks. Erakordne, kui linnalises keskkonnas, intensiivse inimtegevusega hõlmatud piirkonna vahetus läheduses, asub niivõrd looduslähedasi paiku.
Tallinna Linnatranspordi AS-i juhi, Linnavolikogu Keskkonnakomisjoni esimehe ning endise pikaajalise Põhja-Tallinna linnaosa vanemana, on loodushoiu teemad mulle südamelähedased. TLT AS on allkirjastanud Ülemaailmase Autovedajate Assotsiatsiooni kliimakokkuleppe toetusakti. Meie bussipark on muutunud üha keskkonnasõbralikumaks. Oleme oma arenguperspektiivides näinud ette hübriidtehnika ja elektritranspordi eeliskasutuse. See kõik on vähendanud õhusaastet ning koormust linnakeskkonnale. Volikogus on mul õnnestunud kaasa rääkida linnakeskkonna ja rekreatsiooni- ning rohealade kaitsetingimuste täpsustamisel, mis välistaksid arendustegevuse rohealade arvelt. Üheks suurimaks võiduks sellel rindel saan uhkusega pidada volikogu keskkonnakomisjoni ja linna keskkonnaameti poolt ettevalmistatud eelnõu „Merimetsa roheala kaitse alla võtmine ja kaitse eeskiri“.
Üle kümne aasta võitlust.
Unikaalse roheala saatus oli kaitse alla võtmiseni ebaselge. Vaatamata sellel, et kohalikud elanikud ja linnaosa valitsus taotlesid juba ammu Merimetsa kaitse alla võtmist, leidus jõude, kelle jaoks pea linnasüdames asuv hoonestamata maa, tähendas võimalust uuteks suurt tulu tõotavateks kinnisvaraarendusteks. Samuti kaaluti korduvalt võimalust rajada Merimetsa Sõle tänavat Paldiski maanteega ühendav liikluskoridor. Õnneks pole kaasavat valitsemist tunnustavas Tallinnas võimalik elanike soove eirata ning linnavõim suutis elanike huve kaitstes ka kõige ägedamad arendajate poolsed rünnakud tõrjuda.
Ettepaneku Merimetsa roheala kaitse alla võtta, tegid Põhja-Tallinna Valitsus ja Pelgulinna Selts juba 9. septembril 2005. aastal. Järgmisel aastal tunnistas Tallinna Keskkonnaamet ettepaneku põhjendatuks ning koostöös botaanik Tõnu Ploompuuga asuti teostama ekspertiisi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ometi venis lõppotsuseni jõudmine aastaid. Aprillis 2017 võime aga öelda, et Merimetsa loodust ei ähvarda enam miski ja ka tulevikus võib seal kuulata linnulaulu ning hingata täiel rinnal lopsaka taimestiku ja kevadõite järele lõhnavat kosutavat metsaõhku.
Merimetsa – linnalooduse pärl.
Merimetsa roheala südameks on vana palumets ning liivaste rannavallide vahele jäävad soometsa tukad. Sealsed soostunud niidud on toitumiskohaks arvukatele lindudele ning kasvukohaks kaitsealusele roosale merikannile. Paljude linnuliikide ja kahepaiksete koduks on Merimetsa raskesti ligipääsetav lodumets. Merimetsas elutseb kaitsealune kanakull ja kaheksa kaitse alla kuuluvat kimalase liiki. Liigirikkus ja koosluste mitmekesisus on ala kasutuskoormusele vaatamata tervikuna säilinud. Kaitse alla võtmise järel on Merimetsa inimtegevuse tagajärgede eest paremini hoitud.
Merimetsa säilitab oma eripära.
Merimetsa kaitse alla võtmine aitab säilitada looduskeskkonda ja liigirikkust. Kaitserežiimi kehtestamisega ei kaasne ulatuslikke liikumispiiranguid, samas pole enam võimalik teha ilma keskkonnaameti nõusolekuta maakorraldustoiminguid ega muuta katastriüksuste sihtotstarvet, kehtestada planeeringuid, väljastada ehituslubasid ja projekteerimistingimusi. Kaitserežiim välistab võimaluse käsitleda Merimetsat arendustegevuse objektina.
Väljakujunenud looduskeskkonna säilitamiseks on pool-looduslikel aladel vajalik niitmine ja põõsarinde kujundamine. Külastuskoormuse suunamiseks on tarvis jalgteed rekonstrueerida ning mõned käigurajad looduslikul viisil sulgeda. Loodumetsas tuleb reguleerida veetaset ning taastada looduslik veerežiim.
Merimetsas on algamas uus ajastu – linnud laulavad, konnad krooksuvad, lilled õitsevad, puud kohisevad ning tänu kaitsemäärusele, mille volikogus vastu võtsime, jääbki nii.