Trammimaania

 

Tallinna trammiliiklus on uuenduste teel. Kaasaegseks on saanud 3. ja 4. liini teenindav rööbastee, septembris avatakse taas liiklus Kopli trammiteel, mis selleks ajaks läbib põhjaliku renoveerimise. Septembrist hakkab toimuma regulaarne trammiliiklus kesklinnast lennujaama. Kavandame trammitee viimist sadamasse. Linnlasi veavad uued CAF Urbos trammid ning kõik reisijateveol osalevad KT-4 ja KT-6 trammid läbivad kapitaalse remondi.

Muidugi pälvib tramminduse kiire areng tähelepanu ning ärgitab aruteludele, kuidas ja kas võiks trammivõrku laiendada, millised suunad oleksid rööbastranspordile perspektiivsed. Diskussioonis kostab nii asiseid ettepanekuid, kui ka puhast ulmet, sekka kahjuks ka valimiseelseid populistlikke loosungeid, mis teenivad edevuspoliitikute soovi ennast pildile sättida. Nii on taas päevakorrale tõusnud ka trammiliini rajamine Lasnamäe süvendisse, millega tulid välja kaks kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivat poliitikut Pentus ja Alender.

Lähteandmed muutusid.

Trammiliini avamisest võib alati rääkida nagu seda teeb Tartu linn, kus küll viimaste andmete kohaselt on muututud nii paduinnovatiivseteks, et trammiunelm asendati otsusega vähendada tartlaste jalavaeva monorelsiliiklust käivitades. Kuid trammivõrgu laiendamisest kõneldes tuleks alustada analüüsist, kas kavandatu muudaks ühistranspordi mugavamaks ning kui palju trammi tegelikult kasutama hakataks. Siis selguks ka investeeringu tasuvus.

Lasnamäe kunagise nn generaalplaani kohaselt oli linnaossa planeeritud kaks süvendteed, millest ühes nähti ette ka trammiliiklus. Kuna süvendi paepinda uuristamine kujunes raskemaks, kui esialgu arvati ning nõudis ka suuremaid finantseeringuid, ehitati valmis vaid üks süvendtee. See muutis oluliselt Lasnamäe logistikat. Taibati, et trammiliini avamisel tuleks hakata sõitjaid bussidega sisekvartalitest kohale vedama ja trammiliini ehitus lükati edasi. Lasnamäelaste teenindamiseks kaeti linnaosa bussiliinide võrguga ning kanalis hakkasid sõitma ekspressbussid. See lahendus töötas. Lasnamäe oli ning on ka täna linnaosa, kust kesklinna jõudmiseks kulub kõige vähem aega.

Tramm pidi töölised tehastesse vedama.

Lasnamäe trammi otstarvet nähti nõukogude ajal eelkõige tööliste vedamises üleliidulistesse  numbritehastesse, millest suur osa asus kesklinnas või selle lähistel. See vajadus kadus koos Eesti taasiseseisvumisega. Täna on Lasnamäe minetanud ka oma monofunktsionaalsuse „magalana“ ning linnaossa on tekkinud arvukalt töökohti. 40% lasnamäelastest töötab kodu lähedal ja märgatav osa elanike ümberpaiknemisest toimub linnaosa siseselt, mitte suunaga kesklinna.

Ei saa väita, et Lasnamäe trammiliikluses midagi ei muutuks. Nagu juba mainitud, hakkab tramm sellel sügisel sõitma lennujaama. Uus trammiliin läbib Ülemiste Cityt, kuhu on koondunud tuhanded töökohad. Juba septembrist saab sinna trammiga.

Bussid pole enam saastajad.

Trammiliikluse eestkõnelejad viitavad sageli ka trammide keskkonnasõbralikkusele ja busside tekitatud saastele. Ent aastal 2017 see väide enam ei päde! Aeg oleks lõpetada silmakirjalik jutt mingitest tossavatest bussidest. Tänapäevased bussid paiskavad õhku märksa vähem heitmeid, kui vanad sõiduautod ja hingevaakuvad veokid, mida tänavatel näeb lubamatult palju. Ühistransport tekitab vaid 2% Tallinna transpordisaastest. Hübriidide ja moodsate linnabusside lisandudes väheneb see näitaja veelgi ning kui mõne aasta pärast jõutakse elektribusside arengus nii kaugele, et need tulevad igapäevasesse kasutusse, kahaneb ühistranspordi saaste Tallinnas niivõrd marginaalseks, et sellest pole mõtet enam rääkidagi.

Mõtle, enne kui ütled!

Jäägem isegi valimiseelsel ajal realistideks ja lähtugem linnaelu tulevikku käsitlevate teemaside puhul faktidest, mitte roosast udust, millega valijate ees tuleviku pärast muretsevat õilsat aatelejat mängida. Lähtuda tuleb tõsiasjast, et tramm on ainuõige võimalus transportida suuri rahvahulki linna tiheasustatud piirkonnas. Mida pikemaks venivad trammiliinid ning hõredamaks asustus alal, mida need läbivad, seda mõttetumaks rööbastransport muutub.

Peale lennujaama ja sadama suundade valmimist on Tallinna trammiliiklus saavutanud optimaalse haarde. Muidugi võib aeg korrektuure teha ja näiteks Helsingi tunneli valmimine luua vajaduse uute trammiliinide järele, kuid nõukogude aegsete suurprojektide nostalgiaga pole arukas välja tulla isegi siis, kui soovid opositsioonipoliitikuna selle abil tähelepanu pälvida.