TLT AS jätkab edukalt

 

Alates 1999. aastast on regulaarselt viidud läbi uuringuid, kuidas tallinlased hindavad ühistransporti. Eelmises uuringus tõusis rahulolu TLT AS-iga esmakordselt üle nelja hindepunkti. Ühelt poolt tegi positiivne hinnang rõõmu, teisalt oli hinne 4,13 nii kõrge, et tekkis kahtlus võimaluses sellel püsima jääda. Olin arvamusel, et küllap annab järgmine uuring kehvema tulemuse. Negatiivse ootuse põhjust see, et viimases küsitluses peegeldusid ka ebameeldivused, mida linlastel tuli nii 3. ja 4. liini, kui ka Kopli suuna trammitee ehitusega seoses taluda. Aga vastvalminud uuring näitas, et vaatamata sellele, suutsime kõrge reitingu säilitada ja trammide osas isegi edasi liikuda. See on meie järjekindla töö tulemus.

Rahulolu-uuring 2017.

Vahemikus 8.08-28.08. küsitlesid 16 intervjueerijat 500 tallinlast vanuses üle 15 eluaasta. Esindatud olid vastavalt elanikkonna suhtarvule kõik linnaosad. Küsitletute tuumiku moodustasid tööealised tallinlased, kelle hulgas on 56% naisi ja 44% mehi.

Meie pikaajalise koostööpartneri, AS Turu-uuringud, korraldatud ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringus, antakse TLT AS sõiduteenustele viiest võimalikust 4,12 palli.

Äsja valminud uuring kinnitab tasuta ühistranspordi populaarsuse jätkuvat kasvu. Meie tegevust veeremi uuendamisel ning sellega kaasnevat sõidumugavuse paranemist on märgatud. Uusi tramme, busse ja hübriide hinnatakse kõrgelt, väiksem on rahulolu trollidega. 51% vastanutest toob eraldi esile sõidukite mugavamaks muutumise, 49% paranenud puhtuse ja 45% info parema kättesaadavuse. Enamus vastanutest kiidab veeremi seisukorda ja puhtust, aga ka juhtide sõidumaneeri ning transpordikorraldust puudutava info kättesaadavust. Ühistranspordi kasutajatest on enamus rahul liinide logistika ning intervallidega, samas sooviks 17% vastanuist graafiku tihendamist oma koduliinil. Kuna liinilogistika ei kuulub Tallinna Transpordiameti töövaldkonda, ei saa me omapead midagi ette võtta, ent juhime sellele transpordiameti tähelepanu. Omalt poolt oleme valmis vajalikul arvul busse lisama, kui linn selleks tellimuse esitab.

Turu-uuringute AS on ühistranspordi kasutajate hoiakuid uurinud 1999. aastast ja hinnangud on kogu selle aja olnud kasvujoones. Eriti kiire rahulolu kasv on toimunud viimastel aastatel. 2010 hinnati ühistransporti 3,6 palliga, 2014. aastal juba 3,93. Kahes viimases uuringus on see tõusnud vastavalt 2015. aastal 4,13-ni ning käesoleval aastal 4,12-ni.

Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80% küsitletutest, rahulolematuid on vaid 5%. Tasuta ühistransporti pooldab 88% linlastest, kindlalt vastu on marginaalne 2%. See peaks panema mõtlema neid omavalitsuste valimistel kaasa löövaid poliitikuid, kes kiitlevad plaaniga tasuta ühistranspordi pakkumine Tallinnas lõpetada. Millise moraalse õigusega püütakse suruda peale 2% elanike tahet?

Uuring näitab, et kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas oli suurim tõusja tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, eelmise uuringu 4,32 asemel. Bussid said samuti kõrge hinde 4,27.

Ühistransporti kasutas 2017. aastal eelistatud liikumisviisina 80% linlastest. 49% vastanuist kasutavad ühistransporti selle piletivabaks muutmisest alates märksa sagedamini. Nende inimeste parema teenindamise nimel me töötamegi.

Sõitjate rahulolu-uuring annab meile ülevaate linlaste ootustest, aidates kavandada tulevikuplaane ühistranspordi veelgi atraktiivsemaks ning kasutajakesksemaks muutmisel. Uuringule on lisatud ka küsitletute personaalsed soovid, mis samuti läbi töötame ning süstematiseerime, sest meie kohus on linlaste ootusi ellu viia.

Tallinlased ei vaimustu metroost, hyperloobist, köisraudteest, ega muudest valimiste eel lendu lastud tobedatest mõtetest. Linlased soovivad mõistlikku trammivõrku selles mahus, mis pragu juba toimib ja tihedat bussiliiklust mugavate sõidukitega. Lisaks lennujaama trammiühendusele, märgiti küsitluses vajadust viia liin sadamasse ning sellega me juba tegeleme. Ükski küsitletuist ei soovinud trammitee pikendamist Mustamäele, Tabasallu või Rae valda, sest tavainimene on edevatest poliitikutest märksa praktilisem ning mõistab, et 450 tuhande elanikuga linn ei suuda ülal pidada ebemõistlikult pikaks venitatud trammiliiklust, ega ehitada supermetrood. Majanduse arenedes, maksubaasi kasvades ning tehnoloogia odavnedes võib see kunagi kaugemas tulevikus võimalikuks osutuda, et praegu tuleks pilvedest alla tulla ja praktiliste lahendustega tegeleda, nii nagu linlaste poolt kõrgelt hinnatud TLT AS koos linna transpordiametiga teebki.

 

 

Parim aeg Tallinna trammile

 

Aastatel 2014-2017 läbis Tallinna trammiliiklus põhjaliku uuenduskuuri. 2014 alustati Tondi-Ülemiste ja Tondi-Kadriorg liinide kapitaalsete uuendustöödega, mille käigus viidi trammitee betoonalusele, vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Tööd lõpetati 2015 oktoobris. Peale trammitee viimist betoonalusele ja uute rööbaste paigaldamist, sai võimalikuks võtta Tallinnas kasutusele 20 moodsat 70 tonnist CAF Urbos trammi.

Põhiliinide kaasajastamise projekti teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY. Koos uute trammide maksumusega kujunes projekti lõpphinnaks 103,5 miljonit eurot, millest 77,9 miljonit finantseeris riik, kaasates selleks saastekvootide müügist laekunud 53,3 miljonit eurot.

2016. aastal algas 16 kilomeetri pikkuse Kopli suunalise trammitee renoveerimine, mille käigus valati monoliitne betoonalus, paigaldati uued rööpad ning vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Ohutumaks muudeti sõiduteega ristumised, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Põhjaliku remondi läbis Kopli trammidepoo, mis sai võimekuse teenindada CAF Urbos tramme. Liiklus Kopli suunal taasavati 31. augustil 2017. Koplisuunalise rööbastee uuendustööd teostas TREF Nord AS ning nende maksumuseks kujunes 20 miljonit eurot.

2016. aastal alustati trammitee pikendamist lennujaamani, mille käigus rajati unikaalne raudtee alt läbi viiv trammitunnel. 150 meetrise tunneli rajamisel teisaldati 10 000 m3 paasi ja 6000 m3 puistepinnast ning valati 1000 m3 betooni. Liiklus lennujaama algas 1. septembril 2017.

Rööbastee ja tunneli ehituse peatöövõtjad olid AS Merko Ehitus Eesti ning KMG Inseneriehituse AS. Trammitee valmimine muutis Tallinna kõige hõlpsamalt ligipääsetava lennujaamaga pealinnaks Euroopas. Tööde maksumuseks oli 12,5 miljonit eurot, millest 9,8 miljoni kaeti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) ja ülejäänu Tallinna linna poolt.

30. augustil toimus lennujaama trammiliini esitlus koostööpartneritele ja ajakirjanikele.

Allpool mõned fotod sellest ajaloolisest päevast.

 

Esimene tramm jõuab lennujaama…

 

 

 


















… ja reisijad pudenevad perroonile.

 

31. augustil avasime rahvapeoga Kopli trammiliini.
 

 

 

 

Retrotramm ees ja CAF järel tehti uuel rööbasteel esimene sõit.
 

 
Mürtsuv puhkpillimuusika rõhutas sündmuse pidulikkust.

 

Lapsed lõbutsesid samal ajal batuudil.

 

Mul õnnestus trammisõit siduda kasulikuga – lõpetasin telesaate „Tallinna tasuta ühistransport“ võtted.

 

Koplis käsime ära.

 

 

Tagasi piduplatsile jõudes ei suutnud ma panna vastu kiusatusele Apelsiniga koos lavale minna.    Augusti lõpp kujunes ilma poolest jahedaks, aga sündmuste osas kuumaks. Nüüd saavad inimesed trammiga Lennujaama ja Koplisse sõita. Paljud linlased teevad seda lihtsalt huvi pärast, et näha, kuidas trammitunnel välja näeb ning kui kaasaegseks on muutunud Kopli trammitee, mida paljud mäletavad vana ja krigisevana.
Head trammisõitu kõigile!