kolmapäev, 10. jaanuar 2018

Viis aastat tasuta ühistransporti
 

1. jaanuaril täitus viis aastat päevast, mil Tallinnas mindi üle tasuta ühistranspordile. Prii bussi ja trammisõit on teema, mida on tüütuseni nämmutanud linnavalitsuse kriitikud. Hämmastav, et veel eelmise aasta oktoobris, kohalike omavalitsuste valimiste eel, tulid mõned hulljulged poliitikud välja väitega, et tasuta ühistransport pole linnale midagi head andnud. Nimetan neid hulljulgeteks seepärast, et kritiseerida linlaste enamuse poolt hästi vastuvõetud algatust, võib vaid ekstreemse mõttelaadiga või rumal inimene. Rumaluses ma aga kedagi süüdistada ei sooviks.
88% linlastest toetab tasuta ühistransporti.
Nagu kinnitab läinud aasta septembris AS Turu-uuringud korraldatud ühistranspordi alane küsitlus, pooldab tasuta ühistransporti 88% linlastest, 10% oma arvamus puudub ning kindlalt vastu on vaid 2% küsitletuist. See on selge märk, et liigume õigel teel. Oleks ka imelik, kui inimesed protesteeriksid võimaluse vastu piiramatult ning tasuta bussi ja trammiga sõita. Ka kahe protsendi vastuseis tuleneb pigem poliitilistest valikutest, mitte linlaste ja linna vajaduste õiglasest hindamisest, sest lisaks mugavusele ja odavusele aitab tasuta ühistransport ohjeldada ka kaasaegsete linnade suurimat nuhtlust autostumist ning vähendada kulutusi tänavate kapitaal- ning jooksvaks remondiks.
Linna kulutused ühistranspordile pole kasvanud, sest piletitulu kattis enne tasuta transpordile üleminekut vaid kolmveerandi kuludest ning puuduva kaks kolmandikku doteeris linn. Varasemate aastate piletitulu läkski peamiselt piletimüügi korraldamisele ning sõiduõiguse lunastamise kontrollile. Sellele juhtisid juba 2012. aastal tähelepanu kaks endist linnapead, keda siinkohal tsiteerin.
IRL-i liige Jüri Mõis sõnas tasuta ühistranspordi mõtte kohta järgmist:
„Tuleb arvestada, et niikuinii kogutakse piletimüügist ainult üks kolmandik ühistranspordi käigus hoidmiseks vajalikust rahast ja kui kaks kolmandikku tuleb linnaeelarvest, siis pole ka viimase kolmandiku katmine eelarvest mingi eriline jumalavallatus.“ Ning veel: „Pean Tallinna ühistranspordiradasid väga heaks projektiks. Seda laideti lihtsalt laitmise pärast. Kesklinna piirkonnas ei teki kunagi ummikuid. Ummikud on kesklinna ümbruses ja linna sissesõidul. Liivalaia tänavale või Tartu maanteele lennujaama juurde ei joonistatud ju bussiradu. Mul on hea meel, et ühissõidukiradade otsus rajanes teaduslikel uuringutel, mitte ei tehtud niisama. Ja ma hoian pöialt, et tasuta ühistranspordi projektiga läheks niisama hästi.“ Jääb üle vaid Mõisaga nõustuda.
2012. aastal Postimehes avaldatud artiklis leiab teine endine linnapea Hardo Aasmäe: „Piletiraha osatähtsus ühistranspordi rahastamisel on jäänud üha väiksemaks. Nii meil kui mujal. Kui piletitulu kättesaamiseks kulub sama palju raha, kui raha kogutakse, siis pole sellel enam mõtet.
Eksivad need, kes peaksid õigeks piletiraha kulutada uue veeremi ostuks. Seda pole tehtud juba issanda ajast, sest süsteemi igapäevaseks tööshoidmiseks tuleb 64 % kuludest juba praegu peale maksta. Trammid, bussid, trollid ostetakse enamasti investeeringute kava alusel.
Piletirahast loobumine ei aita ka neid kriitikuid, kes ei näe selles ühtegi probleemi lahendust ühistranspordis. Neil on õigus, kuid see aitab kokku hoida kulusid väljaspool ühistransporti. Olgu selleks liigsed kulud ja töökohad piletilevis, halduses või autokasutuse vähenemine.“
Tallinna ühistransport elab hästi.
Mitmed tasuta ühistranspordi kriitikud on väsimatult korranud, et küll te näete, kuidas ei jätku enam raha uute busside ja trammide ostmiseks ning kogu süsteem variseb kokku. Viis aastat praktikat on neis ähvardustes peituva demagoogia paljastanud. Tallinna ühistransport pole kunagi elanud nii hästi, kui viimasel viiel aastal.
Kaasates riigi vahendeid, on linn tänaseks praktiliselt uuesti üles ehitanud kogu trammitaristu. 2014. aastast toimunud suuremahuliste rekonstrueerimistööde käigus kaasajastati 30 kilomeetrit rööbasteed. Esmakordselt viidi trammitee rahvusvahelise lennujaamani. Juba lähiaastail hakkab tramm sõitma reisisadamasse. 2015-2016 soetasime 20 uut CAF Urbos linnatrammi ning 2016-2017 läbisid kapitaalse remondi 24 veel käigus olevat KT-4 ja KT-6 trammi. Järgmisel aastal jõuab lõpule projekt, mis toob Tallinna tänavaile 6 eelmise sajandi alguse stiilis retrotrammi.
Ühistranspordi veeremi uuendamisele on viimaste aastatega kulutatud üle 200 miljoni euro. Pooled linnaettevõtte Tallinna Linnatransport AS bussidest vastavad Euro5 ja 6 saastenormidele. Meie bussipargi keskmine vanus on veidi üle 8 aasta. Sellega kuulume Euroopa pealinnadest esimeste hulka. Alates 2015. aastast sõidavad linnas hübriidbussid, mille osakaal lähiajal veelgi suureneb, kuna TLT AS nõukogu otsusega soetatakse edaspidi kõik normaalbussid üksnes hübriidajamiga. Kümnendi perspektiivis asendame sisepõlemismootoritega normaalbussid elektrisõidukitega. Läinud aastal katsetasime praktikas Solaris Urbino elektribussi.
Tasuta ühistransport on võimas keskkonnaprojekt.
On piinlik, et tasuta transpordi oponendid ei suuda näha avaramat pilti, ega mõista, et tegemist on olulise keskkonnaprojektiga, mille arendamine annab ühiskonnale märksa enam, kui kiuslik tants mõne vana puu ümber või infrastruktuuriliste arenduste kangekaelne pidurdamine.
Tasuta sõidu võimalus kasvatas reisijate hulka keskmiselt 15 protsenti ning ühistranspordi kasutamise sagedus suurenes ligi poole võrra. Vastavalt langes autokasutus, mis vähendab nii heitgaaside kui peenosakeste hulka linnaõhus.
Tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalused, mis on tõstnud sõitjate arvukust ja vähendanud autode hulka tänavail, uute busside ja hübriid- ning gaasisõidukite kasutusele võtmine ning rööbastranspordi arendamine, on viinud Tallinna maailmakardile loodussõbraliku pealinnana. Tervishoiuorganisatsiooni WHO koostatud maailma puhtaima õhuga pealinnade nimistus asub Tallinn 7. kohal, edestades muuhulgas Helsingit, Monacot ja Madriidi. Taristu ja veeremi uuendused ning üleminek keskkonnasõbralikele jõuallikatele väljendub ühistranspordi saastekoormuse järsus languses. Tänaseks on ühistranspordi osa transpordisaastes jõudnud 2% piirimaile ja aastaks 2020 oleme võtnud sihiks viia see alla 1%. Veel kümne aasta eest tekitas ühistransport enam kui 10% pealinna õhusaastest.
Eesti 100 aastapäeval võime kiidelda kahe suure saavutusega, millega meie väike riik ja rahvas on pälvinud üleilmset tähelepanu. Me oleme ehitanud üles toimiva E-riigi ning kinkinud maailmale keskkonnasäästliku, kogukonna sidusust toetava tasuta ühistranspordi idee, mis leiab üha rohkem järgijaid. Viis aastat tasuta ühistransporti Tallinnas on näidanud projekti elujõulisust ja olulisust. Õnne sünnipäevaks, tasuta ühistranspordi kasutajad!
 
 
 
 
 
 

neljapäev, 21. detsember 2017

Bakterivabu jõule!
 

Me elame äreval ajal. Päevalehe töökas ajakirjanike pere hoiatab uue ohu eest, mis ähvardab inimkonda väljasuremisega – need on Tallinna tasuta ühistranspordis piletivaba sõitu nautivad bakterid. See bioloogiline saast on leidnud Päevalehe andmetel tee nii bussidesse, trammidesse kui ka trollidesse ning ei hooli Eesti seadusandlusest, ega järgi euroopalikke eetikanorme. Eesliinivõitlejatena terased reporterid on meile edastanud ärevaid teateid sellest, et peale ühissõiduki kasutamist sööma hakates, tuleb tervise huvides eelnevalt lausa käsi pesta, mis pole ju kultuursetes maades, kus puudub tasuta ühistransport, kombeks. Oo mai gaad!
Juhtkirjas suudab Päevaleht jõuda uutele belletristilistele kõrgustele, tulles välja väitega: „TLT kinnitab, et ühissõidukeid puhastatakse igal öösel, vajaduse korral saadetakse salongipessu, aeg-ajalt ka keemilisse puhastusse. Väga tubli, aga puhta maine saavutamiseks tuleb ilmselt sagedamini ja põhjalikumalt pesta.“ Seda, kas kaks korda öö jooksul pesemine bakterifoobias vaevlevat väljaannet rahuldaks, juhtkiri ei paljasta. Tundub, et tegelikult polegi Päevalehe kentsaka vassimise taga hirm kurjade batsillide ees, vaid soov Tallinna tasuta ühistranspordi mainet määrida. Ei saa ju uskuda, et libauudiste jahil ajakirjanikud oleks unustanud, et päris steriilne pole ka haigla operatsioonituba ning tipprestorani köögiski võib leida arvuka spektri erinevaid mikroorganisme.
Kõige kummalisem on jõulueelsesse tundelisse aega kavandatud bakterihüsteeria juures aga tõik, et Päevalehe ja Delfi ühine meediamull on käesoleva aasta märtsis kinnitanud ühissõidukite bakteriohu kohta sootuks vastupidist. Muidugi oli selle tõlkeüllitise aluseks Londoni täiuslik ühistransport, mitte kodumaise pealinna iga õigesti mõtlevat kodanikku sügavalt solvav kohapealne ühisveondus. Kuna aga mainitud loos peitub siiski oluline sõnum ka tallinlastele, tooksin käesoleva aasta 23. märtsil Delfi Kasuliku rubriigis avaldatud nupu tervikuna ära. Kuna tekst on tasuta lugemiseks kättesaadav, pole selle kasutamises midagi taunimisväärset. Niisiis:
Teadlased kummutasid müüdi: bussid ei levitagi haigusi.
Kallid ühistranspordi kasutajad, meil on teile häid uudiseid! Vaatamata sellele, et ühistranspordivahendid tunduvad tõelise haiguste kasvulavana, ei ole bussi ja trammiga sõitjatel arstide sõnul suurem oht haigestuda kui neil, kes kasutavad autot või jalgratast.
Tegelikult on haiguste suhtes suurema löögi all hoopis need inimesed, kes ei reisi igal hommikul ühistranspordis tööle, leidsid teadlased The Independenti vahendusel.
Uuring, mis jälgis 6000 briti viirushaiguse juhtu, kummutas müüdi, nagu oleks ühistranspordivahendid tõelised pisikupesad.
Uuringu koostajate sõnul ütleb intuitsioon meile, et ühistranspordid on räpased ning seal on suur võimalus mõnesse haigusesse nakatuda, ent tegelikult ei aevasta inimesed kaasreisijatele reeglina näkku ning ei kujuta nii suurt ohtu, kui võiks arvata.
Piisknakkuste puhul ongi õhu kaudu levivad osakesed oluliselt ohtlikumad kui katsumise ja käte teel levivad pisikud, mis tähendab, et pigem peaksid oma nägu peitma hoopis kolleegide ja lähedaste köhimiste-aevastuste eest kui hoiduma ühistranspordi kasutamisest.
Päevalehe-Delfi meediakontsern on rääkinud – ühistranspordivahendid pole pisikupesad. Nüüd aga tulevad kolm uudistepõuas ajakirjanikku Kristjan Ats Mägi, Rivo Veski ja Sigrid Salutee ning väidavad risti vastupidist, süüdistades seega oma tööandjat otseselt valetamises. Meediakontserni juhtkonnal tuleks tõsiselt kaaluda, kas tasub jätkata koostööd kaadriga, kes ajakirjanduse usaldusväärsuse nii rängalt kahtluse alla seab.
Inimkonnale on aga Delfi märtsis vahendatud uudis tõeliseks kergenduseks. Me ei suregi veel välja, kuigi meid ümbritsevad bakterid nii ühissõidukis, teatris, kaupluses kui ka Päevalehe toimetuses. Pestes enne sööki käsi, nagu terased ajakirjanikud soovitavad, elame ka need Jõulud kenasti üle, jõuame uude aastasse ning ega siis Jaanidki enam kaugel pole. Häid bakterihirmust vabu pühi kõigile! Osakem üksteist hoida!
 

reede, 8. detsember 2017

TLT AS on töötajakeskne ettevõte.
 

Neil päevil ilmus meie ettevõtte kodulehele link „Kiida juhti“, kuhu klõpsates satub alajaotusesse, mis võimaldab saata teate ettevõttele, kui leitakse, et mõni bussi-, trammi- või trollijuht väärib eraldi esiletõstmist. Lisatud on selgitus: „Kui olete kogenud TLT AS bussi-, trammi-, või trollijuhi töös midagi kiiduväärset ning soovite sellest ettevõtte juhtkonda teavitada, saate seda teha siin.
Kirjeldage toimunut ja lisage oma tänusõnad. Anname need koos omapoolse tunnustusega tähelepanu pälvinud juhile edasi.
Positiivne kajastus motiveerib meie töötajaid ning annab juhtkonnale võimaluse parimaid esile tõsta.“
Töötajaid tuleb hoida.
Kui nüüd mõni kuri ja kõikjalt vigu otsiv kodanik turtsatab, et kiitmisvõimaluse asemel tuleks luua kodulehele alajaotus, kus saaks juhte kiruda ning nende sõidustiili, hoolimatuse jms kallal hammast teritada, siis minu soovitus oleks tigetsejail hoogu veidi maha võtta. Negatiivseid kirju potsatab meie meilikasti praegu ja edaspidigi, nagu ka kiitusi, ent kiitmisvõimaluse kodulehel tekitasime mitte enda algatusel, vaid linlaste soovil. Rahva hääl, nagu teame, on aga jumala hääl. Tsiteerin siin viimast kirja, mis veenis meid lõplikult taolise lingi vajalikkuses. Pidev ühistranspordi kasutaja kirjutas: „Üllatuseks avastasin, et TLT AS kodulehel puudub link „Kiida bussijuhti“, saab vaid teha avaldusi ja ettepanekuid. Seega teengi ettepaneku taoline link kodulehele lisada, sest soovin kiita kahte bussijuhti (Liin nr 23, bussid 1074 ja 3553). Alati rahulikud, sõbralikud, viisakad ja suurepärase sõidustiiliga mehed.“
Me peame tähtsaks head sisekliimat.
TLT AS juhatus on kirja saatjale äärmiselt tänulik, et ta julgustas meid seda olulist sammu tegema. Meie ettevõttes on alati suhtutud töötajatesse suure tähelepanuga. Meile on oluline hea töökeskkonna loomine ning toetav õhustik. TLT AS-is tegutseb kaks ametiühingut, kes seisavad töötajate õiguste eest, ent meil puuduvad nendega suuremad erimeelsused. Oleme sama meelt, et töötasu tuleb tõsta vastavalt ettevõtte võimalustele ja elukalliduse kasvule. Me räägime alati läbi töötingimusi puudutavad ettepanekud, püüame seista selle eest, et linna liikluskorralduslikes uuendustes oleks sõnaõigus ka meie kogenud juhtidel. Oleme soetanud hulga uusi sõidukeid ning põhjalikult remontinud vanemaid, et tagada võimalikult head töötingimused. Me tunnustame oma inimesi, katame sportimiskulud ning korraldame töötajaskonda liitvaid ettevõtmisi. Meie eesmärgiks on ühise pere tunde loomine, mis on ka õnnestunud. 2012. aastal liidetud Tallinna Autobussikoondis ja Tallinna Trammi ja Trolli park on leidnud TAK-is ühise hingamise, mida saab lugeda töölistest hooliva juhtimisstrateegia oluliseks võiduks.
Julgeme olla positiivsed.
Eesti elus on väga palju negatiivsust, mis kanaliseerib netikommentaaridesse ja sotsiaalmeediasse, peegeldudes selt paratamatult ka tavameediasse ning uudistesse. Ühelt poolt püüame suhtuda ühiskonnas toimuvasse äärmiselt kriitiliselt, teisalt reageerime mõnedele eluseikadele latinoliku ülevoolavusega. Kõik süüdistused ei pea lõppema avaliku hukkamisega, igat etendust ei pea lõpetama ovatsioonidega. Põhjamaise rahvana peaks meil jätkuma tasakaalukust, sest elus leidub rohkem väljendusvahendeid kui vahkvihas vandumine või rõõmust rõkkamine. Olgem lihtsalt positiivsed ja uskugem advendiajal rohkem neisse väärtustesse, mis tegid meie esivanematest ühed pagana vänged ja vastupidavad tegelased siin Läänemere kaldal.
Ent kaldusin veidi teemast kõrvale! Niisiis, kiitkem juhti, kui tunneme, et ta seda väärib. Küllap meie toredale ja töökale kolleegile tunnustuse edasi anname.
 
 

laupäev, 25. november 2017

Konverents Tark liikuvus
 


22.-23. novembril korraldasime koos Ülemaailmse Ühistranspordi Assotsiatsiooni (UITP) ja Tartu Linnavalitsusega rahvusvahelise konverentsi  „Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas“.
Huvi konverentsi vastu oli suur. Osales 130 delegaati 30 riigist, kes esindasid targa linna sidusrühmi Euroopa Liidust, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopast ning otsustajaid Euroopa Liidu institutsioonidest ning liikmesriikide valitsusasutustest ja kohalikest omavalitsustest. Kaugemad külalised jõudsid Tallinna Singapurist, Iisraelist ja USA-st. Esindatud olid pea kõik EL-i liikmesriigid, samuti Venemaa.
Konverentsil arutelud linnalise liikuvuse teemal. Keskenduti olulisematele valdkondlikele küsimustele, nagu infrastruktuuri rahastamine, intelligentsete transpordisüsteemide ja andmepõhiste tehnoloogiate rakendamine, säästva liikuvuse ja uute liikuvusteenuste ning ärimudelite väljatöötamine ja linnalise liikuvuse kesksetele algatustele suunatud ELi poliitika.
Konverents vahendas läbi arutelude transpordi, taristu ja linnaarengu sidusrühmade esindajate ning poliitikakujundajate seisukohti, otsides lahendusi, millega toetada madala süsinikusisaldusega innovatsioonipõhiseid liikuvuse ja linnaarengu projekte, poliitikat ja strateegiaid ELi liikmesriikides ning kaugemal.
Konverentsil esinesid ettekandega Tallinna linnapea Taavi Aas, UITP Euroopa divisjoni juht Thomas Avanzata ja UITP Kesk-Euroopa divisjoni juht Artur Perchel, Merja Kyllönen ja Robert Missen Euroopa Komisjonist, Joachim Schneider Euroopa Investeerimispangast, samuti mitmete riikide transpordiala asjatundjad ning transpordifirmade juhtivspetsialistid. Konverentsi modereerivad Artur Perchel ja TTÜ Professor Dago Antov.
Siinkohal lisan tutvumiseks enda tervituse konverentsist osavõtjatele:
Lp konverentsist Tark Liikuvus 2020 osavõtjad!
Mul on rõõm tervitada Teid Tallinna Linnatranspordi AS-i nimel ning soovida järgnevaks kaheks päevaks mõtteerksust, avastamisrõõmu ja töötahet.
Juhin kiireltarenevat innovatiivset ettevõtet, mille ülesandeks on pakkuda ligi poole miljonilise elanikuga linnale parimaid ning sõitjate rahulolu pälvivaid ühistranspordilahendusi. Vähetähtis pole see, et ühistransport on Tallinna elanikele alates 2013. aastast tasuta. See on tõstnud nii sõitjate arvu, kui ka ühistranspordi kasutamise sagedust. Kui tasuta transpordile üleminekul leidus neid, kes ennustasid teenuse kiiret allakäiku, siis täna ei räägi sellest enam keegi, sest just viimastel aastatel on ühistranspordis toimunud hüppeline kvaliteedi tõus.
Meie päevil on kvaliteedi saavutamiseks erakordselt tähtis dialoog asjatundjate ja tarbijate, linnajuhtide ja linlaste, ideede algatajate ning teostajate vahel. See on just see, mida täna siin konverentsil teeme ning millest loodame palju Tallinna ühistranspordi edasisel kujundamisel tõhusamakas, logistiliselt täiuslikumaks ning veelgi keskkonnasõbralikumaks. Usun, et kogeme ühiselt töötades, kuidas sünnivad geniaalsed tulevikumudelid, leiavad pingsas mõttetöös uue kiirenduse julged ideed, sõnaga, tekib dialoogist kantud sünergia, mis muudab meie konverentsi viljakaks.
TLT AS-il jaoks pole dialoogis paremate tulemuste saavutamise nimel midagi enneolematut. Meil on juba ligi kaks kümnendit hea tava uurida sõitjate rahulolu ühistranspordiga. Nii saame vastuse küsimusele, kuidas meie arenguperspektiive hinnatakse ning kas plaanitud arendused linlaste poolt omaks võetakse. 
Tasuta ühistranspordile ülemineku järel on rahulolu meie tööga pidevalt kasvanud. Kui 2010. aastal hinnati ühistransporti viie palli süsteemis hindega 3,6, siis 2014. aastal, peale tasuta ühistranspordile üleminekut,  juba 3,93. Kahel viimasel aastal on hinnang tõusnud 4,13-ni. Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80 protsenti küsitluses osalenuist, rahulolematuid vaid 5 protsenti. Tasuta ühistransporti pooldab 88 protsenti linlastest, kindlalt on selle vastu 2 protsenti. Kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas on linlaste seas populaarseim tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, bussidele anti hinne 4,27.
Linlaste rahulolu kasvab võrdeliselt uuendustega taristu ja veeremi osas. Pole midagi imestada, et tramm on tõusnud linlaste hulgas populaarseimaks liiklusvahendiks. Alates 2014. aastast oleme praktiliselt uuesti ehitanud kogu rööbastee, muretsenud 20 uut trammi ning kapitaalselt remontinud ülejäänud. Järgmise aasta alguses kuulutame välja hanke 28 uue trammi soetamiseks, mille teostumise järel jäävad Tallinna sõitma vaid peale 2015. aastat ehitatud trammid. Ka busside osas oleme jõudnud suurepärase tasemeni. Meie bussipargi vanus on veidi üle 8 aasta, millega kuulume samasse klubisse Euroopa arenenumate riikide pealinnadega. Alates eelmisest aastast teenindavad linlasi hübriidid ning edaspidi soetamegi vaid hübriidajamiga tavabusse. Oleme alustanud katsetusi autonoomsete elektrisõidukite liinile toomiseks. Linlased hindavad pingutusi, mida mugavuse, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse nimel teeme.
Uuendused, mis viimastel aastatel Tallinnas ellu viisime, on muljetavaldavad. Meil on oskusteavet, mida jagada, väärt ideid, millega välja tulla, ning seda ka konverentsil teeme. Samas oleme äärmiselt põnevil, milliseid mõtteid olete toonud kaasa teie, meie külalised, ning kuidas te Tallinna seniseid arenguid näete.
Eesti on väike maa, kus ihatakse saada suureks läbi väljapaistvate tegude. Ajalooliselt on meile omane pidada äärmiselt tähtsaks naabrite arvamust ning kaugemalt külaliste hinnanguid. Uudishimu külaliste tähelepanekuid kuulda, on täna küllap kõigi konverentsil osalevate Eesti esindajate südameis. Samas põleme soovist oma edusammudega kasvõi veidike kiidelda ja külalistes imetlust äratada. Loodan, et suudame seda.
On äärmiselt meeldiv kuulutada konverents Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas avatuks. Tere tulemast Tallinna! Jõudu tööle!
 
 
 

reede, 10. november 2017

TLT AS pälvis Mustamäe linnaosa tunnustuse
 

Mõne päeva eest saime Mustamäe Linnaosa Valitsuselt meili, kus teatati, et TLT AS on pälvinud linnaosa tunnustusauhinna Mõtlev mees. Auhinna üleandmine toimub 16. novembril Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja.
Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutab igal aastal välja Mustamäe kõrgeima tunnustusena auhinna Mõtlev mees laureaadi ja kingib võitjale pronkskuju, mis on 2004. aastal Männi parki paigaldatud Tauno Kangro monumentaalskulptuuri koopia. Auhindu jagatakse kahes kategoorias:
Ühiskonnaelu auhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidilisele isikule, kes on algatanud heategevuslikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke projekte või kelle tegevus on edendanud mustamäelaste ühiskondlikku mõtlemist ja elujärge.
Teadus-, haridus- ja kultuuriauhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidilisele isikule Mustamäe teadusasutuses tehtud töö või teadusliku avastuse või märkimisväärse panuse eest Mustamäe hariduselu edendamisel või viljaka kunstiloomingu eest Mustamäel või Mustamäe kultuurielu rikastamise eest.
Sel aastal nimetati TLT AS-i ühiskonnaelu auhinna nominendiks ning meil õnnestus ka see ka võita. Auhinna määramist põhjendas linnaosa valitsus järgmiselt:
TLT AS toetab Mustamäe arengut. Alates 1963. aastast, mil valmisid esimesed Mustamäe elamud, on linnaosa arengus etendanud tähtsat rolli ühistransport. Trollid ja bussid kindlustavad mustamäelastele hea ühenduse nii linnaosa sees, kui Kesklinna ja naaberlinnaosadega. Linnaosa vereringeks olevat ühistranspordisüsteemi hoiab tasemel Tallinna Linnatranspordi AS-i koondunud veonduskompetents ning jätkusuutlikule arengule suunatud ettevõtlusstrateegia. Tegemist on Mustamäe koduettevõttega, sest TLT AS-i peakontor ning keskne bussidepoo asuvad Kadaka teel.
1963. aastal alustati esimeste Akadeemia teed kesklinnaga ühendavate bussiliinidega, mida asusid teenindama toona moodsad Ikarus-620-d. Mustamäe kasvades avati mitmed uued liinid, sealhulgas kiired ekspressühendused. 1967 alustas trolliliin nr 2, Estonia-Mustamäe, 1969 liin nr 3, Estonia-Mustamäe ja 1971 liinid nr 4 ja nr 5, Balti jaam-Mustamäe.
Ekspressliinid ja mugav trolliliiklus on teinud Mustamäest ühe parema ühendusega linnaosa. Tänaseks on TLT AS võtnud Mustamäe liinide teenindamiseks kasutusele valdavalt Euro5 ja Euro6 saastenormidele vastavad moodsad linnabussid ning hübriidid. Käesoleval ajal tegeldakse ettevõttes täiselektriliste linnasõidukite testimisega, mis pikemas perspektiivis võimaldab nii trollide kui sisepõlemismootoritega busside ja hübriidide asendamist autonoomsete saastevabade elektrisõidukitega.
TLT AS on alati arvestanud sõitjate soovide ning linnaosa vajadustega ning loonud soodsad eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ühistranspordis. Hästi toimiv ja logistilist reaalsust arvestav ühistranspordi taristu on eelduseks linnaosa sidususele ning elukeskkonna väärtustamisele. TLT AS on väärikas kandidaat Mustamäe tunnustusauhinnale Mõtlev mees ühiskonnaelu kategoorias.
Vestluses Mustamäe linnaosa vanemaga selgus, et mustamäelased on rahul linnaosa ühistranspordiga ning eriti kiirete kesklinnaga ühendust pidavate bussiliinidega. Väga positiivselt on Mustamäel võetud vastu hübriidid, mis trolle asendades muudavad liikluse sujuvamaks. Mõningaid probleeme nähakse linnaosa siseses transpordis. Kindlasti juhime Tallinna Transpordiameti tähelepanu vajadusele senine liinilogistika mustamäelaste huvidest lähtuvalt üle vaadata ning vajadusel lisada mõni täiesti uus Mustamäe sisene liin, mis ühendaks tähtsamad tõmbekeskused. TLT AS on selleks valmis, sest linlaste rahulolu on meie tegevuse esmane motivaator.  Tahame ka edaspidi näidata, et oleme mustamäelaste tunnustust väärt.
 

kolmapäev, 25. oktoober 2017

Ühistransport muutub veelgi olulisemaks
 

Ühistransport on osa linna vereringest. Ilma arenenud ja elanike vajadusi arvestava ühistranspordita jääb linna areng toppama ning vastupidi, kui linn ei arvesta planeeringutes ühistranspordi vajadustega, kannatab elukeskkond.
Tallinnas on ühistransporti palju investeeritud ning loodud bussidele eraldi sõiduradadega muu transpordiga võrreldes paremuse. Samas pole linnaruumiline areng seni andnud selget signaali ühistranspordi eelistamisest. Kuna kesklinn on autoga suhteliselt hõlpsasti läbitav, pole ka tipptunni ummikud veennud suurt osa autojuhtidest linnasüdamesse sõitmisest loobuma, seda vaatamata pargi/reisi süsteemi arendamisele ning uute moodsate linnasõidukite kasutusele võtmisele. Lähiaastate arengud toovad aga südalinnas kaasa sootuks uued ruumilised lahendused, mis annavad ühistranspordile senisest suuremad eelised. Pean siin silmas uue peatänava ja sellega külgneva jalakäijateala ning sadama Masterplaan 2030 teostumisel tekkivat unikaalset mootorsõidukitele raskesti ligipääsetavat jalakäijatesõbralikku linnakeset, kus praktiliselt ainsaks transpordiliigiks jäävadki tramm ja buss. TLT AS on südalinna uue kontseptsiooniga kaasnevateks väljakutseteks valmis. Osaleme uue linnasüdame arendamisel trammi viimisega sadamasse, ühendades kiire transpordivõimalusega lennujaama ja reissadama.
Tallinna uus peatänav.
Kesklinn on autodele kitsaks jäänud ning ka jalakäijad ei mahu uute logistiliste telgede sõlmpunktidesse enam hästi ära. Meie bussijuhid kogevad seda igapäevaselt Hobujaama-Narva maantee-Laikmaa ristmikul, kus inimesed ei mahu ohutussaartele ning valguvad lubavat foorituld oodates sõiduteele. On selge, et vana viisi enam edasi ei saa ning seda arvestab ka uue peatänava projekt, mille linn plaanib Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2020. aastaks ellu viia.
Tallinna uue peatänava visioonikonkursi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus kaasates oma ala tõelisi professionaale ning võib olla kindel, et tulemus on võimalikest parim. Tahaks siinkohal ennetada kriitikuid, kes kindlasti üritavad uue peatänava projekti kallal hammast teritada, nagu seda on tehtud ilmselgelt vajaliku Reidi tee puhul. Oleks aeg tunnistada, et Tallinnas tegelevad linna planeerimisega asjatundjad ning ninatarkadel poleks tarvis lõputus kriitikajanus häid algatusi torpedeerida, linna Reidi tee puhul kohtusse kaevates või vana puud ettekäändeks tuues Haabersti ristmiku ehitust pidurdades. Jätame linna planeerimise arhitektidele.
Milline uus peatänav tuleb.
Pärnu ja Narva maantee algus muutub magistraaltänavast vaba liikumist võimaldavaks linnaruumiks, kus tõmbekeskuse moodustavad ärid, kohvikud ja restoranid. Kõnniteed ehitatakse kogupikkuses laiaks, lisanduvad jalgrattateed ja tänavahaljastus, luuakse täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Läbiv transiit suunatakse mujale, milles oluline roll on täita Reidi teel. Uuel peatänaval säilib ühte koridori suunatud ühistransport. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaob ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääb peatänav ainult jalakäijatele, kuid tagatud on ka hädavajalik transport. Ositi säilib mõlemas suunas üks autorada, kus kiirus on piiratud 30 km/h.
Peatänavaga liitub arenev sadamaala, Kaubamajaga piirnev jalakäijateala ning Maakri ärikvartal. Kogu selle jalakäijatele mõeldud uuslinliku arenduse paremaks teenindamiseks oleme teinud juba aastaid ettevalmistusi, soetades uusi busse ja tramme, mis sobiksid inimsõbralikku linnaruumi. Trammitee renoveerimisel arvestasime uue Viru väljaku logistikaga ning ühistranspordi viimisega ühte sõidukoridori.
Tallinna ootab lähiaastail ees kiire areng, milles TLT AS on üks innovatiivsemaid ja linna vajadustega enim arvestavaid osalisi. Uute urbanistlike lahenduste rakendumisel omandab ühistransport Tallinnas veelgi suurema kaalu.  
 

teisipäev, 10. oktoober 2017

Täna esitlesin retrotrammi Konstantin
 
Täna esitlesin Kadriorus esimest 3. liinil sõitu alustavat retrotrammi Konstantin. Ja seda mitte TLT AS juhatuse esimehena, vaid lugupeetud Konstantini enesena. Grimmikunstnik Anni Halliku käe all sai minust pooleteise tunniga Eesti esimese presidendi koopia.
Teel Kadriorgu kohtusin uue iseseisvusaja lastega ning tundsin, et minu elu polnud asjata elatud.
Kohe sain asuda oma põhiülesande täitmisele - tutvustama trammi Konstantin.
 

Trammi aitas esitleda Eesti Rahvusballett, esitades katkendi 4. novembril lavale jõudvast uhiuuest balletist "Tramm nimega Iha". Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud, 20. sajandi ühel tuntumal näidendil põhineva balleti toovad lavale kuulus filmi- ja teatrilavastaja Nancy Meckler Suurbritanniast ja rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa Kolumbiast. Esitus oli vahva. Lähen etendust kindlasti vaatama.
 
 
Trammi nimetasime meie riigi ühe rajaja ja esimese presidendi Konstantin Pätsi auks, kes sümboliseeris vabadustarmastavale eesti rahvale läbi okupatsiooniaastate püüdu uuele priiusele. Seni, kui kestavad ühiskonda lõhestavad debatid Pätsi monumendi püstitamise otstarbekuse üle, otsustas TLT AS nõukogu ja juhatus jäädvustada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel esimese presidendi mälestuse, andes Kadriorus sõitvale ajaloolisele trammile tema nime. Lisaks nimele trammi küljel, paigaldasime salongi Konstantin Pätsi elu tutvustava kleebise, mille kujundas kunstnik Karel Korp.
Järgmine retrotramm hakkab Jaan Poska auks kandma nime Jaan. Nimelise trammi saavad veel Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Jüri Vilms ja Ernst Jaakson.
AS Ühinenud Depood garanteerib trammide renoveerimisel, et need läbiks plaaniliste tehnohooldustega vähemalt 500 000 kilomeetrit. Eraldi garantii kehtib korrosioonikindluse, kere värvkatte, toitemuunduri, veoajami, kliimaseadme ja põrandakatte kohta.
Kadriorgu läbivale 3. liinile ajaloolise välimusega retrotrammide toomine on osa Tallinna tramminduse uuendamise ja renoveerimise kavast. Täielikult on uuendatud 3. ja 4. liini rööbastee ning Kopli suunaline trammitee, avatud trammiliiklus lennujaama ning kasutusele võetud 20 Caf Urbos trammi. Jätkub KT-4 ja KT-6 trammide põhjalik renoveerimine Tšehhi Vabariigis ning kohapeal oma jõududega, mille tulemusel 24 KT-4 ja 12 KT-6 trammi jätkavad linlaste teenindamist uues kvaliteedis. Ettevalmistamisel on hange 8 uue trammi soetamiseks ning 20 trammi ostule optsiooni seadmiseks.
Retrotrammide projekteerimise ja ehituse maksumus on 4 452 000 eurot.