teisipäev, 10. oktoober 2017

Täna esitlesin retrotrammi Konstantin
 
Täna esitlesin Kadriorus esimest 3. liinil sõitu alustavat retrotrammi Konstantin. Ja seda mitte TLT AS juhatuse esimehena, vaid lugupeetud Konstantini enesena. Grimmikunstnik Anni Halliku käe all sai minust pooleteise tunniga Eesti esimese presidendi koopia.
Teel Kadriorgu kohtusin uue iseseisvusaja lastega ning tundsin, et minu elu polnud asjata elatud.
Kohe sain asuda oma põhiülesande täitmisele - tutvustama trammi Konstantin.
 

Trammi aitas esitleda Eesti Rahvusballett, esitades katkendi 4. novembril lavale jõudvast uhiuuest balletist "Tramm nimega Iha". Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud, 20. sajandi ühel tuntumal näidendil põhineva balleti toovad lavale kuulus filmi- ja teatrilavastaja Nancy Meckler Suurbritanniast ja rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa Kolumbiast. Esitus oli vahva. Lähen etendust kindlasti vaatama.
 
 
Trammi nimetasime meie riigi ühe rajaja ja esimese presidendi Konstantin Pätsi auks, kes sümboliseeris vabadustarmastavale eesti rahvale läbi okupatsiooniaastate püüdu uuele priiusele. Seni, kui kestavad ühiskonda lõhestavad debatid Pätsi monumendi püstitamise otstarbekuse üle, otsustas TLT AS nõukogu ja juhatus jäädvustada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel esimese presidendi mälestuse, andes Kadriorus sõitvale ajaloolisele trammile tema nime. Lisaks nimele trammi küljel, paigaldasime salongi Konstantin Pätsi elu tutvustava kleebise, mille kujundas kunstnik Karel Korp.
Järgmine retrotramm hakkab Jaan Poska auks kandma nime Jaan. Nimelise trammi saavad veel Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Jüri Vilms ja Ernst Jaakson.
AS Ühinenud Depood garanteerib trammide renoveerimisel, et need läbiks plaaniliste tehnohooldustega vähemalt 500 000 kilomeetrit. Eraldi garantii kehtib korrosioonikindluse, kere värvkatte, toitemuunduri, veoajami, kliimaseadme ja põrandakatte kohta.
Kadriorgu läbivale 3. liinile ajaloolise välimusega retrotrammide toomine on osa Tallinna tramminduse uuendamise ja renoveerimise kavast. Täielikult on uuendatud 3. ja 4. liini rööbastee ning Kopli suunaline trammitee, avatud trammiliiklus lennujaama ning kasutusele võetud 20 Caf Urbos trammi. Jätkub KT-4 ja KT-6 trammide põhjalik renoveerimine Tšehhi Vabariigis ning kohapeal oma jõududega, mille tulemusel 24 KT-4 ja 12 KT-6 trammi jätkavad linlaste teenindamist uues kvaliteedis. Ettevalmistamisel on hange 8 uue trammi soetamiseks ning 20 trammi ostule optsiooni seadmiseks.
Retrotrammide projekteerimise ja ehituse maksumus on 4 452 000 eurot.
 
 


esmaspäev, 25. september 2017

TLT AS jätkab edukalt
 

Alates 1999. aastast on regulaarselt viidud läbi uuringuid, kuidas tallinlased hindavad ühistransporti. Eelmises uuringus tõusis rahulolu TLT AS-iga esmakordselt üle nelja hindepunkti. Ühelt poolt tegi positiivne hinnang rõõmu, teisalt oli hinne 4,13 nii kõrge, et tekkis kahtlus võimaluses sellel püsima jääda. Olin arvamusel, et küllap annab järgmine uuring kehvema tulemuse. Negatiivse ootuse põhjust see, et viimases küsitluses peegeldusid ka ebameeldivused, mida linlastel tuli nii 3. ja 4. liini, kui ka Kopli suuna trammitee ehitusega seoses taluda. Aga vastvalminud uuring näitas, et vaatamata sellele, suutsime kõrge reitingu säilitada ja trammide osas isegi edasi liikuda. See on meie järjekindla töö tulemus.
Rahulolu-uuring 2017.
Vahemikus 8.08-28.08. küsitlesid 16 intervjueerijat 500 tallinlast vanuses üle 15 eluaasta. Esindatud olid vastavalt elanikkonna suhtarvule kõik linnaosad. Küsitletute tuumiku moodustasid tööealised tallinlased, kelle hulgas on 56% naisi ja 44% mehi.
Meie pikaajalise koostööpartneri, AS Turu-uuringud, korraldatud ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringus, antakse TLT AS sõiduteenustele viiest võimalikust 4,12 palli.
Äsja valminud uuring kinnitab tasuta ühistranspordi populaarsuse jätkuvat kasvu. Meie tegevust veeremi uuendamisel ning sellega kaasnevat sõidumugavuse paranemist on märgatud. Uusi tramme, busse ja hübriide hinnatakse kõrgelt, väiksem on rahulolu trollidega. 51% vastanutest toob eraldi esile sõidukite mugavamaks muutumise, 49% paranenud puhtuse ja 45% info parema kättesaadavuse. Enamus vastanutest kiidab veeremi seisukorda ja puhtust, aga ka juhtide sõidumaneeri ning transpordikorraldust puudutava info kättesaadavust. Ühistranspordi kasutajatest on enamus rahul liinide logistika ning intervallidega, samas sooviks 17% vastanuist graafiku tihendamist oma koduliinil. Kuna liinilogistika ei kuulub Tallinna Transpordiameti töövaldkonda, ei saa me omapead midagi ette võtta, ent juhime sellele transpordiameti tähelepanu. Omalt poolt oleme valmis vajalikul arvul busse lisama, kui linn selleks tellimuse esitab.
Turu-uuringute AS on ühistranspordi kasutajate hoiakuid uurinud 1999. aastast ja hinnangud on kogu selle aja olnud kasvujoones. Eriti kiire rahulolu kasv on toimunud viimastel aastatel. 2010 hinnati ühistransporti 3,6 palliga, 2014. aastal juba 3,93. Kahes viimases uuringus on see tõusnud vastavalt 2015. aastal 4,13-ni ning käesoleval aastal 4,12-ni.
Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80% küsitletutest, rahulolematuid on vaid 5%. Tasuta ühistransporti pooldab 88% linlastest, kindlalt vastu on marginaalne 2%. See peaks panema mõtlema neid omavalitsuste valimistel kaasa löövaid poliitikuid, kes kiitlevad plaaniga tasuta ühistranspordi pakkumine Tallinnas lõpetada. Millise moraalse õigusega püütakse suruda peale 2% elanike tahet?
Uuring näitab, et kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas oli suurim tõusja tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, eelmise uuringu 4,32 asemel. Bussid said samuti kõrge hinde 4,27.
Ühistransporti kasutas 2017. aastal eelistatud liikumisviisina 80% linlastest. 49% vastanuist kasutavad ühistransporti selle piletivabaks muutmisest alates märksa sagedamini. Nende inimeste parema teenindamise nimel me töötamegi.
Sõitjate rahulolu-uuring annab meile ülevaate linlaste ootustest, aidates kavandada tulevikuplaane ühistranspordi veelgi atraktiivsemaks ning kasutajakesksemaks muutmisel. Uuringule on lisatud ka küsitletute personaalsed soovid, mis samuti läbi töötame ning süstematiseerime, sest meie kohus on linlaste ootusi ellu viia.
Tallinlased ei vaimustu metroost, hyperloobist, köisraudteest, ega muudest valimiste eel lendu lastud tobedatest mõtetest. Linlased soovivad mõistlikku trammivõrku selles mahus, mis pragu juba toimib ja tihedat bussiliiklust mugavate sõidukitega. Lisaks lennujaama trammiühendusele, märgiti küsitluses vajadust viia liin sadamasse ning sellega me juba tegeleme. Ükski küsitletuist ei soovinud trammitee pikendamist Mustamäele, Tabasallu või Rae valda, sest tavainimene on edevatest poliitikutest märksa praktilisem ning mõistab, et 450 tuhande elanikuga linn ei suuda ülal pidada ebemõistlikult pikaks venitatud trammiliiklust, ega ehitada supermetrood. Majanduse arenedes, maksubaasi kasvades ning tehnoloogia odavnedes võib see kunagi kaugemas tulevikus võimalikuks osutuda, et praegu tuleks pilvedest alla tulla ja praktiliste lahendustega tegeleda, nii nagu linlaste poolt kõrgelt hinnatud TLT AS koos linna transpordiametiga teebki.
 
 

pühapäev, 10. september 2017

Parim aeg Tallinna trammile
 
Aastatel 2014-2017 läbis Tallinna trammiliiklus põhjaliku uuenduskuuri. 2014 alustati Tondi-Ülemiste ja Tondi-Kadriorg liinide kapitaalsete uuendustöödega, mille käigus viidi trammitee betoonalusele, vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Tööd lõpetati 2015 oktoobris. Peale trammitee viimist betoonalusele ja uute rööbaste paigaldamist, sai võimalikuks võtta Tallinnas kasutusele 20 moodsat 70 tonnist CAF Urbos trammi.
Põhiliinide kaasajastamise projekti teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY. Koos uute trammide maksumusega kujunes projekti lõpphinnaks 103,5 miljonit eurot, millest 77,9 miljonit finantseeris riik, kaasates selleks saastekvootide müügist laekunud 53,3 miljonit eurot.
2016. aastal algas 16 kilomeetri pikkuse Kopli suunalise trammitee renoveerimine, mille käigus valati monoliitne betoonalus, paigaldati uued rööpad ning vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Ohutumaks muudeti sõiduteega ristumised, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Põhjaliku remondi läbis Kopli trammidepoo, mis sai võimekuse teenindada CAF Urbos tramme. Liiklus Kopli suunal taasavati 31. augustil 2017. Koplisuunalise rööbastee uuendustööd teostas TREF Nord AS ning nende maksumuseks kujunes 20 miljonit eurot.
2016. aastal alustati trammitee pikendamist lennujaamani, mille käigus rajati unikaalne raudtee alt läbi viiv trammitunnel. 150 meetrise tunneli rajamisel teisaldati 10 000 m3 paasi ja 6000 m3 puistepinnast ning valati 1000 m3 betooni. Liiklus lennujaama algas 1. septembril 2017.
Rööbastee ja tunneli ehituse peatöövõtjad olid AS Merko Ehitus Eesti ning KMG Inseneriehituse AS. Trammitee valmimine muutis Tallinna kõige hõlpsamalt ligipääsetava lennujaamaga pealinnaks Euroopas. Tööde maksumuseks oli 12,5 miljonit eurot, millest 9,8 miljoni kaeti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) ja ülejäänu Tallinna linna poolt.
30. augustil toimus lennujaama trammiliini esitlus koostööpartneritele ja ajakirjanikele.
Allpool mõned fotod sellest ajaloolisest päevast.
 

Esimene tramm jõuab lennujaama…
 
 
 


















… ja reisijad pudenevad perroonile.
 
31. augustil avasime rahvapeoga Kopli trammiliini.
 
 
 
 















Retrotramm ees ja CAF järel tehti uuel rööbasteel esimene sõit.
 
 
Mürtsuv puhkpillimuusika rõhutas sündmuse pidulikkust.
 
Lapsed lõbutsesid samal ajal batuudil.
 
Mul õnnestus trammisõit siduda kasulikuga – lõpetasin telesaate „Tallinna tasuta ühistransport“ võtted.
 
Koplis käsime ära.
 
 



















Tagasi piduplatsile jõudes ei suutnud ma panna vastu kiusatusele Apelsiniga koos lavale minna.    Augusti lõpp kujunes ilma poolest jahedaks, aga sündmuste osas kuumaks. Nüüd saavad inimesed trammiga Lennujaama ja Koplisse sõita. Paljud linlased teevad seda lihtsalt huvi pärast, et näha, kuidas trammitunnel välja näeb ning kui kaasaegseks on muutunud Kopli trammitee, mida paljud mäletavad vana ja krigisevana.
Head trammisõitu kõigile!


reede, 25. august 2017

Trammiajastu
 
24. august on jäänud ajalukku päevana, mil Tallinnas algas trammiajastu. 129 aastat tagasi 1888 alustas sõitu esimene hobutramm. Järgmised 30 aastat kulgesid trammid Narva, Tartu ja Pärnu maanteel kaeramootori jõul. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7 kilomeetrit ja vaguneid oli käigus 37. Viimane hobutramm tegi sõidu 1918. aastal.
1915. aastal hakkasid aurutrammid vedama Koplis Vene-Balti Laevatehase töölisi. Peagi asendasid aurujõu mootorvedurid. Kopli suunaline trammiühendus oli sündinud.
Esimesed elektrijõul liikuvad trammid ilmusid Tallinna tänavaile 28. oktoobril 1925. Trammivagunid ehitati Saksamaa ja Rootsi agregaate kasutades Tallinna tehastes. 1940. aastaks ulatus trammiliinide kogupikkus 13,4 kilomeetrini, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5 km.
Tramminduse areng jätkus 1951.aastal, kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953.a. ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega. 1955.a. pikendati Tartu maantee liin Ülemisteni. Nende uuenduste järel oli rööbastee pikkus üherajalises arvestuses 39 km. Järgnevalt piirduti rööbastee korraliste remontidega ning veeremi perioodilise uuendamisega, kuni Tartu maantee rekonstrueerimise käigus alustati seal trammitee betoonalusele viimisega. Tallinna trammiliikluse põhjalik uuenemine algas 2014. aastal 3. ja 4. liini rööbastee komplekssete rekonstrueerimistöödega.
Rekonstrueeriti 6 kilomeetrit rööbasteed. Betoonalusele viidi trammitee Vabaduse väljak – Vineeri  ja Hagudi tänav – Tondi lõppjaam. Uuendati Majaka tänaval asuv varem betoonalusele viidud trammitee, mis vajas uusi rööpaid. Lisaks rekonstrueeriti 3 kilomeetrit Pärnu mnt trammidepoo rööbasteid ning kilomeetri ulatuses depoosse sisse- ja väljasõiduteid koos tagasipöörderingiga.
Peterburi tee 2 territooriumile rajati 700 meetrit uut trammiteed koos tagasipöörderingi ja kontaktvõrguga. Arendusprojekt võimaldas kasutusele võtta 20 uut CAF Urbos trammi.
Tööde valmimise järel 2015. aastal alustati ettevalmistusi Kopli suunalise trammitee rekonstrueerimiseks ning linnujaama viiva tammitee ehitust. Tänaseks oleme ka seal jõudnud lõpusirgele.
1. septembrist trammiga lennujaamast linna ja sujuvalt Koplisse.
Tööd Kopli suunalise tee tänapäevastamiseks algasid 2016. aastal ning tänaseks oleme jõudnud lõpusirgele. Liiklus Kopli suunal avatakse 1. septembril. Rekonstrueeritud trammitee pikkus on Viru väljakust kuni Kopli depooni16 kilomeetrit. Rööpad viidi betoonalusele, vahetati välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam viidi trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldati uued seadmed. Viru ring ehitati ümber, arvestades Tallinna uue peatänava visiooni. Kõik peatused said ooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudeti ohutumaks, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli liin sai võimekuse kasutada uusi CAF Urbos tramme.
Sama edukalt on kulgenud tööd ka Tallinna suurimal taristu-uuendusel – trammitee viimisel lennujaamani. Trammitee pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudtee ja Suur-Sõjamäe tänavate alt läbi, jõuab süvendis tõustes Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Peale lennujaama lõigu liiklusele avamist 1. septembril on Tallinna Lennujaam ühenduse poolest kesklinnaga üks mugavamaid terves Euroopas.
Oluline etapp Tallinna tramminduses on edukalt läbitud ja meie tramm jõudnud mugavuse ning ohutuse poolest 21. sajandisse. Selle tähistamiseks korraldame 31. augustil algusega kell 17.00 Skoone bastioni kõrval endise staadioni alal suure rahvapeo. Saadame ühiselt Kopli suunas teele esimese CAF trammi. Esinevad Karl Madis ja ansambel Apelsin. Lastele tasuta batuut ja maiustused. Meil on mille üle rõõmustada!
 
 
 

neljapäev, 10. august 2017

Linnapeakandidaat, kes ei tea linna asjust tuhkagi
 

Mida lähemale jõuavad oktoobrikuised valimised, seda aktiivsemalt otsivad linnapeakandidaadid võimalusi endale tähelepanu tõmmata. Sellel edevuse laadal on üheks silmapaistvamaks osatäitjaks sotsialist Rainer Vakra, kelle ponnistusi võib iseloomustada sõnadega vastandu, vassi ja valeta. Seni on Vakra kolme V meetodit kasutades suutnud meedia tähelepanu pälvida, kas ka linlaste poolehoidu, äratab kahtlust.
Ei tahaks siin pikemalt peatuda Vakra trikitamisel, takistamaks linlaste poolt pikisilmi oodatud Haabersti eritasandilise ristmiku ehitusega alustamist ning ponnistusi Reidi tee rajamist nurjata soovivate kinnisvarahaide agaral toetamisel. Eks rahvas annab riigikogu keskkonnakomisjoni juhi silmakirjalikkusele hinnangu saabuvatel valimistel. Mind häirib lahmiv rumalus ja haruldane asjatundmatus, millega Vakra ründab Tallinna ühistranspordi korraldust.
Ei maksa bravuuritseda, kui nupp ei noki.
Hiljuti võis Vakra sotsiaalmeedia postitusest lugeda hämmastavat väidet, et üheski Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Muidugi haarasid sellest kohe kinni meediaväljaanded, sealhulgas ERR, kellelt eeldaks lausvalede ja vandenõuteooriate levitamisest hoidumist. Kust sotsialist sellise asja peale tuli, jääb vaid tema enda teada. Halb on, et sellist jama korrati meedias ilma Tallinna transpordiga tegelevatelt asjatundjatelt kommentaare küsimata. Püüaksin nüüd seda tühikut täita ja selgitada, kuidas Tallinnas diiselbusside ja transpordist tingitud õhusaastega lood tegelikult on.
Tallinnas on üks Euroopa uuemaid ja keskkonnasäästlikumaid bussiparke.
Hetkel on TLT AS-is kasutusel olevate linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastat, millega kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. Kasutusel oleva 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele.
30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.
Ühissõidukite osa Tallinna transpordisaastes on marginaalne.
„Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine – need on valeotsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt,“ võib lugeda Vakra sotsiaalmeedia postitusest. Taolist jama võib ajada vaid täielik võhik, kellel pole linna asjadest algelistki aimu.
Trollide järk-järguline asendamine hübriidide ja pikemas perspektiivis autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund. Kui Vakrale meeldib meie idanaabri kogemus ülipikkade trolliliinide käigushoidmisel, siis ei anna see veel õigust süüdistada Tallinna, kus joondutakse Euroopas levinud praktika järgi. See, et uued trollid seisavad kasutamata depoos, on aga lugupeetud linnapeakandidaadi unenägu, mida ta tõttab tõe pähe kuulutama. Luulusid ja tegelikkust ei maksaks isegi valimiste eelses ähmis segada.
Tundub, et Rainer Vakra on elanud täielikus infosulus. Temani pole jõudnud uudised Tallinna trammiteede täiemahulisest renoveerimisest, mis lõpeb 1. septembriks Koplisuunalise trammiliikluse taasavamisega. Ta ei tea midagi ka trammitee viimisest lennujaamani ja sadamani. Kuidas saab sellise kõhna pagasiga linnapeaks kandideerida?
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena peaks aga Vakra teadma, et tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.
Kui miski Tallinnas elanike tervist ähvardab, siis on see vanade sõiduautode ja veokite suur hulk ning vähene toetus hübriidide ja elektriautode soetamiseks. Siin ootaks vihase võitleja Vakra jõulisi algatusi. Aga kahjuks pole ta selles osas millekski suuteline.
15 pruugitud bussi ost on majanduslikult õige otsus.
Vakrale on hambusse jäänud see, et otsustasime osta 15 vähemalt Euro 3 saastenormidele vastavat pruugitud bussi vanusega mitte üle 12 aasta. Selle aasta jaanuaris välja kuulutud hankel on praktiline iseloom. Meie teenindada on mitu bussiliini, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel ning mille läbisõidud jäävad nii väikeseks, et pole otstarbekas neid teenindada tuttuute bussidega, mis tõstaks kilomeetri hinna oluliselt üle mõistliku piiri. Kuna oleme loobunud kõigist vähemalt Euro 3 normidele mitte vastavatest bussidest, siis pidasimegi vajalikuks ühekordset kasutatud veeremi hanget. Meie enam kui 400 bussi juures, millest 150 on soetatud viimasel neljal aastal, on see piisk meres. Aga kuna Tallinna ühistranspordile pole eriti midagi ette heita, püüab isemõtlejast linnapeakandidaat teha sääsest elevanti ning kujutab hanget kui tagasiminekut vaata et keskaega. Häda, kui tahad linnapeaks, ent linlastele olulistest teemadest napib!
Rainer Vakra lubab oma postituses, et pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tulevad Tallinnasse trollid tagasi ja saab hakata arendama ka trammiliine. Vastremonditud trammiliinide arendamine on huvitav mõte, ent kas ka praktiline? Kui juba nostalgiale panus teha, võiks ajale jalgu jäänud trolliliinide taasavamise asemel kaaluda äärmiselt keskkonnasõbraliku konka taas kasutusele võtmist. Vakra piiritu fantaasia juures poleks siin midagi võimatut.

teisipäev, 25. juuli 2017

Tehisintellekt ja robotlikud poliitikud
 

Alati arengu eesliinil seisnud ning ülemaailmselt elektriautode arendamisega tuntust kogunud Tesla asutaja ja juhatuse esimees Elon Musk, tuli välja üllatava avaldusega, milles hoiatas inimkonda kõigi aegade suurimaks ohuks tõusnud tehisintellekti eest ning soovitas valitsustel sellesuunalised arendused kontrolli alla võtta. Kui niivõrd põhjalike teadmistega ning seni progressi kiitnud Musk juba sellise avalduse tegi, on asi tõsine. Kes meist poleks näinud ulmefilme või lugenud raamatuid, mis kirjeldavad kurjade robotite ülestõusu inimkonna vastu, või globaalse tehisaju poolt kadumisele määratud tsivilisatsiooni kokkuvarisemist. Aga äkki see polegi enam ulme ja me seisame juba lähiajal silmitsi reaalse ohuga? Muski arvates see nii ongi.
Elon Musk on kindel, et tehisintellekt on fundamentaalne risk. Hävitavam kui lennuõnnetused, rämpsravimid ja ebatervislik toit kokku. Musk hoiatab, et oht on reaalne ning riikide valitsustel tuleks teha olukorrast tõsised järeldused ning koheselt sekkuda.  
Muski avalduse valguses tuleks ehk meilgi kriitilisemalt suhtuda vasikavaimustusse, millega tervitati saatja valvsa pilgu alla mööda Mustamäed patseerivaid pakiroboteid. Muidugi võtab tehnoloogia ajapikku üle paljud tegevused, kus seni on toimetanud inimesed, ent sündmustest ei maksa ette rutata ning iga uus tehnoloogiline lahendus peab esmalt tõestama oma ohutust ja töökindlust, seda eriti ühistranspordis. Seniks, kui iseliikurid vajavad eraldi transpordikoridori ning nende kiirus ületab jalakäija oma vaid marginaalselt, jäävad bussirooli inimesed. Arvan, et lähema paarikümne aasta jooksul tuleb meil jätkata mehitatud hübriidide ja linnabussidega. Küll võib aga robotjuhtimine märksa kiiremini jõuda igapäevakasutusse rööbastranspordis ja iseliikuvaid tramme saame sõitmas näha märksa varem. Ent olgu siis juhikabiinis lihast ja verest juht, või silikonkiipe täis topitud robot, olen kindel, et Tallinnas jätkatakse ka tulevikus kvaliteetse tasuta ühistranspordi pakkumist.
Robotlikud poliitikud.
Eestis on tehisintellektist suuremaks ohuks robotlikud poliitikud, keda valimiste lähenedes sisse lülituv labane populismiprogramm rumalalt ja ettearvamatult tegutsema paneb. Taolistele poliitagregaatidele on võõrad inimlikud tunded ning lihtsurelike mured, nad on programmeeritud erinevate poliittehnoloogiate elluviimiseks. Olgu selleks siis Kristen Michali poolt mängivate laste taustal kivistunud näoga antud lubadus kaotada lasteaia kohatasud või Kaido Kuke praalimine lõpetada Tallinnas tasuta ühistransport ja sulgeda TTV, tegemist on algeliste poliittehnoloogiliste võtetega, mitte valijate soovide peegeldusega. Michali ja Kukke ajendab edevus ja arrogantne usk, et ollakse kõigist targemad. Just enesekriitika puudumine on tehisintellekti puhul kõige suuremaks ohuks. Nagu selgub, kehtib sama ka robotlike poliitikute suhtes.  
Tehisintellekti ülistajad väidavad, et robotid, erinevalt inimesest, ei eksi kunagi. Ehk ongi see nii, aga just võime oma eksimustest õppida ja uue teadmise võrra rikkamana edasi minna, muudab inimese masinast arenemisvõimelisemaks. Valimiseelsel amokijooksul robotpoliitik pole õppimisvõimeline ning ainsa inimliku nõrkusena kuulub tema arsenali valetamine. Seda laiduväärt oskust valdab Kaido Kukk suurepäraselt, väites, otsekui selguks uuringust „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2016", et alates 2013. aastast, kui kehtestati pealinnas piletivaba sõit, on ühistransporti oma peamise liiklusvahendina kasutavate inimeste hulk langenud 15 % võrra. Iga algelist kirjaoskust omav huviline võib uuringust lugeda, et sõitjaid on lisandunud 14% ja ühistranspordi pidevate kasutajate hulk tõusnud 74%-ni. Oluliselt on paranenud Tallinna ühistranspordi materiaalne baas. Lõpule jõuab tohutu töö, mille tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud kogu trammitee ning viidud rööpad lennujaamani. Trammitee viimine sadamani on sellise innovatsiooni taustal kukepea. Ostetud on 20 CAF trammi, 150 hübriid- ning euro-5 ja euro-6 saastenormidele vastavat linnabussi. Busside keskmise vanuse, 8,2 aastat, ja hübriidide arvu poolest, oleme üks Euroopa juhtivaid pealinnu. Tasuta ühistransport ei kiratse, vaid on end õigustanud. See on üks peamisi põhjuseid, miks praegune linnavalitsus on elanike hulgas populaarne. Kahjuks ei suuda robotpoliitikud seda lihtsat inimlikku tõde mõista.
Elon Muski hoiatust tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Tehisintellekt peab püsima kontrolli alla, nagu ka poliitika ja poliitikud, sest mõõdutunde kaotanud robotlased võivad oma põtkimistega korvamatut kahju tekitada.
 

esmaspäev, 10. juuli 2017

Roheline tuli hübriididele
 

30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.
Hübriidid on end õigustanud.
Esimesed hübriidid muretsesime 2015. aasta lõpus ning 2016. aasta 1. jaanuaril alustasid need Väike-Õismäe liinide teenindamist. Esialgu olime tõsiselt mures, kas  hankega soetatud 24 Volvo hübriidi end õigustavad. Nagu selgus, polnud muretsemiseks põhjust, sest Volvol on piisav kogemus põhjamaa tingimustega arvestamiseks ning läinud aasta alguses valitsenud pakane ja rasked lumeolud ei viinud hübriide rivist välja. Kõik sujus. Polnud probleeme akudega ega elektrisüsteemide tõrkeid. Ka linlastelt laekus kiitvat tagasisidet sõidu sujuvuse ning salongi mugavuse suhtes. Õismäelased on uute hübriididega väga rahul ning meie poole on pöördunud ka paljud mustamäelased, kes soovivad, et sealgi asendataks trollid hübriididega. Pikemas perspektiivis nii ka juhtub.  
Mida hübriid endast kujutab.
Käesoleva aasta aprillis saime juurde 20 hübriidi ning hetkel sõidab Tallinna tänavail juba 44 Volvo 7900 bussi. Keskkonnasäästliku hübriidtehnoloogia kasutusele võtmine on sujunud tõrgeteta ning pole nõudnud meie poolseid täiendavaid investeeringuid.
Volvo 7900 liigub nii elektri- kui diiselmootori jõul. Pidurdamisel muundub liikumisenergia elektriks, mis salvestatakse. Peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades, töötab elektrimootor. Hübriidbussides on 34 iste- ja 50 seisukohta, sõidukid on varustatud konditsioneeridega. Bussi diiselmootori heitenormid vastavad Euro-6 nõuetele.
Oleme teinud tasuvusuuringu millest selgub, et hübriidide käigushoidmine on tavamootoriga bussidest 10% odavam. Meie bussipargi suurust arvestades on tegemist olulise kokkuhoiuga, mis oli lisaks innovatiivsusele üheks oluliseks argumendiks nõukogule otsuse vastuvõtmisel.
Ootame hübriidtehnoloogia kasutuselevõttu liigendbussidel.
Nagu märkasite, puudutab nõukogu otsus tavabusse. Liigendbusside osas jääme esialgu soetama Euro-6 normidele vastavaid diisleid, kuna liigendhübriididel kasutatav tehnoloogia ei vasta veel ootustele ja nõuab arendamist. Tootjad tegelevad sellega ning kindlasti saame juba mõne aasta pärast alustada ka liigendbusside osas üleminekut hübriididele.
Tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel ning see kohustab. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.