neljapäev, 10. august 2017

Linnapeakandidaat, kes ei tea linna asjust tuhkagi
 

Mida lähemale jõuavad oktoobrikuised valimised, seda aktiivsemalt otsivad linnapeakandidaadid võimalusi endale tähelepanu tõmmata. Sellel edevuse laadal on üheks silmapaistvamaks osatäitjaks sotsialist Rainer Vakra, kelle ponnistusi võib iseloomustada sõnadega vastandu, vassi ja valeta. Seni on Vakra kolme V meetodit kasutades suutnud meedia tähelepanu pälvida, kas ka linlaste poolehoidu, äratab kahtlust.
Ei tahaks siin pikemalt peatuda Vakra trikitamisel, takistamaks linlaste poolt pikisilmi oodatud Haabersti eritasandilise ristmiku ehitusega alustamist ning ponnistusi Reidi tee rajamist nurjata soovivate kinnisvarahaide agaral toetamisel. Eks rahvas annab riigikogu keskkonnakomisjoni juhi silmakirjalikkusele hinnangu saabuvatel valimistel. Mind häirib lahmiv rumalus ja haruldane asjatundmatus, millega Vakra ründab Tallinna ühistranspordi korraldust.
Ei maksa bravuuritseda, kui nupp ei noki.
Hiljuti võis Vakra sotsiaalmeedia postitusest lugeda hämmastavat väidet, et üheski Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Muidugi haarasid sellest kohe kinni meediaväljaanded, sealhulgas ERR, kellelt eeldaks lausvalede ja vandenõuteooriate levitamisest hoidumist. Kust sotsialist sellise asja peale tuli, jääb vaid tema enda teada. Halb on, et sellist jama korrati meedias ilma Tallinna transpordiga tegelevatelt asjatundjatelt kommentaare küsimata. Püüaksin nüüd seda tühikut täita ja selgitada, kuidas Tallinnas diiselbusside ja transpordist tingitud õhusaastega lood tegelikult on.
Tallinnas on üks Euroopa uuemaid ja keskkonnasäästlikumaid bussiparke.
Hetkel on TLT AS-is kasutusel olevate linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastat, millega kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. Kasutusel oleva 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele.
30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.
Ühissõidukite osa Tallinna transpordisaastes on marginaalne.
„Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine – need on valeotsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt,“ võib lugeda Vakra sotsiaalmeedia postitusest. Taolist jama võib ajada vaid täielik võhik, kellel pole linna asjadest algelistki aimu.
Trollide järk-järguline asendamine hübriidide ja pikemas perspektiivis autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund. Kui Vakrale meeldib meie idanaabri kogemus ülipikkade trolliliinide käigushoidmisel, siis ei anna see veel õigust süüdistada Tallinna, kus joondutakse Euroopas levinud praktika järgi. See, et uued trollid seisavad kasutamata depoos, on aga lugupeetud linnapeakandidaadi unenägu, mida ta tõttab tõe pähe kuulutama. Luulusid ja tegelikkust ei maksaks isegi valimiste eelses ähmis segada.
Tundub, et Rainer Vakra on elanud täielikus infosulus. Temani pole jõudnud uudised Tallinna trammiteede täiemahulisest renoveerimisest, mis lõpeb 1. septembriks Koplisuunalise trammiliikluse taasavamisega. Ta ei tea midagi ka trammitee viimisest lennujaamani ja sadamani. Kuidas saab sellise kõhna pagasiga linnapeaks kandideerida?
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena peaks aga Vakra teadma, et tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.
Kui miski Tallinnas elanike tervist ähvardab, siis on see vanade sõiduautode ja veokite suur hulk ning vähene toetus hübriidide ja elektriautode soetamiseks. Siin ootaks vihase võitleja Vakra jõulisi algatusi. Aga kahjuks pole ta selles osas millekski suuteline.
15 pruugitud bussi ost on majanduslikult õige otsus.
Vakrale on hambusse jäänud see, et otsustasime osta 15 vähemalt Euro 3 saastenormidele vastavat pruugitud bussi vanusega mitte üle 12 aasta. Selle aasta jaanuaris välja kuulutud hankel on praktiline iseloom. Meie teenindada on mitu bussiliini, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel ning mille läbisõidud jäävad nii väikeseks, et pole otstarbekas neid teenindada tuttuute bussidega, mis tõstaks kilomeetri hinna oluliselt üle mõistliku piiri. Kuna oleme loobunud kõigist vähemalt Euro 3 normidele mitte vastavatest bussidest, siis pidasimegi vajalikuks ühekordset kasutatud veeremi hanget. Meie enam kui 400 bussi juures, millest 150 on soetatud viimasel neljal aastal, on see piisk meres. Aga kuna Tallinna ühistranspordile pole eriti midagi ette heita, püüab isemõtlejast linnapeakandidaat teha sääsest elevanti ning kujutab hanget kui tagasiminekut vaata et keskaega. Häda, kui tahad linnapeaks, ent linlastele olulistest teemadest napib!
Rainer Vakra lubab oma postituses, et pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tulevad Tallinnasse trollid tagasi ja saab hakata arendama ka trammiliine. Vastremonditud trammiliinide arendamine on huvitav mõte, ent kas ka praktiline? Kui juba nostalgiale panus teha, võiks ajale jalgu jäänud trolliliinide taasavamise asemel kaaluda äärmiselt keskkonnasõbraliku konka taas kasutusele võtmist. Vakra piiritu fantaasia juures poleks siin midagi võimatut.

teisipäev, 25. juuli 2017

Tehisintellekt ja robotlikud poliitikud
 

Alati arengu eesliinil seisnud ning ülemaailmselt elektriautode arendamisega tuntust kogunud Tesla asutaja ja juhatuse esimees Elon Musk, tuli välja üllatava avaldusega, milles hoiatas inimkonda kõigi aegade suurimaks ohuks tõusnud tehisintellekti eest ning soovitas valitsustel sellesuunalised arendused kontrolli alla võtta. Kui niivõrd põhjalike teadmistega ning seni progressi kiitnud Musk juba sellise avalduse tegi, on asi tõsine. Kes meist poleks näinud ulmefilme või lugenud raamatuid, mis kirjeldavad kurjade robotite ülestõusu inimkonna vastu, või globaalse tehisaju poolt kadumisele määratud tsivilisatsiooni kokkuvarisemist. Aga äkki see polegi enam ulme ja me seisame juba lähiajal silmitsi reaalse ohuga? Muski arvates see nii ongi.
Elon Musk on kindel, et tehisintellekt on fundamentaalne risk. Hävitavam kui lennuõnnetused, rämpsravimid ja ebatervislik toit kokku. Musk hoiatab, et oht on reaalne ning riikide valitsustel tuleks teha olukorrast tõsised järeldused ning koheselt sekkuda.  
Muski avalduse valguses tuleks ehk meilgi kriitilisemalt suhtuda vasikavaimustusse, millega tervitati saatja valvsa pilgu alla mööda Mustamäed patseerivaid pakiroboteid. Muidugi võtab tehnoloogia ajapikku üle paljud tegevused, kus seni on toimetanud inimesed, ent sündmustest ei maksa ette rutata ning iga uus tehnoloogiline lahendus peab esmalt tõestama oma ohutust ja töökindlust, seda eriti ühistranspordis. Seniks, kui iseliikurid vajavad eraldi transpordikoridori ning nende kiirus ületab jalakäija oma vaid marginaalselt, jäävad bussirooli inimesed. Arvan, et lähema paarikümne aasta jooksul tuleb meil jätkata mehitatud hübriidide ja linnabussidega. Küll võib aga robotjuhtimine märksa kiiremini jõuda igapäevakasutusse rööbastranspordis ja iseliikuvaid tramme saame sõitmas näha märksa varem. Ent olgu siis juhikabiinis lihast ja verest juht, või silikonkiipe täis topitud robot, olen kindel, et Tallinnas jätkatakse ka tulevikus kvaliteetse tasuta ühistranspordi pakkumist.
Robotlikud poliitikud.
Eestis on tehisintellektist suuremaks ohuks robotlikud poliitikud, keda valimiste lähenedes sisse lülituv labane populismiprogramm rumalalt ja ettearvamatult tegutsema paneb. Taolistele poliitagregaatidele on võõrad inimlikud tunded ning lihtsurelike mured, nad on programmeeritud erinevate poliittehnoloogiate elluviimiseks. Olgu selleks siis Kristen Michali poolt mängivate laste taustal kivistunud näoga antud lubadus kaotada lasteaia kohatasud või Kaido Kuke praalimine lõpetada Tallinnas tasuta ühistransport ja sulgeda TTV, tegemist on algeliste poliittehnoloogiliste võtetega, mitte valijate soovide peegeldusega. Michali ja Kukke ajendab edevus ja arrogantne usk, et ollakse kõigist targemad. Just enesekriitika puudumine on tehisintellekti puhul kõige suuremaks ohuks. Nagu selgub, kehtib sama ka robotlike poliitikute suhtes.  
Tehisintellekti ülistajad väidavad, et robotid, erinevalt inimesest, ei eksi kunagi. Ehk ongi see nii, aga just võime oma eksimustest õppida ja uue teadmise võrra rikkamana edasi minna, muudab inimese masinast arenemisvõimelisemaks. Valimiseelsel amokijooksul robotpoliitik pole õppimisvõimeline ning ainsa inimliku nõrkusena kuulub tema arsenali valetamine. Seda laiduväärt oskust valdab Kaido Kukk suurepäraselt, väites, otsekui selguks uuringust „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2016", et alates 2013. aastast, kui kehtestati pealinnas piletivaba sõit, on ühistransporti oma peamise liiklusvahendina kasutavate inimeste hulk langenud 15 % võrra. Iga algelist kirjaoskust omav huviline võib uuringust lugeda, et sõitjaid on lisandunud 14% ja ühistranspordi pidevate kasutajate hulk tõusnud 74%-ni. Oluliselt on paranenud Tallinna ühistranspordi materiaalne baas. Lõpule jõuab tohutu töö, mille tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud kogu trammitee ning viidud rööpad lennujaamani. Trammitee viimine sadamani on sellise innovatsiooni taustal kukepea. Ostetud on 20 CAF trammi, 150 hübriid- ning euro-5 ja euro-6 saastenormidele vastavat linnabussi. Busside keskmise vanuse, 8,2 aastat, ja hübriidide arvu poolest, oleme üks Euroopa juhtivaid pealinnu. Tasuta ühistransport ei kiratse, vaid on end õigustanud. See on üks peamisi põhjuseid, miks praegune linnavalitsus on elanike hulgas populaarne. Kahjuks ei suuda robotpoliitikud seda lihtsat inimlikku tõde mõista.
Elon Muski hoiatust tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Tehisintellekt peab püsima kontrolli alla, nagu ka poliitika ja poliitikud, sest mõõdutunde kaotanud robotlased võivad oma põtkimistega korvamatut kahju tekitada.
 

esmaspäev, 10. juuli 2017

Roheline tuli hübriididele
 

30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.
Hübriidid on end õigustanud.
Esimesed hübriidid muretsesime 2015. aasta lõpus ning 2016. aasta 1. jaanuaril alustasid need Väike-Õismäe liinide teenindamist. Esialgu olime tõsiselt mures, kas  hankega soetatud 24 Volvo hübriidi end õigustavad. Nagu selgus, polnud muretsemiseks põhjust, sest Volvol on piisav kogemus põhjamaa tingimustega arvestamiseks ning läinud aasta alguses valitsenud pakane ja rasked lumeolud ei viinud hübriide rivist välja. Kõik sujus. Polnud probleeme akudega ega elektrisüsteemide tõrkeid. Ka linlastelt laekus kiitvat tagasisidet sõidu sujuvuse ning salongi mugavuse suhtes. Õismäelased on uute hübriididega väga rahul ning meie poole on pöördunud ka paljud mustamäelased, kes soovivad, et sealgi asendataks trollid hübriididega. Pikemas perspektiivis nii ka juhtub.  
Mida hübriid endast kujutab.
Käesoleva aasta aprillis saime juurde 20 hübriidi ning hetkel sõidab Tallinna tänavail juba 44 Volvo 7900 bussi. Keskkonnasäästliku hübriidtehnoloogia kasutusele võtmine on sujunud tõrgeteta ning pole nõudnud meie poolseid täiendavaid investeeringuid.
Volvo 7900 liigub nii elektri- kui diiselmootori jõul. Pidurdamisel muundub liikumisenergia elektriks, mis salvestatakse. Peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades, töötab elektrimootor. Hübriidbussides on 34 iste- ja 50 seisukohta, sõidukid on varustatud konditsioneeridega. Bussi diiselmootori heitenormid vastavad Euro-6 nõuetele.
Oleme teinud tasuvusuuringu millest selgub, et hübriidide käigushoidmine on tavamootoriga bussidest 10% odavam. Meie bussipargi suurust arvestades on tegemist olulise kokkuhoiuga, mis oli lisaks innovatiivsusele üheks oluliseks argumendiks nõukogule otsuse vastuvõtmisel.
Ootame hübriidtehnoloogia kasutuselevõttu liigendbussidel.
Nagu märkasite, puudutab nõukogu otsus tavabusse. Liigendbusside osas jääme esialgu soetama Euro-6 normidele vastavaid diisleid, kuna liigendhübriididel kasutatav tehnoloogia ei vasta veel ootustele ja nõuab arendamist. Tootjad tegelevad sellega ning kindlasti saame juba mõne aasta pärast alustada ka liigendbusside osas üleminekut hübriididele.
Tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel ning see kohustab. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.

pühapäev, 25. juuni 2017

Seisakust väljudes
 

Seisakut, millesse Eesti oli eelmisel sügisel lõppenud reformierakondliku juhtimise aastatel jõudnud, võib nimetada ilmsi magamiseks. Lõhe jõukate ja puudust kannatajate vahel süvenes, korraga toimiv töö- ja tööjõupuudus ühes palgavaeste arvu kasvuga, pärssis majandust, võimu võõrandumine õõnestas riigi aluseid. Ent sellest ei räägitud. Tuima järjekindlusega püüti riigi kehva seisu varjata jutuga ühetaolise ja lihtsa maksusüsteemi ainuvõimalikkusest. Seda vaatamata alarahastatud meditsiini kriisile, avalike teenuste kokkukuivamisele ning sotsiaaltoetuste kärpimisele. Riik, kui solidaarne, kodanike heaks töötav ühendus ei toiminud, ent õigustuseks kuulsime, et Eesti sugune pisiriik ei saagi eksisteerida teisti, kui õhukese ja jõuetuna.
Valitsusvahetus oli ainuvõimalik.
Seisakut ja stabiilsust ei saa samastada nagu seda aastaid püüti teha. Stagnatsioonist tuleb väljuda ja selleks on tarvis eemaldada seisaku põhjus, milleks 2016. aasta Eestis oli liiga pikalt võimule jäänud eneseimetlejalik Reformierakond.
Eelmine valitsus ei kujutanud endast klassikalist koalitsiooni. Peaministri partei domineeris nii sotside kui IRL-i üle, kelle hääleõigusliku osapoolena valitsusse jõudmisest võime rääkida alles peale Reformi asendumist Keskerakonnaga. Alles siis said Reformi poliitikat ellu viinud instrumentidest võrdõiguslikud valitsuse liikmed. Just sellepärast oli peaministri vahetus niivõrd oluline, sest lõpetas vaikiva ajastu ning avas tee tõelisele demokraatiale.
Ratase valitsus julgeb otsustada.
Koos uue valitsusega lõppes ka ilmsi nähtud uni ja algas töö Eesti eduloo taastamise nimel. Tegutseda tuli kiiresti, sest majandus vajas turgutamist ja eelarve täitmist määrani, mis võimaldaks riigil oma ülesannetega ilma õhukeseks viilimata toime tulla. Tegijal juhtub ning eks maksumuudatuste kavandamisel oli tunda kiirustamist ning sellest tulenevalt pidi esialgseid plaane korrigeerima. Aga Ratase valitsus suutis lühikese ajaga anda Eestile uue arenguperspektiivi, mida kinnitab SKP 4,4 % kasv esimeses kvartalis. Muidugi võiks toimida ka Reformierakonna kombel ja kõik muutused eos välistada, ent vaevalt kannataks Eesti uut loiduse ja minnalaskmise ajastut välja.
Parem-vasak, must ja valge.
Siinkohal jõuame välja juttudeni paremkoalitsioonist, mis kohe-kohe Ratase valitsuse välja vahetavat. Kummaline, et seda jama ajasid täiesti soliidsed inimesed aastal 2017, mil Euroopas on parem- ja vasakpoolsus hägustunud ning jagamine valgeteks ja mustadeks jõududeks taandumas kodanikuühiskonnas üha olulisemaks muutuva kaasamis- ja solidaarsusteema ees. Kui tahame olla see kõva digiriik ja innovatsiooniime, millena end ise kujutleme, siis oleks aeg loobuda eelmise sajandi mallidest ning asendada vasak-parempoolsuse skaala sotsiaalse närvi ning kaasamise näitajatega, milles Ratas ületab eelmise valitsusjuhi kordades.
Üks tont kummitab Eesti meedias.
Ratase valitsusega võitlemiseks on reformierakondlikule maailmapildile truuks jäänud meedia võtnud appi korruptsioonitondi, mis koos vene kaardi osava lauda käimisega peaks panema rahva Ratase valitsuses kahtlema. Siinkohal tuleks meenutada, et viimase aja skandaalidel poole otsest puutumust valitsusega ning nende juured ulatuvad Ratase eelsesse aega. Pole ka mõtet kunstlikult suurendada Tallinna Linnavalitsuse korruptsioonilembust. Kui tutvuda jõustruktuuride esitatud statistikaga, siis suurem osa korruptsioonikuritegudest pannakse toime mitte Tallinna Linnavalitsuses vaid riigiasutustes ja teistes omavalitsustes. Eks igal pool leidu musti lambaid, peab  siis Ratas nende kõigi eest vastutama? Pigem tuleb tervitada uue valitsusjuhi ja Keskerakonna esimehe valmisolekut korruptsioonile kiirelt ja karmilt reageerida.
Sama resoluutselt suhtub peaminister oma kabinetiliikmete möödalaskmistesse. Vabastatud on kaks vene emakeelega ministrit, mis näitab, et teatud valijagruppide poolehoiu säilitamisest on Ratastele olulisem kabineti töövõime. See peaks andma lootust, et tõeline murrang Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel ning ühiskonna liitmisel on võimalik. Meil tuleb valitsusele aega anda, sest riiki ei tooda ummikust välja mõne kuuga, vaid aastaid kestva pingutuse tulemusel. Jüri Ratas on selliseks pingutuseks võimeline ning kasvav poolehoid tema valitsusele näitab, et meid ootavad ees head ajad, rääkigu siis sensatsiooninäljas ajakirjandus, mida iganes.
 
 

laupäev, 10. juuni 2017

Trammimaania
 

Tallinna trammiliiklus on uuenduste teel. Kaasaegseks on saanud 3. ja 4. liini teenindav rööbastee, septembris avatakse taas liiklus Kopli trammiteel, mis selleks ajaks läbib põhjaliku renoveerimise. Septembrist hakkab toimuma regulaarne trammiliiklus kesklinnast lennujaama. Kavandame trammitee viimist sadamasse. Linnlasi veavad uued CAF Urbos trammid ning kõik reisijateveol osalevad KT-4 ja KT-6 trammid läbivad kapitaalse remondi.
Muidugi pälvib tramminduse kiire areng tähelepanu ning ärgitab aruteludele, kuidas ja kas võiks trammivõrku laiendada, millised suunad oleksid rööbastranspordile perspektiivsed. Diskussioonis kostab nii asiseid ettepanekuid, kui ka puhast ulmet, sekka kahjuks ka valimiseelseid populistlikke loosungeid, mis teenivad edevuspoliitikute soovi ennast pildile sättida. Nii on taas päevakorrale tõusnud ka trammiliini rajamine Lasnamäe süvendisse, millega tulid välja kaks kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivat poliitikut Pentus ja Alender.
Lähteandmed muutusid.
Trammiliini avamisest võib alati rääkida nagu seda teeb Tartu linn, kus küll viimaste andmete kohaselt on muututud nii paduinnovatiivseteks, et trammiunelm asendati otsusega vähendada tartlaste jalavaeva monorelsiliiklust käivitades. Kuid trammivõrgu laiendamisest kõneldes tuleks alustada analüüsist, kas kavandatu muudaks ühistranspordi mugavamaks ning kui palju trammi tegelikult kasutama hakataks. Siis selguks ka investeeringu tasuvus.
Lasnamäe kunagise nn generaalplaani kohaselt oli linnaossa planeeritud kaks süvendteed, millest ühes nähti ette ka trammiliiklus. Kuna süvendi paepinda uuristamine kujunes raskemaks, kui esialgu arvati ning nõudis ka suuremaid finantseeringuid, ehitati valmis vaid üks süvendtee. See muutis oluliselt Lasnamäe logistikat. Taibati, et trammiliini avamisel tuleks hakata sõitjaid bussidega sisekvartalitest kohale vedama ja trammiliini ehitus lükati edasi. Lasnamäelaste teenindamiseks kaeti linnaosa bussiliinide võrguga ning kanalis hakkasid sõitma ekspressbussid. See lahendus töötas. Lasnamäe oli ning on ka täna linnaosa, kust kesklinna jõudmiseks kulub kõige vähem aega.
Tramm pidi töölised tehastesse vedama.
Lasnamäe trammi otstarvet nähti nõukogude ajal eelkõige tööliste vedamises üleliidulistesse  numbritehastesse, millest suur osa asus kesklinnas või selle lähistel. See vajadus kadus koos Eesti taasiseseisvumisega. Täna on Lasnamäe minetanud ka oma monofunktsionaalsuse „magalana“ ning linnaossa on tekkinud arvukalt töökohti. 40% lasnamäelastest töötab kodu lähedal ja märgatav osa elanike ümberpaiknemisest toimub linnaosa siseselt, mitte suunaga kesklinna.
Ei saa väita, et Lasnamäe trammiliikluses midagi ei muutuks. Nagu juba mainitud, hakkab tramm sellel sügisel sõitma lennujaama. Uus trammiliin läbib Ülemiste Cityt, kuhu on koondunud tuhanded töökohad. Juba septembrist saab sinna trammiga.
Bussid pole enam saastajad.
Trammiliikluse eestkõnelejad viitavad sageli ka trammide keskkonnasõbralikkusele ja busside tekitatud saastele. Ent aastal 2017 see väide enam ei päde! Aeg oleks lõpetada silmakirjalik jutt mingitest tossavatest bussidest. Tänapäevased bussid paiskavad õhku märksa vähem heitmeid, kui vanad sõiduautod ja hingevaakuvad veokid, mida tänavatel näeb lubamatult palju. Ühistransport tekitab vaid 2% Tallinna transpordisaastest. Hübriidide ja moodsate linnabusside lisandudes väheneb see näitaja veelgi ning kui mõne aasta pärast jõutakse elektribusside arengus nii kaugele, et need tulevad igapäevasesse kasutusse, kahaneb ühistranspordi saaste Tallinnas niivõrd marginaalseks, et sellest pole mõtet enam rääkidagi.
Mõtle, enne kui ütled!
Jäägem isegi valimiseelsel ajal realistideks ja lähtugem linnaelu tulevikku käsitlevate teemaside puhul faktidest, mitte roosast udust, millega valijate ees tuleviku pärast muretsevat õilsat aatelejat mängida. Lähtuda tuleb tõsiasjast, et tramm on ainuõige võimalus transportida suuri rahvahulki linna tiheasustatud piirkonnas. Mida pikemaks venivad trammiliinid ning hõredamaks asustus alal, mida need läbivad, seda mõttetumaks rööbastransport muutub.
Peale lennujaama ja sadama suundade valmimist on Tallinna trammiliiklus saavutanud optimaalse haarde. Muidugi võib aeg korrektuure teha ja näiteks Helsingi tunneli valmimine luua vajaduse uute trammiliinide järele, kuid nõukogude aegsete suurprojektide nostalgiaga pole arukas välja tulla isegi siis, kui soovid opositsioonipoliitikuna selle abil tähelepanu pälvida.

neljapäev, 25. mai 2017


Tallinna bussiliiklus 95
 
 
23. mail tähistasime  Vabaduse väljakul rahvapeoga Tallinna bussiliikluse 95. aastapäeva. Näha sai vanu väärikaid ja uusi moodsaid busse, lisaks veel verivärskeid elektribusside prototüüpe. Uudistajaid jätkus ning lusti lisasid Karl Madise ja C-Jami kontserdid. Tutvustasime ka bussiajaloo teemalist lasteraamatut. Aga öeldakse, et parem üks kord näha, kui sada korda kuulda. Siin nad on, hetked bussiaastapäeva peost.
 
 
Busse uudistama tuldi üksi ja seltskonnaga.


Uunikumide juurde jätkus rahvast kogu päevaks.


Ikarused on puhas klassika.


Soliidsemas eas publik eelistas aga poseerida hüpermoodsa hübriidi taustal.


Kaugemalt külalistel olid kaasas kunstipärased meened.


Lähemalt rahvas lehvitas ja hüüdis hurraa!


Nooremad linlased lennutasid õhupalle...


... ja kiitsid bussiajaloost jutustavat raamatut.


Uhke tunne oli väljakul toimuvat läbi retrobussi akna jälgida.


Aga siis lõi Karl Madis registrid lahti ja keevalisemad ühistranspordisõbrad tõttasid tuttavate lugude järgi jalga keerutama.


Väärika lõppakordi andis päevale C-Jami esinemine.

Oli tore pidu! Bussiliikluse 100. aastapäeval paneme veelgi uhkema simmani püsti.

kolmapäev, 10. mai 2017

Tehnika arengut ei saa peatada
 

2. mai hommikul kell 10, sõitis Kopli lõpp-peatusest välja viimane 9. liinil liikuv Škoda troll ning liini võtsid üle hübriidbussid. Esimesed trollid alustasid Kopli-Mustamäe liinil liiklust 18. detsembril 1987. Sellest peale on veetud miljoneid reisijaid. Aga elu on liikunud edasi ja päevinäinud Škodadel aeg minna teenitud vanaduspuhkusele. Kuna kõikjal maailmas asendab trolle hübriidtehnika ning tulemas on juhtmevabad elektribussid, polnud meilgi otstarbekas hakata soetama moraalselt vananenud tehnikat ning tõtt öelda, ega tehasesooje trolle polegi eriti kusagilt saada. Sellepärast oleme võtnud sihiks amortiseerunud trollide asendamise moodsa tehnikaga. Uuemad Solaris trollid jäävad veel kümnek-viieteistkümneks aastaks liiklema, siis võib juhtmetest sõltuva trolliliikluse lõplikult sulgeda.
Huvi viimase Kopli trolli vastu oli suur.
Niisiis alustas viimane Škoda troll Koplist teed ja sõitis Ädala peatuseni, kus istuti ümber kaasaegsesse hübriidbussi. Toimuva ajaloolist tähtsust rõhutas seik, et trolliliiniga hüvasti jätmisel osales Tallinna tegevlinnapea ja TLT AS nõukogu esimees Taavi Aas, kes andis ühistranspordi arengu teemadel selgitusi kohaletulnud ajakirjanikele.
Oli ühtaegu pidulik ja veidi kurbki, nagu hüvastijättudel ikka. Samas tuli end nostalgiast lahti raputada, sest Tallinn pole ju ometi mingi muuseumlinn, kus kunstlikult säilitatakse tehnoloogia arengus umbteele jõudnud trollindust. Võib ju mõista endiste trollipargi töötajate kurvastust trolliliinide sulgemise pärast, ent meil tuleb pidada sammu ühistranspordi arengus toimuvaga ning kõigis eesrindlikes linnades kaovad vaadet häirivad trolliliinid tänavapildist. Kui juhtmevabad elektribussid on ökoloogiliselt sama puhtad nagu sarvetrollid ning hübriidide keskkonnakahju on pigem hüpoteetiline, siis kaob ju mõte kalli ning kohmaka trollitranspordi käigushoidmiseks.
Trollifännide lohutuseks.
Viimases Kopli trollis tegi sõidu kaasa end trollifänniks nimetav Heiki-Sten. Noore mehe kiindumus trollidesse on tõepoolest hämmastav. „Ringvaade“ võttis fännilt intervjuu, kus too kinnitas, et on alates aastast 2008 sõitnud trolliga enam kui 17 000 korda ning arvestades, et Heiki-Sten peab kõikide oma sõitude üle kiivalt arvestust, võib seda uskuda. Ühel päeval olevat ta teinud trolliga 18 otsa! Vat see on tõeline armastus sarvilise sõiduki vastu! Tunnistan ausalt, et minu füüsiline vorm jääb taolise vägitüki kordamise tarvis kesiseks.
Heiki-Sten ütles sedagi, et hübriidiga ta sõita ei kavatse, kuna see kasutab diislit ning elektri abil toimub vaid paigaltvõtt. Siin tahaksin noort trollisõpra veidi parandada. Nimelt liigub hübriid elektriga kiiruseni 30 km/h, mis foore ja ummikuid arvestades tähendab ca poolt sõiduaega. Hübriidi euro 6 diiselmootor väljastab aga keskkonda märksa vähem heitmeid, kui viie-kuue aasta vanune sõiduauto, milliseid on meie liikluses suurel arvul. Üldse on tänapäeval linnabusside saastest kuidagi imelik rääkida, sest see moodustab ca 2% kogu Tallinna transpordisaastest. Oleme valdavalt omaks võtnud tänapäevased hinnangud, ent bussidest rääkides leidub ikka mõni entusiast, kes hakkab pajatama tossavatest mootoritest. Sõbrad, Ikaruste aeg on ammu läbi!
Trollid veel sõidavad.
Aga trollilembidele tahaksin meenutada, et esialgu jääb alles tervelt neli liini, kus sõidurekordeid purustada. Samuti võib endale mahakantud trolli soetada. Paneme mõne kobedama aeg-ajalt oksjonile ning väga konkurentsivõimelise hinnaga.
Tegelikult pole trollibuss aga nii süütu sõiduvahend ühti, nagu trollifännid räägivad. Unenägude seletajat uskudes, ei too trollibussi nägemine endaga midagi head. Kui unes trolliga sõidad, siis pole ilmsi kiiret tõusu karjääriredelil oodata. Kui näed unes, et trollibussil tulid sarved maha, peaksid armuasjades ebameeldivusteks valmis olema. Noore naise jaoks tähendab uni, kus ta ühe trollibussi juurest teise juurde jookseb, ent uksed tema nina ees sulguvad, et elus jääb vaeseke pikalt vanapiigaks või ei õnnestugi mehelõhna üldse ligi saada. Sellised lood nende trollidega. Sellepärast soovitan valida sõiduks hübriid, sest unenägude seletajas pole nende moodsate aparaatide kohta sõnagi.