Tallinna ummikute vastu saab bussiliinide pikendamisega

 

 

Äri- ja ettevõtluskeskkonnana on Tallinn domineerinud nii oma läbivaldade kui ka kaugemate Eesti piirkondade üle ja nii jääb see ka tulevikus. Tallinna rolli tõmbekeskusena ei väära kodukontorite levik, regionaalpoliitilised meetmed riigiasutuste ja tootmise pealinnast väljaviimiseks, robotiseerimine ega võimalike regionaalsete maksueristuste loomine. Tallinn on üks väheseid Eesti linnu, kus toimib nii positiivne loomulik kui ka mehhaaniline iive. Linn kasvab ning see paneb erilise vastutuse neile poliitikutele, ametnikele ja asjatundjatele, kes modelleerivad pealinna tuleviku liiklusskeeme ning määravad ühistranspordi arengut. Juba täna ei mahu autod tipptunnil tänavaile ning sellest olukorrast aitab meid välja vaid ühistranspordi mugavamaks, logistiliselt põhjendatumaks, kiiremaks ning käepärasemaks muutmine. Olen sellest ka varem kirjutanud ning kordan veel – Tallinna päästab autostumise sünnitatud ebamugavustest üksnes ajakohaselt planeeritud ning pikka perspektiivi arvestav ühistransport.

Roosa udu asemel praktilised sammud.

Enne eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi tõusis Tallinna ühistranspordi teema taas päevakorda. Kahjuks ei tehtud asjalikke ettepanekuid, vaid pigem käidi välja ammu unustatud probleemid nagu bussitranspordist lähtuv saaste või siis aeti roosat udu Rae, Viimsi ja Saue trammiühendustest. Muidugi on mõistetav, et kui juba unistada, siis suurelt, ent juba toona sai selgeks, et Tallinn pole siiski miljonite elanikega metropol, mille maksubaas kannataks laiendada rööbastransporti naabervaldadesse. Ometi oli trammifantaasiates ka kübeke tõtt, sest nn Kuldse ringi valdadest lähtuv igapäevane pendelmigratsioon nõuab tõhusamaid lahendusmeetmeid kui pelgalt pargi ja reisi süsteemi rakendamine.

Igal tööpäeval sõidab naabervaldadest Tallinnasse tööle või asju ajama hinnanguliselt 60 – 80 000 inimest. Peamiselt kasutatakse selleks autot, sest põldudele rajatud uusarendusi vallasisene ühistransport ei läbi ning peamisi logistilisi telgi teenindavad maakonnabussid on hommikustel ja õhtustel aegadel ülekoormatud.

Tõhus vahend olukorra parandamiseks on olemas.

Olen veendunud, et Tallinna naabruses asuvatest keskustest oleksid inimesed valmis sõitma linna bussiga, kui neile antaks selleks mugav võimalus. Siin tulekski valdadel, Tallinna linnal ja Harjumaa Ühistranspordikeskusel istuda ühise laia taha ning leppida kokku linnaliinide pikendamises Tallinna piiri taha jäävate suurte keskusteni. Hea näide Viimsi keskusesse sõitva bussi 1A näol on meil juba olemas. Kui siit edasi minna, siis näiteks liin nr 4 võiks vabalt sõita Tiskrest edasi Tabasallu ja liin nr 2 hakata peale sadamasse viiva trammiliini valmimist kurseerima lennujaama, Peetri ja Jüri vahel. 18 buss võiks sõita Sauele ja hea tahtmise korral leiaks käigusolevaist liinidest sellise, mida saaks pikendada Maarduni.

Olemasolevate bussiliinide pikendamine ei läheks nii kalliks kui ulmeliste trammiteede ehitamine, tulu aga tõuseks nii linnale kui valdadele. Sestap võiski riiki kaasates leida mõistlikud lahendused ja rahastuse liinide pikenemisega kaasnevatele kuludele katteallikate leidmiseks.

Tallinna ja lähivaldade koostöö peab süvenema, sest üksnes ühiselt suudetakse kasutada neid eeliseid, mida Tallinna-Harjumaa ettevõtlusklaster võimaldab.