esmaspäev, 25. juuni 2018

Tallinna ummikute vastu saab bussiliinide pikendamisega
 
 
Äri- ja ettevõtluskeskkonnana on Tallinn domineerinud nii oma läbivaldade kui ka kaugemate Eesti piirkondade üle ja nii jääb see ka tulevikus. Tallinna rolli tõmbekeskusena ei väära kodukontorite levik, regionaalpoliitilised meetmed riigiasutuste ja tootmise pealinnast väljaviimiseks, robotiseerimine ega võimalike regionaalsete maksueristuste loomine. Tallinn on üks väheseid Eesti linnu, kus toimib nii positiivne loomulik kui ka mehhaaniline iive. Linn kasvab ning see paneb erilise vastutuse neile poliitikutele, ametnikele ja asjatundjatele, kes modelleerivad pealinna tuleviku liiklusskeeme ning määravad ühistranspordi arengut. Juba täna ei mahu autod tipptunnil tänavaile ning sellest olukorrast aitab meid välja vaid ühistranspordi mugavamaks, logistiliselt põhjendatumaks, kiiremaks ning käepärasemaks muutmine. Olen sellest ka varem kirjutanud ning kordan veel – Tallinna päästab autostumise sünnitatud ebamugavustest üksnes ajakohaselt planeeritud ning pikka perspektiivi arvestav ühistransport.
Roosa udu asemel praktilised sammud.
Enne eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi tõusis Tallinna ühistranspordi teema taas päevakorda. Kahjuks ei tehtud asjalikke ettepanekuid, vaid pigem käidi välja ammu unustatud probleemid nagu bussitranspordist lähtuv saaste või siis aeti roosat udu Rae, Viimsi ja Saue trammiühendustest. Muidugi on mõistetav, et kui juba unistada, siis suurelt, ent juba toona sai selgeks, et Tallinn pole siiski miljonite elanikega metropol, mille maksubaas kannataks laiendada rööbastransporti naabervaldadesse. Ometi oli trammifantaasiates ka kübeke tõtt, sest nn Kuldse ringi valdadest lähtuv igapäevane pendelmigratsioon nõuab tõhusamaid lahendusmeetmeid kui pelgalt pargi ja reisi süsteemi rakendamine.
Igal tööpäeval sõidab naabervaldadest Tallinnasse tööle või asju ajama hinnanguliselt 60 – 80 000 inimest. Peamiselt kasutatakse selleks autot, sest põldudele rajatud uusarendusi vallasisene ühistransport ei läbi ning peamisi logistilisi telgi teenindavad maakonnabussid on hommikustel ja õhtustel aegadel ülekoormatud.
Tõhus vahend olukorra parandamiseks on olemas.
Olen veendunud, et Tallinna naabruses asuvatest keskustest oleksid inimesed valmis sõitma linna bussiga, kui neile antaks selleks mugav võimalus. Siin tulekski valdadel, Tallinna linnal ja Harjumaa Ühistranspordikeskusel istuda ühise laia taha ning leppida kokku linnaliinide pikendamises Tallinna piiri taha jäävate suurte keskusteni. Hea näide Viimsi keskusesse sõitva bussi 1A näol on meil juba olemas. Kui siit edasi minna, siis näiteks liin nr 4 võiks vabalt sõita Tiskrest edasi Tabasallu ja liin nr 2 hakata peale sadamasse viiva trammiliini valmimist kurseerima lennujaama, Peetri ja Jüri vahel. 18 buss võiks sõita Sauele ja hea tahtmise korral leiaks käigusolevaist liinidest sellise, mida saaks pikendada Maarduni.
Olemasolevate bussiliinide pikendamine ei läheks nii kalliks kui ulmeliste trammiteede ehitamine, tulu aga tõuseks nii linnale kui valdadele. Sestap võiski riiki kaasates leida mõistlikud lahendused ja rahastuse liinide pikenemisega kaasnevatele kuludele katteallikate leidmiseks.
Tallinna ja lähivaldade koostöö peab süvenema, sest üksnes ühiselt suudetakse kasutada neid eeliseid, mida Tallinna-Harjumaa ettevõtlusklaster võimaldab.

pühapäev, 10. juuni 2018

Kolm positiivset emotsiooni
 

Otsustasin blogilugejatega jagada kolme sellel kuul kogetud positiivset emotsiooni.
Esimene neist puudutab Tallinna trammi 130 aasta juubelit, mida sel aastal tähistatakse. Peamised juubeliüritused on planeeritud augustisse, ent juba alates 10. maist alustasime lastele mõeldud üritustesarjaga „Tule vaatama, kus trammid magavad!“.
Ettevõtmine on mõeldud lasteaia vanematele rühmadele ning esimese ja teise klassi lastele. Mudilased tutvuvad Vana-Lõuna või Kopli depoo ja trammidega. Kes meist poleks lapsena soovinud kasvõi korrakski istuda trammijuhi kohale, et maailma sellelt kõrguselt vaadata. Nüüd avanebki selleks võimalus. Näitame väikestele külalistele, kuidas tramme hooldatakse ning sõiduks ette valmistatakse. Tutvuda saab nii vanade ja väärikate kui uute ning nobedate sõiduriistadega.
Huvi on seni olnud üllatavalt suur ning ei näita raugemise märke. Kuuga on depoodes käinud ligi 60 rühma nii koolidest kui lasteaedadest. Igal tööpäeval tehakse kuni kolm ekskursiooni ning uudistajaid jagub nii Tallinnast kui kaugemaltki. Ekskursioone korraldatakse 23. augustini, kui toimub avatud uste päev Kopli depoos ja trammide paraad, millest on võimalus osa saada kõigil linlastel.
Ka teine äärmiselt positiivne üllatus puudutab trammindust ning selle valmistas Rocca al Mare kooli abiturient Laura Vilbiks, kes tegi filmi „Tramm – elu rööbastel“, milles näidatakse Tallinna trammi ajalugu.
Filmi autor rääkis, et mõte teha trammidest video tuli talle ühel talveööl, kui viimase trammiga koju sõites särasid linnatuled ja kõik näis väga filmilik. Ta ütles, et esteetilise video idee oli tal juba mõnda aega olemas, lõpuks kulus selle realiseerimiseks poolteist nädalat. Abimaterjalina kasutas ta Aare Olanderi raamatut Tallinna ühistranspordi ajaloost.
Olin filmi vaadates tõeliselt üllatunud selle põhjalikkusest ning kvaliteedist. Kohati tundus uskumatuna, et tegemist on ühe noore inimese, mitte suurema professionaalse meeskonna tööga. Haarav pildirida ja seda toetav kujundlik diktoritekst loovad ühtse terviku. Vaeva on nähtud materjali otsimisega ning välja toodud mitmeid huvitavaid fakte.
Autor lubas valminud filmi kasutada Trammi 130 aastapäeva juubeli tähistamisel. Videot on võimalik näha nii TLT AS kodulehelt kui ka YouTube keskkonnas.
Kolmas emotsioon on seotud meie tublide bussijuhtidega, sest alati on meeldiv, kui TLT AS-i töötajaid kiidetakse. Hiljuti saabus meile pöördumine Metsakooli tee elanikelt, kes tänasid bussijuht Sirje Koeli otsustava tegutsemise eest tulekahjust teatamisel.
22. mai hommikul kell 5.19 Metsakooli tee lõpp-peatusesse jõudes, märkas bussijuht, et lähedalasuvas ridamajas on puhkenud tulekahju. Viivitamatult helistas Sirje Koel hädaabinumbrile ning seejärel äratas elanikud. Nii hoidis ta ära halvima, mis oleks võinud juhtuda.
Sirje Koeli käitumine kinnitab, et meie ettevõttes töötavad kohusetundlikud ja avatud inimesed, kes on valmis hädasolijale alati appi tulema ning ohuolukordades sekkuma.
Need on minu jaoks alanud juunikuu positiivseimad sündmused. Ees ootavad Jaanipäev ja Võidupüha. Loodan, et need mööduvad meie kõigi jaoks õnnelikult ja lootusrikkalt.