Tehisintellekt ja robotlikud poliitikud

 

Alati arengu eesliinil seisnud ning ülemaailmselt elektriautode arendamisega tuntust kogunud Tesla asutaja ja juhatuse esimees Elon Musk, tuli välja üllatava avaldusega, milles hoiatas inimkonda kõigi aegade suurimaks ohuks tõusnud tehisintellekti eest ning soovitas valitsustel sellesuunalised arendused kontrolli alla võtta. Kui niivõrd põhjalike teadmistega ning seni progressi kiitnud Musk juba sellise avalduse tegi, on asi tõsine. Kes meist poleks näinud ulmefilme või lugenud raamatuid, mis kirjeldavad kurjade robotite ülestõusu inimkonna vastu, või globaalse tehisaju poolt kadumisele määratud tsivilisatsiooni kokkuvarisemist. Aga äkki see polegi enam ulme ja me seisame juba lähiajal silmitsi reaalse ohuga? Muski arvates see nii ongi.

Elon Musk on kindel, et tehisintellekt on fundamentaalne risk. Hävitavam kui lennuõnnetused, rämpsravimid ja ebatervislik toit kokku. Musk hoiatab, et oht on reaalne ning riikide valitsustel tuleks teha olukorrast tõsised järeldused ning koheselt sekkuda.  

Muski avalduse valguses tuleks ehk meilgi kriitilisemalt suhtuda vasikavaimustusse, millega tervitati saatja valvsa pilgu alla mööda Mustamäed patseerivaid pakiroboteid. Muidugi võtab tehnoloogia ajapikku üle paljud tegevused, kus seni on toimetanud inimesed, ent sündmustest ei maksa ette rutata ning iga uus tehnoloogiline lahendus peab esmalt tõestama oma ohutust ja töökindlust, seda eriti ühistranspordis. Seniks, kui iseliikurid vajavad eraldi transpordikoridori ning nende kiirus ületab jalakäija oma vaid marginaalselt, jäävad bussirooli inimesed. Arvan, et lähema paarikümne aasta jooksul tuleb meil jätkata mehitatud hübriidide ja linnabussidega. Küll võib aga robotjuhtimine märksa kiiremini jõuda igapäevakasutusse rööbastranspordis ja iseliikuvaid tramme saame sõitmas näha märksa varem. Ent olgu siis juhikabiinis lihast ja verest juht, või silikonkiipe täis topitud robot, olen kindel, et Tallinnas jätkatakse ka tulevikus kvaliteetse tasuta ühistranspordi pakkumist.

Robotlikud poliitikud.

Eestis on tehisintellektist suuremaks ohuks robotlikud poliitikud, keda valimiste lähenedes sisse lülituv labane populismiprogramm rumalalt ja ettearvamatult tegutsema paneb. Taolistele poliitagregaatidele on võõrad inimlikud tunded ning lihtsurelike mured, nad on programmeeritud erinevate poliittehnoloogiate elluviimiseks. Olgu selleks siis Kristen Michali poolt mängivate laste taustal kivistunud näoga antud lubadus kaotada lasteaia kohatasud või Kaido Kuke praalimine lõpetada Tallinnas tasuta ühistransport ja sulgeda TTV, tegemist on algeliste poliittehnoloogiliste võtetega, mitte valijate soovide peegeldusega. Michali ja Kukke ajendab edevus ja arrogantne usk, et ollakse kõigist targemad. Just enesekriitika puudumine on tehisintellekti puhul kõige suuremaks ohuks. Nagu selgub, kehtib sama ka robotlike poliitikute suhtes.  

Tehisintellekti ülistajad väidavad, et robotid, erinevalt inimesest, ei eksi kunagi. Ehk ongi see nii, aga just võime oma eksimustest õppida ja uue teadmise võrra rikkamana edasi minna, muudab inimese masinast arenemisvõimelisemaks. Valimiseelsel amokijooksul robotpoliitik pole õppimisvõimeline ning ainsa inimliku nõrkusena kuulub tema arsenali valetamine. Seda laiduväärt oskust valdab Kaido Kukk suurepäraselt, väites, otsekui selguks uuringust „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2016", et alates 2013. aastast, kui kehtestati pealinnas piletivaba sõit, on ühistransporti oma peamise liiklusvahendina kasutavate inimeste hulk langenud 15 % võrra. Iga algelist kirjaoskust omav huviline võib uuringust lugeda, et sõitjaid on lisandunud 14% ja ühistranspordi pidevate kasutajate hulk tõusnud 74%-ni. Oluliselt on paranenud Tallinna ühistranspordi materiaalne baas. Lõpule jõuab tohutu töö, mille tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud kogu trammitee ning viidud rööpad lennujaamani. Trammitee viimine sadamani on sellise innovatsiooni taustal kukepea. Ostetud on 20 CAF trammi, 150 hübriid- ning euro-5 ja euro-6 saastenormidele vastavat linnabussi. Busside keskmise vanuse, 8,2 aastat, ja hübriidide arvu poolest, oleme üks Euroopa juhtivaid pealinnu. Tasuta ühistransport ei kiratse, vaid on end õigustanud. See on üks peamisi põhjuseid, miks praegune linnavalitsus on elanike hulgas populaarne. Kahjuks ei suuda robotpoliitikud seda lihtsat inimlikku tõde mõista.

Elon Muski hoiatust tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Tehisintellekt peab püsima kontrolli alla, nagu ka poliitika ja poliitikud, sest mõõdutunde kaotanud robotlased võivad oma põtkimistega korvamatut kahju tekitada.

 

Roheline tuli hübriididele

 

30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.

Hübriidid on end õigustanud.

Esimesed hübriidid muretsesime 2015. aasta lõpus ning 2016. aasta 1. jaanuaril alustasid need Väike-Õismäe liinide teenindamist. Esialgu olime tõsiselt mures, kas  hankega soetatud 24 Volvo hübriidi end õigustavad. Nagu selgus, polnud muretsemiseks põhjust, sest Volvol on piisav kogemus põhjamaa tingimustega arvestamiseks ning läinud aasta alguses valitsenud pakane ja rasked lumeolud ei viinud hübriide rivist välja. Kõik sujus. Polnud probleeme akudega ega elektrisüsteemide tõrkeid. Ka linlastelt laekus kiitvat tagasisidet sõidu sujuvuse ning salongi mugavuse suhtes. Õismäelased on uute hübriididega väga rahul ning meie poole on pöördunud ka paljud mustamäelased, kes soovivad, et sealgi asendataks trollid hübriididega. Pikemas perspektiivis nii ka juhtub.  

Mida hübriid endast kujutab.

Käesoleva aasta aprillis saime juurde 20 hübriidi ning hetkel sõidab Tallinna tänavail juba 44 Volvo 7900 bussi. Keskkonnasäästliku hübriidtehnoloogia kasutusele võtmine on sujunud tõrgeteta ning pole nõudnud meie poolseid täiendavaid investeeringuid.

Volvo 7900 liigub nii elektri- kui diiselmootori jõul. Pidurdamisel muundub liikumisenergia elektriks, mis salvestatakse. Peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades, töötab elektrimootor. Hübriidbussides on 34 iste- ja 50 seisukohta, sõidukid on varustatud konditsioneeridega. Bussi diiselmootori heitenormid vastavad Euro-6 nõuetele.

Oleme teinud tasuvusuuringu millest selgub, et hübriidide käigushoidmine on tavamootoriga bussidest 10% odavam. Meie bussipargi suurust arvestades on tegemist olulise kokkuhoiuga, mis oli lisaks innovatiivsusele üheks oluliseks argumendiks nõukogule otsuse vastuvõtmisel.

Ootame hübriidtehnoloogia kasutuselevõttu liigendbussidel.

Nagu märkasite, puudutab nõukogu otsus tavabusse. Liigendbusside osas jääme esialgu soetama Euro-6 normidele vastavaid diisleid, kuna liigendhübriididel kasutatav tehnoloogia ei vasta veel ootustele ja nõuab arendamist. Tootjad tegelevad sellega ning kindlasti saame juba mõne aasta pärast alustada ka liigendbusside osas üleminekut hübriididele.

Tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel ning see kohustab. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.