Uus valitsus ja ühistransport

 

Tänaseks on Eesti uus valitsus juba mõned päevad usinalt töötanud. Kindlasti kulub peaministril ja alustavatel ministritel aega, et ennast oma valdkonnaga täielikult kurssi viia, ent pikaks hoovõtuks mahti pole, sest eelmise valitsuse poolt seisakusse juhitud Eesti elu vajab kiireid samme, et asjad taas liikuma saada. Selleks tuleb koalitsioonilepingu üldsõnalised punktid täita konkreetse sisuga.

Neile, kes on vaevunud koalitsioonileppe läbi lugema, või kuulasid peaministri kõnet enne Riigikogu hääletust, on küllap silma jäänud, et seekord püütakse tõepoolest arvestada kõigi valitsuserakondade, ja mitte üksnes nende, ootustega – et lepe on eelkõige inimkeskne. See annab hea võimaluse välistada mõne valitsuserakonna surumist puudliseisusesse. Täisväärtuslikust ja vastastikku arvestavast koostööst sünnib aga parim tulemus. Loodame, et nii jääbki. Oleme viimastel aastatel kogenud, et riik, kus opositsiooni hääl summutatakse, olgu pealegi, et otsekui hea eesmärgi nimel, nõrgeneb. Koos uue koalitsiooniga on tekkinud võimalus liikuda esindusdemokraatialt osalusdemokraatiale, nagu ka peaminister oma sõnavõtus toonitas. See on väikese rahva jaoks oluline samm!

Suure transpordiettevõtte juhina rõõmustab mind uude koalitsioonileppesse kirjutatud selgesõnaline lubadus, jätta teostamata 2018. aastaks plaanitud diiselkütuse aktsiisitõus. See pole kasulik mitte üksnes Tallinna ühistranspordile, vaid kujutab endast ka olulist regionaalpoliitilist meedet.  

Koos uue valitsusega on inimesed hakanud taas uskuma, et elu võib muutuda paremaks. Eestlaste usku ei tohi aga petta, sest seda on liiga kaua tehtud!

Igapäevamured ei kao.

Valitsuse vahetus ja sellega kaasnev õhu klaarikslöömine, ei välista igapäevaseid muresid. Neid jagub ikka. Me oleme oma arengus täpselt seal, kuhu seisak on meid jätnud. Eesti ja Tallinna igapäevaelu peegeldub neis linlaste pöördumistes, mida Tallinna Linnatranspordi AS-ile saadetakse. Peatuksin mõnel probleemil, mis võivad laiemat huvi pakkuda.

Asotsiaalid bussides ja trammides.

Korduvalt on TLT AS-ile kurdetud, et ühissõiduki kasutamise muudavad ebamugavaks haisvad ja lisaks ka alkoholijoobes asotsiaalid.

Eluheidikud ja alkoholisõltlased on probleemiks mitte ainult ühistranspordis, vaid mujalgi linnaruumis. TLT AS soovib, et ühistranspordi kasutajatel oleks võimalikult mugav ning seepärast oleme mures, kui halvasti lõhnavad ning joobes kodanikud meie sõitjaid häirivad. Samas on taoliste ilmingutega võidelda raskem, kui esmapilgul tundub ning probleemi kardinaalseks lahendamiseks jääb meie võimalustest väheks.

Mida saame teha, kui ebameeldivad sõitjad on end ühissõidukis sisse seadnud? Bussi- ja trammijuhid tõstavad ebakained ja haisvad isikud lõpppeatustes sõidukist maha. Kui sõitjad juhile mõnest taolisest isikust teatavad, võtab ta ühendust turvafirmaga, kes ebameeldiva reisija ühissõidukist eemaldab. Sellega aga meie võimalused piirduvad. Politsei asotsiaalidega reeglina ei tegele ning vastab väljakutsetele valikuliselt.

Asotsiaalsete eluviisidega inimeste rehabilisatsiooniga tegeleb võimaluste piires omavalitus, kuid kuna praegune seadusandlus ei võimalda kasutada eluheidikute suhtes mingit sundi, jäävad tulemused tagasihoidlikuks. Seadusega on küll keelatud avalikus kohas joobnud olekus viibimine, ent piisava kontrollimehhanismi puudumisel see alkoholisõltlasi ei pidurda. Olukorda võib muutuse tuua uue valitsuse poolne järjekindel sotsiaalmeetmete rakendamine ning parema patrullteenistuse rakendamiseks politseile lisaressursi kindlustamine. Kindlasti peaks seadusandja leidma võimaluse, kuidas avalikus ruumis viibivaid kodanikke alkohoolikute ning häirivalt käituvate heidikute omavoli eest tõhusamalt kaitsta. Alles siis võime olla kindlad, et meid ja linna külalisi ei tülitata ühissõidukites ega tänaval.  

Millised trammid hakkavad lennujaama teenindama.

Huvi on tuntud selle vastu, kas uuel lennujaama viival liinil hakkavad peale selle valmimist sõitma ka vanemad trammid. Leitakse, et päevinäinud KT-4 ja KT-6 trammidel pole sobilik õhuteed pidi Tallinna saabujaid sõidutada.

Praktikas kaob probleem tuleva aasta lõpuks, sest ajaks, kui lennujaama pikendus avatakse, pole Tallinnas enam tramme, mida võiks vanadeks nimetada. Lisaks olemasolevatele 20-le CAF Urbos trammile, teenindavad tuleva aasta lõpust liine üksnes renoveeritud trammid. Kõik KT-4 ja KT-6 trammid läbivad põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus saab värske väljanägemise trammide reisijatesalong ning moodsate lahendustega asendatakse vananenud mehhaanika ning elektroonika. 6 trammi aga renoveeritakse ajaloolise välimuse ning kaasaegse tehnoloogiaga retrotrammideks ning need hakkavad sõitma Kadriorgu läbival 3. liinil.

 

 

 

 

Lumi tuiskab, bussid ja trammid sõidavad

 

Talv jõudis sellel aastal ootamatult kohale. Alles november, aga nii mõneski paigas on kerkinud juba korralikud hanged ja toimunud esimesed rasketest lumeoludest tingitud liiklusõnnetused. Tallinna tänavad on aga suudetud suhteliselt korras hoida ning ühistransport toiminud tõrgeteta. Selle eest tuleb tunnustada töökaid tänavahooldajaid, aga ka meie bussi- ning trammijuhte, kes on tõeliste proffidena ilmastikuolusid arvestanud ja reisijad ohutult kohale toimetanud. Vähetähtis pole ka tehnilise poole hea töö, sest hästihooldatud bussid-trammid püsivad paremini libedal teel.

Trammid on moes.

Pole saladus, et tallinlased on TLT ASi pakutava teenusega rahul. Avaliku arvamuse uuringu järgi hinnatakse meid viie palli süsteemis hindega 4,13. Aga viimasel ajal on täheldatav veel üks uus ja huvitav tendents. Nimelt on trammid muutunud noorte ja laste hulgas äärmiselt populaarseks. Kas on sellele aidanud kaasa Ivo Parbuse sulest ilmunud lasteraamat „Tramm nimega Moonika“, millele joonistas ilusad pildid kunstnik Karel Korp, või milleski muust, aga üha rohkem lapsi ja noori soovib trammindusega lähemalt tutvust teha. Omalt poolt püüame huvilistele igati vastu tulla.

Meie toredaks koostööpartneriks on saanud heategevusühing „Minu unistuste päev“, mille eesmärgiks on raske haiguse läbi põdenud laste ellu rõõmu tuua. Juba kahel korral on nende hoolealused avaldanud soovi uue CAF trammi juhikabiinis istudes läbi linna sõita. Viimane taoline sõit toimus 5. novembril. Muhe trammijuht Udo Reinaru näitas vaimustunud mudilasele, kuidas uksi avada, peeglitest kõike toimuvat jälgida, ning isegi seda, millist nuppu tuleb trammi liikumapanemiseks vajutada. Ainult pidurdamise jättis ligi nelikümmend aastat trammi juhtinud mees enda hooleks. Nii tehti koos tiir Kadriorgu ja tagasi depoosse. Sõidu lõpul kinnitas oma unistustepäeval trammijuhi ametit proovida igatsenud väikemees surmtõsiselt, et kui suureks kasvab, saab temast kindlasti päris trammijuht. Kuldaväärt mõte, sest häid trammijuhte on Tallinnas vaja nii nüüd, kui ka aastate pärast.

Terve trammitäis nooruslikku rõõmu.

Samal päeval toimus ka teine tähelepanuväärne sündmus. Nimelt leidsid gümnaasiumi õpilastele ja üliõpilastele mõeldud turundusseminari KAMA ehk Kursus Arenevatele Marketingi Agentidele korraldajad, et kõige parem oleks avaliku- ja sotsiaalmeedia teemaline seminar viia läbi kohviktrammis Pauliine. Nii pöördusidki noored oma sooviga meie poole ning atraktiivne seminaripäev saigi teoks. Küllap märkasid laupäeval, 5. novembril, kesklinnas jalutavad inimesed meie auväärset retrotrammi, kus reisijateks tore õpihimuline seltskond. Kindlasti aitas ebatraditsiooniline liikuv klassiruum kuuldut paremini omandada. Kui aga loeng kippus igavaks muutuma, sai aknast välja vaadates muutuvat linnapilti uudistada. Noored leidsid, et trammisõit on turvaline, arendav ja vaheldust pakkuv.

Kindlasti oli trammipäev noorte jaoks uus kogemus, ent nende valik andis märku ka sellest, et just noored on uute arengute mõistmiseks avatumad. Sageli kuuleme kibestunud kriitikutelt, kui halb on ühistransport, eriti Tallinna oma, kuidas sõidukid on ülerahvastatud, neid tuleb kaua oodata ning seal võib näha asotsiaale ja joobnud inimesi. Sõnaga, ühistransport ei kõlba kusagile ning vaatamata ummikutele ja tekitatavale reostusele, peaks eelistama autosõitu. Noorte vastus sellele eluvõõrale halale on selge – ühistranspordi edendamine on ainuke tõsiseltvõetav võimalus linnaelu probleemide lahendamiseks. Leian, et noored on arukamad, kui nii mõnedki linnavolikogu opositsioonisaadikud, kes vanast inertsist tasuta ühistransporti sarjavad ning bussiradade kaotamist nõuavad. Meie lähtume oma plaanide tegemisel sellest, et ühistransport on nooruslik ja moodne ning et tasuta ühistrasnsporti toetab valdav osa linlastest.