neljapäev, 21. detsember 2017

Bakterivabu jõule!
 

Me elame äreval ajal. Päevalehe töökas ajakirjanike pere hoiatab uue ohu eest, mis ähvardab inimkonda väljasuremisega – need on Tallinna tasuta ühistranspordis piletivaba sõitu nautivad bakterid. See bioloogiline saast on leidnud Päevalehe andmetel tee nii bussidesse, trammidesse kui ka trollidesse ning ei hooli Eesti seadusandlusest, ega järgi euroopalikke eetikanorme. Eesliinivõitlejatena terased reporterid on meile edastanud ärevaid teateid sellest, et peale ühissõiduki kasutamist sööma hakates, tuleb tervise huvides eelnevalt lausa käsi pesta, mis pole ju kultuursetes maades, kus puudub tasuta ühistransport, kombeks. Oo mai gaad!
Juhtkirjas suudab Päevaleht jõuda uutele belletristilistele kõrgustele, tulles välja väitega: „TLT kinnitab, et ühissõidukeid puhastatakse igal öösel, vajaduse korral saadetakse salongipessu, aeg-ajalt ka keemilisse puhastusse. Väga tubli, aga puhta maine saavutamiseks tuleb ilmselt sagedamini ja põhjalikumalt pesta.“ Seda, kas kaks korda öö jooksul pesemine bakterifoobias vaevlevat väljaannet rahuldaks, juhtkiri ei paljasta. Tundub, et tegelikult polegi Päevalehe kentsaka vassimise taga hirm kurjade batsillide ees, vaid soov Tallinna tasuta ühistranspordi mainet määrida. Ei saa ju uskuda, et libauudiste jahil ajakirjanikud oleks unustanud, et päris steriilne pole ka haigla operatsioonituba ning tipprestorani köögiski võib leida arvuka spektri erinevaid mikroorganisme.
Kõige kummalisem on jõulueelsesse tundelisse aega kavandatud bakterihüsteeria juures aga tõik, et Päevalehe ja Delfi ühine meediamull on käesoleva aasta märtsis kinnitanud ühissõidukite bakteriohu kohta sootuks vastupidist. Muidugi oli selle tõlkeüllitise aluseks Londoni täiuslik ühistransport, mitte kodumaise pealinna iga õigesti mõtlevat kodanikku sügavalt solvav kohapealne ühisveondus. Kuna aga mainitud loos peitub siiski oluline sõnum ka tallinlastele, tooksin käesoleva aasta 23. märtsil Delfi Kasuliku rubriigis avaldatud nupu tervikuna ära. Kuna tekst on tasuta lugemiseks kättesaadav, pole selle kasutamises midagi taunimisväärset. Niisiis:
Teadlased kummutasid müüdi: bussid ei levitagi haigusi.
Kallid ühistranspordi kasutajad, meil on teile häid uudiseid! Vaatamata sellele, et ühistranspordivahendid tunduvad tõelise haiguste kasvulavana, ei ole bussi ja trammiga sõitjatel arstide sõnul suurem oht haigestuda kui neil, kes kasutavad autot või jalgratast.
Tegelikult on haiguste suhtes suurema löögi all hoopis need inimesed, kes ei reisi igal hommikul ühistranspordis tööle, leidsid teadlased The Independenti vahendusel.
Uuring, mis jälgis 6000 briti viirushaiguse juhtu, kummutas müüdi, nagu oleks ühistranspordivahendid tõelised pisikupesad.
Uuringu koostajate sõnul ütleb intuitsioon meile, et ühistranspordid on räpased ning seal on suur võimalus mõnesse haigusesse nakatuda, ent tegelikult ei aevasta inimesed kaasreisijatele reeglina näkku ning ei kujuta nii suurt ohtu, kui võiks arvata.
Piisknakkuste puhul ongi õhu kaudu levivad osakesed oluliselt ohtlikumad kui katsumise ja käte teel levivad pisikud, mis tähendab, et pigem peaksid oma nägu peitma hoopis kolleegide ja lähedaste köhimiste-aevastuste eest kui hoiduma ühistranspordi kasutamisest.
Päevalehe-Delfi meediakontsern on rääkinud – ühistranspordivahendid pole pisikupesad. Nüüd aga tulevad kolm uudistepõuas ajakirjanikku Kristjan Ats Mägi, Rivo Veski ja Sigrid Salutee ning väidavad risti vastupidist, süüdistades seega oma tööandjat otseselt valetamises. Meediakontserni juhtkonnal tuleks tõsiselt kaaluda, kas tasub jätkata koostööd kaadriga, kes ajakirjanduse usaldusväärsuse nii rängalt kahtluse alla seab.
Inimkonnale on aga Delfi märtsis vahendatud uudis tõeliseks kergenduseks. Me ei suregi veel välja, kuigi meid ümbritsevad bakterid nii ühissõidukis, teatris, kaupluses kui ka Päevalehe toimetuses. Pestes enne sööki käsi, nagu terased ajakirjanikud soovitavad, elame ka need Jõulud kenasti üle, jõuame uude aastasse ning ega siis Jaanidki enam kaugel pole. Häid bakterihirmust vabu pühi kõigile! Osakem üksteist hoida!
 

reede, 8. detsember 2017

TLT AS on töötajakeskne ettevõte.
 

Neil päevil ilmus meie ettevõtte kodulehele link „Kiida juhti“, kuhu klõpsates satub alajaotusesse, mis võimaldab saata teate ettevõttele, kui leitakse, et mõni bussi-, trammi- või trollijuht väärib eraldi esiletõstmist. Lisatud on selgitus: „Kui olete kogenud TLT AS bussi-, trammi-, või trollijuhi töös midagi kiiduväärset ning soovite sellest ettevõtte juhtkonda teavitada, saate seda teha siin.
Kirjeldage toimunut ja lisage oma tänusõnad. Anname need koos omapoolse tunnustusega tähelepanu pälvinud juhile edasi.
Positiivne kajastus motiveerib meie töötajaid ning annab juhtkonnale võimaluse parimaid esile tõsta.“
Töötajaid tuleb hoida.
Kui nüüd mõni kuri ja kõikjalt vigu otsiv kodanik turtsatab, et kiitmisvõimaluse asemel tuleks luua kodulehele alajaotus, kus saaks juhte kiruda ning nende sõidustiili, hoolimatuse jms kallal hammast teritada, siis minu soovitus oleks tigetsejail hoogu veidi maha võtta. Negatiivseid kirju potsatab meie meilikasti praegu ja edaspidigi, nagu ka kiitusi, ent kiitmisvõimaluse kodulehel tekitasime mitte enda algatusel, vaid linlaste soovil. Rahva hääl, nagu teame, on aga jumala hääl. Tsiteerin siin viimast kirja, mis veenis meid lõplikult taolise lingi vajalikkuses. Pidev ühistranspordi kasutaja kirjutas: „Üllatuseks avastasin, et TLT AS kodulehel puudub link „Kiida bussijuhti“, saab vaid teha avaldusi ja ettepanekuid. Seega teengi ettepaneku taoline link kodulehele lisada, sest soovin kiita kahte bussijuhti (Liin nr 23, bussid 1074 ja 3553). Alati rahulikud, sõbralikud, viisakad ja suurepärase sõidustiiliga mehed.“
Me peame tähtsaks head sisekliimat.
TLT AS juhatus on kirja saatjale äärmiselt tänulik, et ta julgustas meid seda olulist sammu tegema. Meie ettevõttes on alati suhtutud töötajatesse suure tähelepanuga. Meile on oluline hea töökeskkonna loomine ning toetav õhustik. TLT AS-is tegutseb kaks ametiühingut, kes seisavad töötajate õiguste eest, ent meil puuduvad nendega suuremad erimeelsused. Oleme sama meelt, et töötasu tuleb tõsta vastavalt ettevõtte võimalustele ja elukalliduse kasvule. Me räägime alati läbi töötingimusi puudutavad ettepanekud, püüame seista selle eest, et linna liikluskorralduslikes uuendustes oleks sõnaõigus ka meie kogenud juhtidel. Oleme soetanud hulga uusi sõidukeid ning põhjalikult remontinud vanemaid, et tagada võimalikult head töötingimused. Me tunnustame oma inimesi, katame sportimiskulud ning korraldame töötajaskonda liitvaid ettevõtmisi. Meie eesmärgiks on ühise pere tunde loomine, mis on ka õnnestunud. 2012. aastal liidetud Tallinna Autobussikoondis ja Tallinna Trammi ja Trolli park on leidnud TAK-is ühise hingamise, mida saab lugeda töölistest hooliva juhtimisstrateegia oluliseks võiduks.
Julgeme olla positiivsed.
Eesti elus on väga palju negatiivsust, mis kanaliseerib netikommentaaridesse ja sotsiaalmeediasse, peegeldudes selt paratamatult ka tavameediasse ning uudistesse. Ühelt poolt püüame suhtuda ühiskonnas toimuvasse äärmiselt kriitiliselt, teisalt reageerime mõnedele eluseikadele latinoliku ülevoolavusega. Kõik süüdistused ei pea lõppema avaliku hukkamisega, igat etendust ei pea lõpetama ovatsioonidega. Põhjamaise rahvana peaks meil jätkuma tasakaalukust, sest elus leidub rohkem väljendusvahendeid kui vahkvihas vandumine või rõõmust rõkkamine. Olgem lihtsalt positiivsed ja uskugem advendiajal rohkem neisse väärtustesse, mis tegid meie esivanematest ühed pagana vänged ja vastupidavad tegelased siin Läänemere kaldal.
Ent kaldusin veidi teemast kõrvale! Niisiis, kiitkem juhti, kui tunneme, et ta seda väärib. Küllap meie toredale ja töökale kolleegile tunnustuse edasi anname.
 
 

laupäev, 25. november 2017

Konverents Tark liikuvus
 


22.-23. novembril korraldasime koos Ülemaailmse Ühistranspordi Assotsiatsiooni (UITP) ja Tartu Linnavalitsusega rahvusvahelise konverentsi  „Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas“.
Huvi konverentsi vastu oli suur. Osales 130 delegaati 30 riigist, kes esindasid targa linna sidusrühmi Euroopa Liidust, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopast ning otsustajaid Euroopa Liidu institutsioonidest ning liikmesriikide valitsusasutustest ja kohalikest omavalitsustest. Kaugemad külalised jõudsid Tallinna Singapurist, Iisraelist ja USA-st. Esindatud olid pea kõik EL-i liikmesriigid, samuti Venemaa.
Konverentsil arutelud linnalise liikuvuse teemal. Keskenduti olulisematele valdkondlikele küsimustele, nagu infrastruktuuri rahastamine, intelligentsete transpordisüsteemide ja andmepõhiste tehnoloogiate rakendamine, säästva liikuvuse ja uute liikuvusteenuste ning ärimudelite väljatöötamine ja linnalise liikuvuse kesksetele algatustele suunatud ELi poliitika.
Konverents vahendas läbi arutelude transpordi, taristu ja linnaarengu sidusrühmade esindajate ning poliitikakujundajate seisukohti, otsides lahendusi, millega toetada madala süsinikusisaldusega innovatsioonipõhiseid liikuvuse ja linnaarengu projekte, poliitikat ja strateegiaid ELi liikmesriikides ning kaugemal.
Konverentsil esinesid ettekandega Tallinna linnapea Taavi Aas, UITP Euroopa divisjoni juht Thomas Avanzata ja UITP Kesk-Euroopa divisjoni juht Artur Perchel, Merja Kyllönen ja Robert Missen Euroopa Komisjonist, Joachim Schneider Euroopa Investeerimispangast, samuti mitmete riikide transpordiala asjatundjad ning transpordifirmade juhtivspetsialistid. Konverentsi modereerivad Artur Perchel ja TTÜ Professor Dago Antov.
Siinkohal lisan tutvumiseks enda tervituse konverentsist osavõtjatele:
Lp konverentsist Tark Liikuvus 2020 osavõtjad!
Mul on rõõm tervitada Teid Tallinna Linnatranspordi AS-i nimel ning soovida järgnevaks kaheks päevaks mõtteerksust, avastamisrõõmu ja töötahet.
Juhin kiireltarenevat innovatiivset ettevõtet, mille ülesandeks on pakkuda ligi poole miljonilise elanikuga linnale parimaid ning sõitjate rahulolu pälvivaid ühistranspordilahendusi. Vähetähtis pole see, et ühistransport on Tallinna elanikele alates 2013. aastast tasuta. See on tõstnud nii sõitjate arvu, kui ka ühistranspordi kasutamise sagedust. Kui tasuta transpordile üleminekul leidus neid, kes ennustasid teenuse kiiret allakäiku, siis täna ei räägi sellest enam keegi, sest just viimastel aastatel on ühistranspordis toimunud hüppeline kvaliteedi tõus.
Meie päevil on kvaliteedi saavutamiseks erakordselt tähtis dialoog asjatundjate ja tarbijate, linnajuhtide ja linlaste, ideede algatajate ning teostajate vahel. See on just see, mida täna siin konverentsil teeme ning millest loodame palju Tallinna ühistranspordi edasisel kujundamisel tõhusamakas, logistiliselt täiuslikumaks ning veelgi keskkonnasõbralikumaks. Usun, et kogeme ühiselt töötades, kuidas sünnivad geniaalsed tulevikumudelid, leiavad pingsas mõttetöös uue kiirenduse julged ideed, sõnaga, tekib dialoogist kantud sünergia, mis muudab meie konverentsi viljakaks.
TLT AS-il jaoks pole dialoogis paremate tulemuste saavutamise nimel midagi enneolematut. Meil on juba ligi kaks kümnendit hea tava uurida sõitjate rahulolu ühistranspordiga. Nii saame vastuse küsimusele, kuidas meie arenguperspektiive hinnatakse ning kas plaanitud arendused linlaste poolt omaks võetakse. 
Tasuta ühistranspordile ülemineku järel on rahulolu meie tööga pidevalt kasvanud. Kui 2010. aastal hinnati ühistransporti viie palli süsteemis hindega 3,6, siis 2014. aastal, peale tasuta ühistranspordile üleminekut,  juba 3,93. Kahel viimasel aastal on hinnang tõusnud 4,13-ni. Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80 protsenti küsitluses osalenuist, rahulolematuid vaid 5 protsenti. Tasuta ühistransporti pooldab 88 protsenti linlastest, kindlalt on selle vastu 2 protsenti. Kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas on linlaste seas populaarseim tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, bussidele anti hinne 4,27.
Linlaste rahulolu kasvab võrdeliselt uuendustega taristu ja veeremi osas. Pole midagi imestada, et tramm on tõusnud linlaste hulgas populaarseimaks liiklusvahendiks. Alates 2014. aastast oleme praktiliselt uuesti ehitanud kogu rööbastee, muretsenud 20 uut trammi ning kapitaalselt remontinud ülejäänud. Järgmise aasta alguses kuulutame välja hanke 28 uue trammi soetamiseks, mille teostumise järel jäävad Tallinna sõitma vaid peale 2015. aastat ehitatud trammid. Ka busside osas oleme jõudnud suurepärase tasemeni. Meie bussipargi vanus on veidi üle 8 aasta, millega kuulume samasse klubisse Euroopa arenenumate riikide pealinnadega. Alates eelmisest aastast teenindavad linlasi hübriidid ning edaspidi soetamegi vaid hübriidajamiga tavabusse. Oleme alustanud katsetusi autonoomsete elektrisõidukite liinile toomiseks. Linlased hindavad pingutusi, mida mugavuse, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse nimel teeme.
Uuendused, mis viimastel aastatel Tallinnas ellu viisime, on muljetavaldavad. Meil on oskusteavet, mida jagada, väärt ideid, millega välja tulla, ning seda ka konverentsil teeme. Samas oleme äärmiselt põnevil, milliseid mõtteid olete toonud kaasa teie, meie külalised, ning kuidas te Tallinna seniseid arenguid näete.
Eesti on väike maa, kus ihatakse saada suureks läbi väljapaistvate tegude. Ajalooliselt on meile omane pidada äärmiselt tähtsaks naabrite arvamust ning kaugemalt külaliste hinnanguid. Uudishimu külaliste tähelepanekuid kuulda, on täna küllap kõigi konverentsil osalevate Eesti esindajate südameis. Samas põleme soovist oma edusammudega kasvõi veidike kiidelda ja külalistes imetlust äratada. Loodan, et suudame seda.
On äärmiselt meeldiv kuulutada konverents Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas avatuks. Tere tulemast Tallinna! Jõudu tööle!
 
 
 

reede, 10. november 2017

TLT AS pälvis Mustamäe linnaosa tunnustuse
 

Mõne päeva eest saime Mustamäe Linnaosa Valitsuselt meili, kus teatati, et TLT AS on pälvinud linnaosa tunnustusauhinna Mõtlev mees. Auhinna üleandmine toimub 16. novembril Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja.
Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutab igal aastal välja Mustamäe kõrgeima tunnustusena auhinna Mõtlev mees laureaadi ja kingib võitjale pronkskuju, mis on 2004. aastal Männi parki paigaldatud Tauno Kangro monumentaalskulptuuri koopia. Auhindu jagatakse kahes kategoorias:
Ühiskonnaelu auhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidilisele isikule, kes on algatanud heategevuslikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke projekte või kelle tegevus on edendanud mustamäelaste ühiskondlikku mõtlemist ja elujärge.
Teadus-, haridus- ja kultuuriauhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidilisele isikule Mustamäe teadusasutuses tehtud töö või teadusliku avastuse või märkimisväärse panuse eest Mustamäe hariduselu edendamisel või viljaka kunstiloomingu eest Mustamäel või Mustamäe kultuurielu rikastamise eest.
Sel aastal nimetati TLT AS-i ühiskonnaelu auhinna nominendiks ning meil õnnestus ka see ka võita. Auhinna määramist põhjendas linnaosa valitsus järgmiselt:
TLT AS toetab Mustamäe arengut. Alates 1963. aastast, mil valmisid esimesed Mustamäe elamud, on linnaosa arengus etendanud tähtsat rolli ühistransport. Trollid ja bussid kindlustavad mustamäelastele hea ühenduse nii linnaosa sees, kui Kesklinna ja naaberlinnaosadega. Linnaosa vereringeks olevat ühistranspordisüsteemi hoiab tasemel Tallinna Linnatranspordi AS-i koondunud veonduskompetents ning jätkusuutlikule arengule suunatud ettevõtlusstrateegia. Tegemist on Mustamäe koduettevõttega, sest TLT AS-i peakontor ning keskne bussidepoo asuvad Kadaka teel.
1963. aastal alustati esimeste Akadeemia teed kesklinnaga ühendavate bussiliinidega, mida asusid teenindama toona moodsad Ikarus-620-d. Mustamäe kasvades avati mitmed uued liinid, sealhulgas kiired ekspressühendused. 1967 alustas trolliliin nr 2, Estonia-Mustamäe, 1969 liin nr 3, Estonia-Mustamäe ja 1971 liinid nr 4 ja nr 5, Balti jaam-Mustamäe.
Ekspressliinid ja mugav trolliliiklus on teinud Mustamäest ühe parema ühendusega linnaosa. Tänaseks on TLT AS võtnud Mustamäe liinide teenindamiseks kasutusele valdavalt Euro5 ja Euro6 saastenormidele vastavad moodsad linnabussid ning hübriidid. Käesoleval ajal tegeldakse ettevõttes täiselektriliste linnasõidukite testimisega, mis pikemas perspektiivis võimaldab nii trollide kui sisepõlemismootoritega busside ja hübriidide asendamist autonoomsete saastevabade elektrisõidukitega.
TLT AS on alati arvestanud sõitjate soovide ning linnaosa vajadustega ning loonud soodsad eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ühistranspordis. Hästi toimiv ja logistilist reaalsust arvestav ühistranspordi taristu on eelduseks linnaosa sidususele ning elukeskkonna väärtustamisele. TLT AS on väärikas kandidaat Mustamäe tunnustusauhinnale Mõtlev mees ühiskonnaelu kategoorias.
Vestluses Mustamäe linnaosa vanemaga selgus, et mustamäelased on rahul linnaosa ühistranspordiga ning eriti kiirete kesklinnaga ühendust pidavate bussiliinidega. Väga positiivselt on Mustamäel võetud vastu hübriidid, mis trolle asendades muudavad liikluse sujuvamaks. Mõningaid probleeme nähakse linnaosa siseses transpordis. Kindlasti juhime Tallinna Transpordiameti tähelepanu vajadusele senine liinilogistika mustamäelaste huvidest lähtuvalt üle vaadata ning vajadusel lisada mõni täiesti uus Mustamäe sisene liin, mis ühendaks tähtsamad tõmbekeskused. TLT AS on selleks valmis, sest linlaste rahulolu on meie tegevuse esmane motivaator.  Tahame ka edaspidi näidata, et oleme mustamäelaste tunnustust väärt.
 

kolmapäev, 25. oktoober 2017

Ühistransport muutub veelgi olulisemaks
 

Ühistransport on osa linna vereringest. Ilma arenenud ja elanike vajadusi arvestava ühistranspordita jääb linna areng toppama ning vastupidi, kui linn ei arvesta planeeringutes ühistranspordi vajadustega, kannatab elukeskkond.
Tallinnas on ühistransporti palju investeeritud ning loodud bussidele eraldi sõiduradadega muu transpordiga võrreldes paremuse. Samas pole linnaruumiline areng seni andnud selget signaali ühistranspordi eelistamisest. Kuna kesklinn on autoga suhteliselt hõlpsasti läbitav, pole ka tipptunni ummikud veennud suurt osa autojuhtidest linnasüdamesse sõitmisest loobuma, seda vaatamata pargi/reisi süsteemi arendamisele ning uute moodsate linnasõidukite kasutusele võtmisele. Lähiaastate arengud toovad aga südalinnas kaasa sootuks uued ruumilised lahendused, mis annavad ühistranspordile senisest suuremad eelised. Pean siin silmas uue peatänava ja sellega külgneva jalakäijateala ning sadama Masterplaan 2030 teostumisel tekkivat unikaalset mootorsõidukitele raskesti ligipääsetavat jalakäijatesõbralikku linnakeset, kus praktiliselt ainsaks transpordiliigiks jäävadki tramm ja buss. TLT AS on südalinna uue kontseptsiooniga kaasnevateks väljakutseteks valmis. Osaleme uue linnasüdame arendamisel trammi viimisega sadamasse, ühendades kiire transpordivõimalusega lennujaama ja reissadama.
Tallinna uus peatänav.
Kesklinn on autodele kitsaks jäänud ning ka jalakäijad ei mahu uute logistiliste telgede sõlmpunktidesse enam hästi ära. Meie bussijuhid kogevad seda igapäevaselt Hobujaama-Narva maantee-Laikmaa ristmikul, kus inimesed ei mahu ohutussaartele ning valguvad lubavat foorituld oodates sõiduteele. On selge, et vana viisi enam edasi ei saa ning seda arvestab ka uue peatänava projekt, mille linn plaanib Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2020. aastaks ellu viia.
Tallinna uue peatänava visioonikonkursi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus kaasates oma ala tõelisi professionaale ning võib olla kindel, et tulemus on võimalikest parim. Tahaks siinkohal ennetada kriitikuid, kes kindlasti üritavad uue peatänava projekti kallal hammast teritada, nagu seda on tehtud ilmselgelt vajaliku Reidi tee puhul. Oleks aeg tunnistada, et Tallinnas tegelevad linna planeerimisega asjatundjad ning ninatarkadel poleks tarvis lõputus kriitikajanus häid algatusi torpedeerida, linna Reidi tee puhul kohtusse kaevates või vana puud ettekäändeks tuues Haabersti ristmiku ehitust pidurdades. Jätame linna planeerimise arhitektidele.
Milline uus peatänav tuleb.
Pärnu ja Narva maantee algus muutub magistraaltänavast vaba liikumist võimaldavaks linnaruumiks, kus tõmbekeskuse moodustavad ärid, kohvikud ja restoranid. Kõnniteed ehitatakse kogupikkuses laiaks, lisanduvad jalgrattateed ja tänavahaljastus, luuakse täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Läbiv transiit suunatakse mujale, milles oluline roll on täita Reidi teel. Uuel peatänaval säilib ühte koridori suunatud ühistransport. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaob ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääb peatänav ainult jalakäijatele, kuid tagatud on ka hädavajalik transport. Ositi säilib mõlemas suunas üks autorada, kus kiirus on piiratud 30 km/h.
Peatänavaga liitub arenev sadamaala, Kaubamajaga piirnev jalakäijateala ning Maakri ärikvartal. Kogu selle jalakäijatele mõeldud uuslinliku arenduse paremaks teenindamiseks oleme teinud juba aastaid ettevalmistusi, soetades uusi busse ja tramme, mis sobiksid inimsõbralikku linnaruumi. Trammitee renoveerimisel arvestasime uue Viru väljaku logistikaga ning ühistranspordi viimisega ühte sõidukoridori.
Tallinna ootab lähiaastail ees kiire areng, milles TLT AS on üks innovatiivsemaid ja linna vajadustega enim arvestavaid osalisi. Uute urbanistlike lahenduste rakendumisel omandab ühistransport Tallinnas veelgi suurema kaalu.  
 

teisipäev, 10. oktoober 2017

Täna esitlesin retrotrammi Konstantin
 
Täna esitlesin Kadriorus esimest 3. liinil sõitu alustavat retrotrammi Konstantin. Ja seda mitte TLT AS juhatuse esimehena, vaid lugupeetud Konstantini enesena. Grimmikunstnik Anni Halliku käe all sai minust pooleteise tunniga Eesti esimese presidendi koopia.
Teel Kadriorgu kohtusin uue iseseisvusaja lastega ning tundsin, et minu elu polnud asjata elatud.
Kohe sain asuda oma põhiülesande täitmisele - tutvustama trammi Konstantin.
 

Trammi aitas esitleda Eesti Rahvusballett, esitades katkendi 4. novembril lavale jõudvast uhiuuest balletist "Tramm nimega Iha". Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud, 20. sajandi ühel tuntumal näidendil põhineva balleti toovad lavale kuulus filmi- ja teatrilavastaja Nancy Meckler Suurbritanniast ja rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa Kolumbiast. Esitus oli vahva. Lähen etendust kindlasti vaatama.
 
 
Trammi nimetasime meie riigi ühe rajaja ja esimese presidendi Konstantin Pätsi auks, kes sümboliseeris vabadustarmastavale eesti rahvale läbi okupatsiooniaastate püüdu uuele priiusele. Seni, kui kestavad ühiskonda lõhestavad debatid Pätsi monumendi püstitamise otstarbekuse üle, otsustas TLT AS nõukogu ja juhatus jäädvustada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel esimese presidendi mälestuse, andes Kadriorus sõitvale ajaloolisele trammile tema nime. Lisaks nimele trammi küljel, paigaldasime salongi Konstantin Pätsi elu tutvustava kleebise, mille kujundas kunstnik Karel Korp.
Järgmine retrotramm hakkab Jaan Poska auks kandma nime Jaan. Nimelise trammi saavad veel Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Jüri Vilms ja Ernst Jaakson.
AS Ühinenud Depood garanteerib trammide renoveerimisel, et need läbiks plaaniliste tehnohooldustega vähemalt 500 000 kilomeetrit. Eraldi garantii kehtib korrosioonikindluse, kere värvkatte, toitemuunduri, veoajami, kliimaseadme ja põrandakatte kohta.
Kadriorgu läbivale 3. liinile ajaloolise välimusega retrotrammide toomine on osa Tallinna tramminduse uuendamise ja renoveerimise kavast. Täielikult on uuendatud 3. ja 4. liini rööbastee ning Kopli suunaline trammitee, avatud trammiliiklus lennujaama ning kasutusele võetud 20 Caf Urbos trammi. Jätkub KT-4 ja KT-6 trammide põhjalik renoveerimine Tšehhi Vabariigis ning kohapeal oma jõududega, mille tulemusel 24 KT-4 ja 12 KT-6 trammi jätkavad linlaste teenindamist uues kvaliteedis. Ettevalmistamisel on hange 8 uue trammi soetamiseks ning 20 trammi ostule optsiooni seadmiseks.
Retrotrammide projekteerimise ja ehituse maksumus on 4 452 000 eurot.
 
 


esmaspäev, 25. september 2017

TLT AS jätkab edukalt
 

Alates 1999. aastast on regulaarselt viidud läbi uuringuid, kuidas tallinlased hindavad ühistransporti. Eelmises uuringus tõusis rahulolu TLT AS-iga esmakordselt üle nelja hindepunkti. Ühelt poolt tegi positiivne hinnang rõõmu, teisalt oli hinne 4,13 nii kõrge, et tekkis kahtlus võimaluses sellel püsima jääda. Olin arvamusel, et küllap annab järgmine uuring kehvema tulemuse. Negatiivse ootuse põhjust see, et viimases küsitluses peegeldusid ka ebameeldivused, mida linlastel tuli nii 3. ja 4. liini, kui ka Kopli suuna trammitee ehitusega seoses taluda. Aga vastvalminud uuring näitas, et vaatamata sellele, suutsime kõrge reitingu säilitada ja trammide osas isegi edasi liikuda. See on meie järjekindla töö tulemus.
Rahulolu-uuring 2017.
Vahemikus 8.08-28.08. küsitlesid 16 intervjueerijat 500 tallinlast vanuses üle 15 eluaasta. Esindatud olid vastavalt elanikkonna suhtarvule kõik linnaosad. Küsitletute tuumiku moodustasid tööealised tallinlased, kelle hulgas on 56% naisi ja 44% mehi.
Meie pikaajalise koostööpartneri, AS Turu-uuringud, korraldatud ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringus, antakse TLT AS sõiduteenustele viiest võimalikust 4,12 palli.
Äsja valminud uuring kinnitab tasuta ühistranspordi populaarsuse jätkuvat kasvu. Meie tegevust veeremi uuendamisel ning sellega kaasnevat sõidumugavuse paranemist on märgatud. Uusi tramme, busse ja hübriide hinnatakse kõrgelt, väiksem on rahulolu trollidega. 51% vastanutest toob eraldi esile sõidukite mugavamaks muutumise, 49% paranenud puhtuse ja 45% info parema kättesaadavuse. Enamus vastanutest kiidab veeremi seisukorda ja puhtust, aga ka juhtide sõidumaneeri ning transpordikorraldust puudutava info kättesaadavust. Ühistranspordi kasutajatest on enamus rahul liinide logistika ning intervallidega, samas sooviks 17% vastanuist graafiku tihendamist oma koduliinil. Kuna liinilogistika ei kuulub Tallinna Transpordiameti töövaldkonda, ei saa me omapead midagi ette võtta, ent juhime sellele transpordiameti tähelepanu. Omalt poolt oleme valmis vajalikul arvul busse lisama, kui linn selleks tellimuse esitab.
Turu-uuringute AS on ühistranspordi kasutajate hoiakuid uurinud 1999. aastast ja hinnangud on kogu selle aja olnud kasvujoones. Eriti kiire rahulolu kasv on toimunud viimastel aastatel. 2010 hinnati ühistransporti 3,6 palliga, 2014. aastal juba 3,93. Kahes viimases uuringus on see tõusnud vastavalt 2015. aastal 4,13-ni ning käesoleval aastal 4,12-ni.
Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80% küsitletutest, rahulolematuid on vaid 5%. Tasuta ühistransporti pooldab 88% linlastest, kindlalt vastu on marginaalne 2%. See peaks panema mõtlema neid omavalitsuste valimistel kaasa löövaid poliitikuid, kes kiitlevad plaaniga tasuta ühistranspordi pakkumine Tallinnas lõpetada. Millise moraalse õigusega püütakse suruda peale 2% elanike tahet?
Uuring näitab, et kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas oli suurim tõusja tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, eelmise uuringu 4,32 asemel. Bussid said samuti kõrge hinde 4,27.
Ühistransporti kasutas 2017. aastal eelistatud liikumisviisina 80% linlastest. 49% vastanuist kasutavad ühistransporti selle piletivabaks muutmisest alates märksa sagedamini. Nende inimeste parema teenindamise nimel me töötamegi.
Sõitjate rahulolu-uuring annab meile ülevaate linlaste ootustest, aidates kavandada tulevikuplaane ühistranspordi veelgi atraktiivsemaks ning kasutajakesksemaks muutmisel. Uuringule on lisatud ka küsitletute personaalsed soovid, mis samuti läbi töötame ning süstematiseerime, sest meie kohus on linlaste ootusi ellu viia.
Tallinlased ei vaimustu metroost, hyperloobist, köisraudteest, ega muudest valimiste eel lendu lastud tobedatest mõtetest. Linlased soovivad mõistlikku trammivõrku selles mahus, mis pragu juba toimib ja tihedat bussiliiklust mugavate sõidukitega. Lisaks lennujaama trammiühendusele, märgiti küsitluses vajadust viia liin sadamasse ning sellega me juba tegeleme. Ükski küsitletuist ei soovinud trammitee pikendamist Mustamäele, Tabasallu või Rae valda, sest tavainimene on edevatest poliitikutest märksa praktilisem ning mõistab, et 450 tuhande elanikuga linn ei suuda ülal pidada ebemõistlikult pikaks venitatud trammiliiklust, ega ehitada supermetrood. Majanduse arenedes, maksubaasi kasvades ning tehnoloogia odavnedes võib see kunagi kaugemas tulevikus võimalikuks osutuda, et praegu tuleks pilvedest alla tulla ja praktiliste lahendustega tegeleda, nii nagu linlaste poolt kõrgelt hinnatud TLT AS koos linna transpordiametiga teebki.
 
 

pühapäev, 10. september 2017

Parim aeg Tallinna trammile
 
Aastatel 2014-2017 läbis Tallinna trammiliiklus põhjaliku uuenduskuuri. 2014 alustati Tondi-Ülemiste ja Tondi-Kadriorg liinide kapitaalsete uuendustöödega, mille käigus viidi trammitee betoonalusele, vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Tööd lõpetati 2015 oktoobris. Peale trammitee viimist betoonalusele ja uute rööbaste paigaldamist, sai võimalikuks võtta Tallinnas kasutusele 20 moodsat 70 tonnist CAF Urbos trammi.
Põhiliinide kaasajastamise projekti teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY. Koos uute trammide maksumusega kujunes projekti lõpphinnaks 103,5 miljonit eurot, millest 77,9 miljonit finantseeris riik, kaasates selleks saastekvootide müügist laekunud 53,3 miljonit eurot.
2016. aastal algas 16 kilomeetri pikkuse Kopli suunalise trammitee renoveerimine, mille käigus valati monoliitne betoonalus, paigaldati uued rööpad ning vahetati välja kommunikatsioonid ning alajaamade tehnika. Ohutumaks muudeti sõiduteega ristumised, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Põhjaliku remondi läbis Kopli trammidepoo, mis sai võimekuse teenindada CAF Urbos tramme. Liiklus Kopli suunal taasavati 31. augustil 2017. Koplisuunalise rööbastee uuendustööd teostas TREF Nord AS ning nende maksumuseks kujunes 20 miljonit eurot.
2016. aastal alustati trammitee pikendamist lennujaamani, mille käigus rajati unikaalne raudtee alt läbi viiv trammitunnel. 150 meetrise tunneli rajamisel teisaldati 10 000 m3 paasi ja 6000 m3 puistepinnast ning valati 1000 m3 betooni. Liiklus lennujaama algas 1. septembril 2017.
Rööbastee ja tunneli ehituse peatöövõtjad olid AS Merko Ehitus Eesti ning KMG Inseneriehituse AS. Trammitee valmimine muutis Tallinna kõige hõlpsamalt ligipääsetava lennujaamaga pealinnaks Euroopas. Tööde maksumuseks oli 12,5 miljonit eurot, millest 9,8 miljoni kaeti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) ja ülejäänu Tallinna linna poolt.
30. augustil toimus lennujaama trammiliini esitlus koostööpartneritele ja ajakirjanikele.
Allpool mõned fotod sellest ajaloolisest päevast.
 

Esimene tramm jõuab lennujaama…
 
 
 


















… ja reisijad pudenevad perroonile.
 
31. augustil avasime rahvapeoga Kopli trammiliini.
 
 
 
 















Retrotramm ees ja CAF järel tehti uuel rööbasteel esimene sõit.
 
 
Mürtsuv puhkpillimuusika rõhutas sündmuse pidulikkust.
 
Lapsed lõbutsesid samal ajal batuudil.
 
Mul õnnestus trammisõit siduda kasulikuga – lõpetasin telesaate „Tallinna tasuta ühistransport“ võtted.
 
Koplis käsime ära.
 
 



















Tagasi piduplatsile jõudes ei suutnud ma panna vastu kiusatusele Apelsiniga koos lavale minna.    Augusti lõpp kujunes ilma poolest jahedaks, aga sündmuste osas kuumaks. Nüüd saavad inimesed trammiga Lennujaama ja Koplisse sõita. Paljud linlased teevad seda lihtsalt huvi pärast, et näha, kuidas trammitunnel välja näeb ning kui kaasaegseks on muutunud Kopli trammitee, mida paljud mäletavad vana ja krigisevana.
Head trammisõitu kõigile!


reede, 25. august 2017

Trammiajastu
 
24. august on jäänud ajalukku päevana, mil Tallinnas algas trammiajastu. 129 aastat tagasi 1888 alustas sõitu esimene hobutramm. Järgmised 30 aastat kulgesid trammid Narva, Tartu ja Pärnu maanteel kaeramootori jõul. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7 kilomeetrit ja vaguneid oli käigus 37. Viimane hobutramm tegi sõidu 1918. aastal.
1915. aastal hakkasid aurutrammid vedama Koplis Vene-Balti Laevatehase töölisi. Peagi asendasid aurujõu mootorvedurid. Kopli suunaline trammiühendus oli sündinud.
Esimesed elektrijõul liikuvad trammid ilmusid Tallinna tänavaile 28. oktoobril 1925. Trammivagunid ehitati Saksamaa ja Rootsi agregaate kasutades Tallinna tehastes. 1940. aastaks ulatus trammiliinide kogupikkus 13,4 kilomeetrini, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5 km.
Tramminduse areng jätkus 1951.aastal, kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953.a. ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega. 1955.a. pikendati Tartu maantee liin Ülemisteni. Nende uuenduste järel oli rööbastee pikkus üherajalises arvestuses 39 km. Järgnevalt piirduti rööbastee korraliste remontidega ning veeremi perioodilise uuendamisega, kuni Tartu maantee rekonstrueerimise käigus alustati seal trammitee betoonalusele viimisega. Tallinna trammiliikluse põhjalik uuenemine algas 2014. aastal 3. ja 4. liini rööbastee komplekssete rekonstrueerimistöödega.
Rekonstrueeriti 6 kilomeetrit rööbasteed. Betoonalusele viidi trammitee Vabaduse väljak – Vineeri  ja Hagudi tänav – Tondi lõppjaam. Uuendati Majaka tänaval asuv varem betoonalusele viidud trammitee, mis vajas uusi rööpaid. Lisaks rekonstrueeriti 3 kilomeetrit Pärnu mnt trammidepoo rööbasteid ning kilomeetri ulatuses depoosse sisse- ja väljasõiduteid koos tagasipöörderingiga.
Peterburi tee 2 territooriumile rajati 700 meetrit uut trammiteed koos tagasipöörderingi ja kontaktvõrguga. Arendusprojekt võimaldas kasutusele võtta 20 uut CAF Urbos trammi.
Tööde valmimise järel 2015. aastal alustati ettevalmistusi Kopli suunalise trammitee rekonstrueerimiseks ning linnujaama viiva tammitee ehitust. Tänaseks oleme ka seal jõudnud lõpusirgele.
1. septembrist trammiga lennujaamast linna ja sujuvalt Koplisse.
Tööd Kopli suunalise tee tänapäevastamiseks algasid 2016. aastal ning tänaseks oleme jõudnud lõpusirgele. Liiklus Kopli suunal avatakse 1. septembril. Rekonstrueeritud trammitee pikkus on Viru väljakust kuni Kopli depooni16 kilomeetrit. Rööpad viidi betoonalusele, vahetati välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam viidi trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldati uued seadmed. Viru ring ehitati ümber, arvestades Tallinna uue peatänava visiooni. Kõik peatused said ooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudeti ohutumaks, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli liin sai võimekuse kasutada uusi CAF Urbos tramme.
Sama edukalt on kulgenud tööd ka Tallinna suurimal taristu-uuendusel – trammitee viimisel lennujaamani. Trammitee pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudtee ja Suur-Sõjamäe tänavate alt läbi, jõuab süvendis tõustes Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Peale lennujaama lõigu liiklusele avamist 1. septembril on Tallinna Lennujaam ühenduse poolest kesklinnaga üks mugavamaid terves Euroopas.
Oluline etapp Tallinna tramminduses on edukalt läbitud ja meie tramm jõudnud mugavuse ning ohutuse poolest 21. sajandisse. Selle tähistamiseks korraldame 31. augustil algusega kell 17.00 Skoone bastioni kõrval endise staadioni alal suure rahvapeo. Saadame ühiselt Kopli suunas teele esimese CAF trammi. Esinevad Karl Madis ja ansambel Apelsin. Lastele tasuta batuut ja maiustused. Meil on mille üle rõõmustada!
 
 
 

neljapäev, 10. august 2017

Linnapeakandidaat, kes ei tea linna asjust tuhkagi
 

Mida lähemale jõuavad oktoobrikuised valimised, seda aktiivsemalt otsivad linnapeakandidaadid võimalusi endale tähelepanu tõmmata. Sellel edevuse laadal on üheks silmapaistvamaks osatäitjaks sotsialist Rainer Vakra, kelle ponnistusi võib iseloomustada sõnadega vastandu, vassi ja valeta. Seni on Vakra kolme V meetodit kasutades suutnud meedia tähelepanu pälvida, kas ka linlaste poolehoidu, äratab kahtlust.
Ei tahaks siin pikemalt peatuda Vakra trikitamisel, takistamaks linlaste poolt pikisilmi oodatud Haabersti eritasandilise ristmiku ehitusega alustamist ning ponnistusi Reidi tee rajamist nurjata soovivate kinnisvarahaide agaral toetamisel. Eks rahvas annab riigikogu keskkonnakomisjoni juhi silmakirjalikkusele hinnangu saabuvatel valimistel. Mind häirib lahmiv rumalus ja haruldane asjatundmatus, millega Vakra ründab Tallinna ühistranspordi korraldust.
Ei maksa bravuuritseda, kui nupp ei noki.
Hiljuti võis Vakra sotsiaalmeedia postitusest lugeda hämmastavat väidet, et üheski Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Muidugi haarasid sellest kohe kinni meediaväljaanded, sealhulgas ERR, kellelt eeldaks lausvalede ja vandenõuteooriate levitamisest hoidumist. Kust sotsialist sellise asja peale tuli, jääb vaid tema enda teada. Halb on, et sellist jama korrati meedias ilma Tallinna transpordiga tegelevatelt asjatundjatelt kommentaare küsimata. Püüaksin nüüd seda tühikut täita ja selgitada, kuidas Tallinnas diiselbusside ja transpordist tingitud õhusaastega lood tegelikult on.
Tallinnas on üks Euroopa uuemaid ja keskkonnasäästlikumaid bussiparke.
Hetkel on TLT AS-is kasutusel olevate linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastat, millega kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. Kasutusel oleva 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele.
30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.
Ühissõidukite osa Tallinna transpordisaastes on marginaalne.
„Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine – need on valeotsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt,“ võib lugeda Vakra sotsiaalmeedia postitusest. Taolist jama võib ajada vaid täielik võhik, kellel pole linna asjadest algelistki aimu.
Trollide järk-järguline asendamine hübriidide ja pikemas perspektiivis autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund. Kui Vakrale meeldib meie idanaabri kogemus ülipikkade trolliliinide käigushoidmisel, siis ei anna see veel õigust süüdistada Tallinna, kus joondutakse Euroopas levinud praktika järgi. See, et uued trollid seisavad kasutamata depoos, on aga lugupeetud linnapeakandidaadi unenägu, mida ta tõttab tõe pähe kuulutama. Luulusid ja tegelikkust ei maksaks isegi valimiste eelses ähmis segada.
Tundub, et Rainer Vakra on elanud täielikus infosulus. Temani pole jõudnud uudised Tallinna trammiteede täiemahulisest renoveerimisest, mis lõpeb 1. septembriks Koplisuunalise trammiliikluse taasavamisega. Ta ei tea midagi ka trammitee viimisest lennujaamani ja sadamani. Kuidas saab sellise kõhna pagasiga linnapeaks kandideerida?
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena peaks aga Vakra teadma, et tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.
Kui miski Tallinnas elanike tervist ähvardab, siis on see vanade sõiduautode ja veokite suur hulk ning vähene toetus hübriidide ja elektriautode soetamiseks. Siin ootaks vihase võitleja Vakra jõulisi algatusi. Aga kahjuks pole ta selles osas millekski suuteline.
15 pruugitud bussi ost on majanduslikult õige otsus.
Vakrale on hambusse jäänud see, et otsustasime osta 15 vähemalt Euro 3 saastenormidele vastavat pruugitud bussi vanusega mitte üle 12 aasta. Selle aasta jaanuaris välja kuulutud hankel on praktiline iseloom. Meie teenindada on mitu bussiliini, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel ning mille läbisõidud jäävad nii väikeseks, et pole otstarbekas neid teenindada tuttuute bussidega, mis tõstaks kilomeetri hinna oluliselt üle mõistliku piiri. Kuna oleme loobunud kõigist vähemalt Euro 3 normidele mitte vastavatest bussidest, siis pidasimegi vajalikuks ühekordset kasutatud veeremi hanget. Meie enam kui 400 bussi juures, millest 150 on soetatud viimasel neljal aastal, on see piisk meres. Aga kuna Tallinna ühistranspordile pole eriti midagi ette heita, püüab isemõtlejast linnapeakandidaat teha sääsest elevanti ning kujutab hanget kui tagasiminekut vaata et keskaega. Häda, kui tahad linnapeaks, ent linlastele olulistest teemadest napib!
Rainer Vakra lubab oma postituses, et pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tulevad Tallinnasse trollid tagasi ja saab hakata arendama ka trammiliine. Vastremonditud trammiliinide arendamine on huvitav mõte, ent kas ka praktiline? Kui juba nostalgiale panus teha, võiks ajale jalgu jäänud trolliliinide taasavamise asemel kaaluda äärmiselt keskkonnasõbraliku konka taas kasutusele võtmist. Vakra piiritu fantaasia juures poleks siin midagi võimatut.