Linnapeakandidaat, kes ei tea linna asjust tuhkagi

 

Mida lähemale jõuavad oktoobrikuised valimised, seda aktiivsemalt otsivad linnapeakandidaadid võimalusi endale tähelepanu tõmmata. Sellel edevuse laadal on üheks silmapaistvamaks osatäitjaks sotsialist Rainer Vakra, kelle ponnistusi võib iseloomustada sõnadega vastandu, vassi ja valeta. Seni on Vakra kolme V meetodit kasutades suutnud meedia tähelepanu pälvida, kas ka linlaste poolehoidu, äratab kahtlust.

Ei tahaks siin pikemalt peatuda Vakra trikitamisel, takistamaks linlaste poolt pikisilmi oodatud Haabersti eritasandilise ristmiku ehitusega alustamist ning ponnistusi Reidi tee rajamist nurjata soovivate kinnisvarahaide agaral toetamisel. Eks rahvas annab riigikogu keskkonnakomisjoni juhi silmakirjalikkusele hinnangu saabuvatel valimistel. Mind häirib lahmiv rumalus ja haruldane asjatundmatus, millega Vakra ründab Tallinna ühistranspordi korraldust.

Ei maksa bravuuritseda, kui nupp ei noki.

Hiljuti võis Vakra sotsiaalmeedia postitusest lugeda hämmastavat väidet, et üheski Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Muidugi haarasid sellest kohe kinni meediaväljaanded, sealhulgas ERR, kellelt eeldaks lausvalede ja vandenõuteooriate levitamisest hoidumist. Kust sotsialist sellise asja peale tuli, jääb vaid tema enda teada. Halb on, et sellist jama korrati meedias ilma Tallinna transpordiga tegelevatelt asjatundjatelt kommentaare küsimata. Püüaksin nüüd seda tühikut täita ja selgitada, kuidas Tallinnas diiselbusside ja transpordist tingitud õhusaastega lood tegelikult on.

Tallinnas on üks Euroopa uuemaid ja keskkonnasäästlikumaid bussiparke.

Hetkel on TLT AS-is kasutusel olevate linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastat, millega kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. Kasutusel oleva 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele.

30. juunil kogunenud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega, millest lähtuvalt TLT AS jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Otsusest tulenevalt pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame siis, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud, olla valmis autonoomsed elektrisõidukid kasutusele võtma. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.

Ühissõidukite osa Tallinna transpordisaastes on marginaalne.

„Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine – need on valeotsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt,“ võib lugeda Vakra sotsiaalmeedia postitusest. Taolist jama võib ajada vaid täielik võhik, kellel pole linna asjadest algelistki aimu.

Trollide järk-järguline asendamine hübriidide ja pikemas perspektiivis autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund. Kui Vakrale meeldib meie idanaabri kogemus ülipikkade trolliliinide käigushoidmisel, siis ei anna see veel õigust süüdistada Tallinna, kus joondutakse Euroopas levinud praktika järgi. See, et uued trollid seisavad kasutamata depoos, on aga lugupeetud linnapeakandidaadi unenägu, mida ta tõttab tõe pähe kuulutama. Luulusid ja tegelikkust ei maksaks isegi valimiste eelses ähmis segada.

Tundub, et Rainer Vakra on elanud täielikus infosulus. Temani pole jõudnud uudised Tallinna trammiteede täiemahulisest renoveerimisest, mis lõpeb 1. septembriks Koplisuunalise trammiliikluse taasavamisega. Ta ei tea midagi ka trammitee viimisest lennujaamani ja sadamani. Kuidas saab sellise kõhna pagasiga linnapeaks kandideerida?

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena peaks aga Vakra teadma, et tänaseks on ühistranspordi poolt tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi poolt põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla 1%. Läinud aasta novembris liitusime Rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.

Kui miski Tallinnas elanike tervist ähvardab, siis on see vanade sõiduautode ja veokite suur hulk ning vähene toetus hübriidide ja elektriautode soetamiseks. Siin ootaks vihase võitleja Vakra jõulisi algatusi. Aga kahjuks pole ta selles osas millekski suuteline.

15 pruugitud bussi ost on majanduslikult õige otsus.

Vakrale on hambusse jäänud see, et otsustasime osta 15 vähemalt Euro 3 saastenormidele vastavat pruugitud bussi vanusega mitte üle 12 aasta. Selle aasta jaanuaris välja kuulutud hankel on praktiline iseloom. Meie teenindada on mitu bussiliini, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel ning mille läbisõidud jäävad nii väikeseks, et pole otstarbekas neid teenindada tuttuute bussidega, mis tõstaks kilomeetri hinna oluliselt üle mõistliku piiri. Kuna oleme loobunud kõigist vähemalt Euro 3 normidele mitte vastavatest bussidest, siis pidasimegi vajalikuks ühekordset kasutatud veeremi hanget. Meie enam kui 400 bussi juures, millest 150 on soetatud viimasel neljal aastal, on see piisk meres. Aga kuna Tallinna ühistranspordile pole eriti midagi ette heita, püüab isemõtlejast linnapeakandidaat teha sääsest elevanti ning kujutab hanget kui tagasiminekut vaata et keskaega. Häda, kui tahad linnapeaks, ent linlastele olulistest teemadest napib!

Rainer Vakra lubab oma postituses, et pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tulevad Tallinnasse trollid tagasi ja saab hakata arendama ka trammiliine. Vastremonditud trammiliinide arendamine on huvitav mõte, ent kas ka praktiline? Kui juba nostalgiale panus teha, võiks ajale jalgu jäänud trolliliinide taasavamise asemel kaaluda äärmiselt keskkonnasõbraliku konka taas kasutusele võtmist. Vakra piiritu fantaasia juures poleks siin midagi võimatut.