Trammiajastu

 

24. august on jäänud ajalukku päevana, mil Tallinnas algas trammiajastu. 129 aastat tagasi 1888 alustas sõitu esimene hobutramm. Järgmised 30 aastat kulgesid trammid Narva, Tartu ja Pärnu maanteel kaeramootori jõul. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7 kilomeetrit ja vaguneid oli käigus 37. Viimane hobutramm tegi sõidu 1918. aastal.

1915. aastal hakkasid aurutrammid vedama Koplis Vene-Balti Laevatehase töölisi. Peagi asendasid aurujõu mootorvedurid. Kopli suunaline trammiühendus oli sündinud.

Esimesed elektrijõul liikuvad trammid ilmusid Tallinna tänavaile 28. oktoobril 1925. Trammivagunid ehitati Saksamaa ja Rootsi agregaate kasutades Tallinna tehastes. 1940. aastaks ulatus trammiliinide kogupikkus 13,4 kilomeetrini, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5 km.

Tramminduse areng jätkus 1951.aastal, kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953.a. ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega. 1955.a. pikendati Tartu maantee liin Ülemisteni. Nende uuenduste järel oli rööbastee pikkus üherajalises arvestuses 39 km. Järgnevalt piirduti rööbastee korraliste remontidega ning veeremi perioodilise uuendamisega, kuni Tartu maantee rekonstrueerimise käigus alustati seal trammitee betoonalusele viimisega. Tallinna trammiliikluse põhjalik uuenemine algas 2014. aastal 3. ja 4. liini rööbastee komplekssete rekonstrueerimistöödega.

Rekonstrueeriti 6 kilomeetrit rööbasteed. Betoonalusele viidi trammitee Vabaduse väljak – Vineeri  ja Hagudi tänav – Tondi lõppjaam. Uuendati Majaka tänaval asuv varem betoonalusele viidud trammitee, mis vajas uusi rööpaid. Lisaks rekonstrueeriti 3 kilomeetrit Pärnu mnt trammidepoo rööbasteid ning kilomeetri ulatuses depoosse sisse- ja väljasõiduteid koos tagasipöörderingiga.

Peterburi tee 2 territooriumile rajati 700 meetrit uut trammiteed koos tagasipöörderingi ja kontaktvõrguga. Arendusprojekt võimaldas kasutusele võtta 20 uut CAF Urbos trammi.

Tööde valmimise järel 2015. aastal alustati ettevalmistusi Kopli suunalise trammitee rekonstrueerimiseks ning linnujaama viiva tammitee ehitust. Tänaseks oleme ka seal jõudnud lõpusirgele.

1. septembrist trammiga lennujaamast linna ja sujuvalt Koplisse.

Tööd Kopli suunalise tee tänapäevastamiseks algasid 2016. aastal ning tänaseks oleme jõudnud lõpusirgele. Liiklus Kopli suunal avatakse 1. septembril. Rekonstrueeritud trammitee pikkus on Viru väljakust kuni Kopli depooni16 kilomeetrit. Rööpad viidi betoonalusele, vahetati välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam viidi trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldati uued seadmed. Viru ring ehitati ümber, arvestades Tallinna uue peatänava visiooni. Kõik peatused said ooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudeti ohutumaks, paigaldati foorid ning kujundati ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli liin sai võimekuse kasutada uusi CAF Urbos tramme.

Sama edukalt on kulgenud tööd ka Tallinna suurimal taristu-uuendusel – trammitee viimisel lennujaamani. Trammitee pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudtee ja Suur-Sõjamäe tänavate alt läbi, jõuab süvendis tõustes Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Peale lennujaama lõigu liiklusele avamist 1. septembril on Tallinna Lennujaam ühenduse poolest kesklinnaga üks mugavamaid terves Euroopas.

Oluline etapp Tallinna tramminduses on edukalt läbitud ja meie tramm jõudnud mugavuse ning ohutuse poolest 21. sajandisse. Selle tähistamiseks korraldame 31. augustil algusega kell 17.00 Skoone bastioni kõrval endise staadioni alal suure rahvapeo. Saadame ühiselt Kopli suunas teele esimese CAF trammi. Esinevad Karl Madis ja ansambel Apelsin. Lastele tasuta batuut ja maiustused. Meil on mille üle rõõmustada!