CAF trammist lähemalt

 

Viimasel ajal on esitatud mulle mitmeid küsimusi uute trammide tööpõhimõtete kohta. CAFide kohta on pärinud mu oma pere, sugulased, tuttavad, naabrid Piritalt, kolleegid Tallinna Volikogust, juhuslikult ligiastunud inimesed. Toon siin ära mõned sagedamini esitatavad küsimused ja vastused neile.

Kas uus tramm sõidab ise, või on ikka juhti ka tarvis?

Ei saa ka uued trammid ilma inimese sekkumiseta hakkama. Juhi peamiseks ülesandeks on kiirendamine ja pidurdamine.

Kui suurt osa trammist juhib automaatika?

Automaatselt, juhi osavõtuta, töötavad liivatamissüsteem (liiva lastakse kiirendamisel ja pidurdamisel automaatselt) ja rattaäärikute määrimissüsteem (toimib GPS-i põhiselt ja õlitab kurvides rööbast). Nii uutes kui vanades trammides toimub peatuste teadustamine ja liiniinfo kuvamine tabloodel automaatselt GPS-koordinaatide põhiselt. Automaatika juhib ka kütte- ja jahutussüsteemide tööd ning valgustust. Isetoimivaid süsteeme on trammis veel mitmeid. Seadmete juhtimine toimub valdavalt läbi arvuti. Näiteks temperatuuriandurid valivad vajaliku programmi ja kliimaseade reguleerib temperatuuri. Sõidu ajal süsteemile edastatud ukse avamise soov salvestatakse ja peatusesse jõudes avatakse uksed automaatselt. Trammil on oma „must kast“, mis salvestab kõik olulised näitajad, samuti on videovalvesüsteem, mis salvestab toimuvat nii trammi sees kui ka väljas.

Kuidas on tagatud sõitjate ohutus?

Ohutul sõidu tarbeks on oluline hea pidurdussüsteem. CAFi pidurid on keerukad ent töökindlad, sest korraga on kasutusel kolm erinevat süsteemi: elektriline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. Nende rakendumine sõltub sellest, kui tugevalt juht pedaalile surub. CAF-i poolt programmeeritud pidurdussüsteem välistab blokeerumise, kolmekordne süsteem aga välistab võimaluse, et tramm vajadusel pidama ei saa.

Mida pidid vanast trammist uude istuvad juhid juurde õppima ja mis nende jaoks muutus?

Kui vanemaid tramme juhiti pedaalide abil, siis CAFide juhtimisel kasutatakse juhthooba. Nii et uutes trammides on juhtidel rohkem käsitööd. Muidugi on teine ka nuppude paigutus juhtpaneelil. Ent töö olemus on üldjoontes sama. Muidugi on kabiin avaram, väljavaade parem ja juhiiste äärmiselt mugav. Juhtidest enam tuli ümber õppida tramme hooldavatel tehnikutel. Kuid ka nende töö muutus hõlpsamaks, sest diagnostikaandmed ja veateated on kättesaadavad pardaarvutist.

Kas uued trammid sarnanevad robotitega, kes välismaailmaga ning omavahel suhtlevad?

Peagi on ilmumas lasteraamat, kus tramm Moonika üsna agaralt maailma ja teiste trammidega suhtleb. Raamatus on trammil lausa inimlikud tunded. Tegemist on siiski ilukirjandusega, kuigi mõned robotlikud omadused võib uute CAFide juurest siiski leida. Need on varustatud prioriteedisüsteemiga, mis võimaldab sõidugraafikust mahajäämise korral valgusfooride tegevust reguleerida, aga samad seadmed on peal ka teistel trammidel, bussidel ja trollidel ja seega pole siin midagi erilist. Depoos ja lõpp-peatustes saadavad CAFid mobiilside kaudu erinevaid diagnostilisi ja reisijateloenduse andmeid serverisse. Samuti on võimalik serverisse laadida videosalvestisi.

Tallinna trammides kasutatakse kaasaegseimat tehnoloogiat. Tulevikus käivitatakse süsteem, mis võimaldab reaalajas suhtlemist juhtimiskeskusega.

Uued CAFid on tramminduse viimane sõna ja nende ilmumine linnapilti, pole jätnud kedagi ükskõikseks. Samas on nendega opereerimine hõlpsam, kui võis arvata. Aga uue tehnika eelis ongi töökindlus ja lihtne juhtimine.

Viimane kahekümnest CAF trammist alustas juba Saragossast teekonda ning see jõuab plaanide kohaselt Bilbao sadamasse 30. märtsil. Meretee Vuosaari sadamasse kestab 9. aprillini ning Paldiski sadamasse jõuab tramm 11. aprillil.

Partii viimase trammi saabumisega võib lugeda 2012. aastal alanud trammihanke edukalt lõppenuks. Peale seda on Tallinna 44-st liine teenindavast trammist 20 moodsad CAF Urbos madalapõrandalised linnatrammid.

Positiivsed arengud Põhja-Tallinna ühistranspordis

 

 

Põhja-Tallinna ühistransporti ootavad lähiajal ees mitmed põhimõttelised arengud, mis peaksid oluliselt parandama elanike võimalusi nii trammi- kui bussiliikluses. Endise Soo tänava poisi, linnaosa vanema ja linnaosast volikokku valitud saadikuna, pean kõike Põhja-Tallinnas toimuvat väga oluliseks. Mul on siiralt hea meel, et saan häid uudiseid edastada.

Trammitee Viru ringist Kopli pöördealani rekonstrueeritakse täies mahus.

Kõige paremaks uudiseks põhjatallinlastele on peagi algav trammitee põhjalik rekonstrueerimine, mis lubab ka 1. ja 2. liini teenindama uued CAF Urbos tüüpi trammid. Trammitee renoveerimisel on veel üks oluline aspekt, mis puudutab eelkõige Kopli tänava ning teiste trammitee naabruses asuvate tänavate elanikke. Nimelt väheneb trammide liikumisega kaasnev müra kordades, kuna uuel rööbasteel kasutatakse mürasummutavaid lahendusi.

Projekti “Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ hakkavad teostama riigihanke võitnud ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS TREF Nord. Rööbastee Kopli suunaline rekonstrueerimine on loogiline jätk Tallinna tramminduses toimuvatele põhimõttelistele muudatustele, mis algasid 3. ja 4. liini trammiteede rekonstrueerimisega. Tänaseks on need suuremahulised tööd edukalt lõppenud. Jäänud on veel läbimurde teostamine Lennujaamani. Paralleelselt alustasime ettevalmistusi Kopli suuna kogupikkuses kaasajastamiseks. Tööd algavad juba sellel kuul ning tuleva aasta oktoobris on kogu pealinna rööbastee viidud XXI sajandi nõuetele vastavaks.

Rekonstrueeritava trammitee pikkuseks on 16 kilomeetrit. Projekt hõlmab trammiteed Viru väljakust Kopli depooni ning depoo territooriumil asuvaid rööbasteid. Rööpad viiakse betoonalusele, vahetatakse välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam, viiakse trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldatakse uued seadmed. Viru ringil vahetatakse välja Kopli suunalised pöörangud. Kõik peatused saavad trammiooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudetakse ohutumaks, paigaldades foorid ning kujundades ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli trammidepoo saab võimekuse parkida uusi CAF Urbos tramme.

Tööd viiakse ellu kolmes etapis:

1. etapp: Suure Rannavärava ning Balti jaama vahelisel alal trammitee ümbertõstmine, koos trammide ajutise tagasipöörderingi ehitamisega. Etapi kestus märts kuni oktoober 2016 Trammiliiklus Kopli suunal peatatakse juunist kuni 1.septembrini 2016.

2. etapp: Viru väljaku ja Suure Rannavärava vahelise trammitee rekonstrueerimine koos Viru pöörangute vahetusega. Etapp kestab juunist oktoobrini 2016.

3. etapp: Balti jaama ja Kopli depoo vahelise trammitee rekonstrueerimine koos Kopli depoo ümberehitusega. Etapp kestab oktoobrist 2016 oktoobrini 2017. 

Tööde käigus püüame põhjatallinlaste igapäevaelu võimalikult vähe häirida. Trammiliikluse peatamise ajaks käesoleva aasta suvel, tuuakse liinile piisavalt asendusbusse ning ükski vajalik sõit ei jää rekonstrueerimistööde tõttu tegemata. Põhja-Tallinna trammiliikluse kaasajastamisse investeerime kokku ligi 20 miljonit eurot.

Kalaranna tänaval hakkab sõitma buss. 

Teine hea uudis on see, et kõikide Kalaranna tänava ja lähiümbruse elanike rõõmuks, alustame seal alates maist bussiliiklust. Plaanide kohaselt hakkab buss väljuma Veerenni peatusest ning läbib kesklinna. Uue bussiliiniga saavad ka turistid hõlpsamalt ühte Euroopa innovaatilisemasse ning huvitavamasse muuseumi Lennusadamas. Tean, et bussiliikluse käivitamist Kalaranna tänaval on pikisilmi oodatud ning olen teinud kõik endast oleneva bussiliini avamise kiirendamiseks.

Hübriidbussid jõuavad Sõle tänavale.

Aasta algusest teenindavad Haabersti suunal endistel 6. Ja 7. trolliliinidel linlasi mugavad hübriidbussid. Seni oleme sõitjatelt saanud ainult positiivset vastukaja. Uued hübriidid sõidavad sujuvamalt ning ei sõltu võimalikest liiniriketest. Ka on hübriidid märksa sõitjasõbralikuma salongiga. Keskkonnasäästliku hübriidtehnoloogia kasutusele võtmine ei vaja täiendavaid investeeringuid. Sõiduk liigub nii elektri- kui diiselmootori jõul. Pidurdamisel muundub liikumisenergia elektriks, mis salvestatakse. Peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades, töötab elektrimootor. Volvo 7900 hübriidbussides on 34 iste- ja 50 seisukohta, sõidukid on varustatud konditsioneeridega. Bussi diiselmootori heitenormid vastavad Euro-6 nõuetele. Hübriidtehnika pidev areng on pannud meid sellele transpordiliigile suuremat tähelepanu pöörama ning näeme hübriidsõidukite kasutuselevõtus suurt perspektiivi. Oma arenguplaanides kavandame tuua hübriidid ka Põhja-Tallinna, kus need järgmise aasta suvest võtavad üle 9. trolliliini. Hanke 20 uue hübriidbussi soetamiseks kuulutame välja juba lähipäevil.