CAF trammist lähemalt
Viimasel ajal on
esitatud mulle mitmeid küsimusi uute trammide tööpõhimõtete kohta. CAFide kohta
on pärinud mu oma pere, sugulased, tuttavad, naabrid Piritalt, kolleegid
Tallinna Volikogust, juhuslikult ligiastunud inimesed. Toon siin ära mõned
sagedamini esitatavad küsimused ja vastused neile.
Kas uus tramm sõidab ise, või on ikka juhti ka
tarvis?
Ei saa ka uued
trammid ilma inimese sekkumiseta hakkama. Juhi peamiseks ülesandeks on
kiirendamine ja pidurdamine.
Kui suurt osa trammist juhib automaatika?
Automaatselt,
juhi osavõtuta, töötavad liivatamissüsteem (liiva lastakse kiirendamisel ja
pidurdamisel automaatselt) ja rattaäärikute määrimissüsteem (toimib GPS-i
põhiselt ja õlitab kurvides rööbast). Nii uutes kui vanades trammides toimub
peatuste teadustamine ja liiniinfo kuvamine tabloodel automaatselt
GPS-koordinaatide põhiselt. Automaatika juhib ka kütte- ja jahutussüsteemide
tööd ning valgustust. Isetoimivaid süsteeme on trammis veel mitmeid. Seadmete juhtimine toimub valdavalt
läbi arvuti. Näiteks temperatuuriandurid valivad vajaliku programmi ja
kliimaseade reguleerib temperatuuri. Sõidu ajal süsteemile edastatud ukse
avamise soov salvestatakse ja peatusesse jõudes avatakse uksed automaatselt. Trammil
on oma „must kast“, mis salvestab kõik olulised näitajad, samuti on
videovalvesüsteem, mis salvestab toimuvat nii trammi sees kui ka väljas.
Kuidas on tagatud sõitjate ohutus?
Ohutul sõidu
tarbeks on oluline hea pidurdussüsteem. CAFi pidurid on keerukad ent
töökindlad, sest korraga on kasutusel kolm erinevat süsteemi: elektriline, hüdrauliline
ja elektromagnetiline. Nende rakendumine sõltub sellest, kui tugevalt juht
pedaalile surub. CAF-i poolt programmeeritud pidurdussüsteem välistab blokeerumise,
kolmekordne süsteem aga välistab võimaluse, et tramm vajadusel pidama ei saa.
Mida pidid vanast trammist uude istuvad juhid juurde
õppima ja mis nende jaoks muutus?
Kui vanemaid
tramme juhiti pedaalide abil, siis CAFide juhtimisel kasutatakse juhthooba. Nii
et uutes trammides on juhtidel rohkem käsitööd. Muidugi on teine ka nuppude
paigutus juhtpaneelil. Ent töö olemus on üldjoontes sama. Muidugi on kabiin
avaram, väljavaade parem ja juhiiste äärmiselt mugav. Juhtidest enam tuli ümber
õppida tramme hooldavatel tehnikutel. Kuid ka nende töö muutus hõlpsamaks, sest
diagnostikaandmed ja veateated on kättesaadavad pardaarvutist.
Kas uued trammid sarnanevad robotitega, kes
välismaailmaga ning omavahel suhtlevad?
Peagi on ilmumas
lasteraamat, kus tramm Moonika üsna agaralt maailma ja teiste trammidega
suhtleb. Raamatus on trammil lausa inimlikud tunded. Tegemist on siiski ilukirjandusega,
kuigi mõned robotlikud omadused võib uute CAFide juurest siiski leida. Need on
varustatud prioriteedisüsteemiga, mis võimaldab sõidugraafikust mahajäämise
korral valgusfooride tegevust reguleerida, aga samad seadmed on peal ka teistel
trammidel, bussidel ja trollidel ja seega pole siin midagi erilist. Depoos ja
lõpp-peatustes saadavad CAFid mobiilside kaudu erinevaid diagnostilisi ja
reisijateloenduse andmeid serverisse. Samuti on võimalik serverisse laadida
videosalvestisi.
Tallinna
trammides kasutatakse kaasaegseimat tehnoloogiat. Tulevikus käivitatakse
süsteem, mis võimaldab reaalajas suhtlemist juhtimiskeskusega.
Uued CAFid on
tramminduse viimane sõna ja nende ilmumine linnapilti, pole jätnud kedagi
ükskõikseks. Samas on nendega opereerimine hõlpsam, kui võis arvata. Aga uue
tehnika eelis ongi töökindlus ja lihtne juhtimine.
Viimane kahekümnest CAF trammist alustas
juba Saragossast
teekonda ning
see jõuab plaanide kohaselt Bilbao sadamasse 30. märtsil. Meretee Vuosaari
sadamasse kestab 9. aprillini ning Paldiski sadamasse jõuab tramm 11. aprillil.
Partii viimase trammi saabumisega võib
lugeda 2012. aastal alanud trammihanke edukalt lõppenuks. Peale seda on
Tallinna 44-st liine teenindavast trammist 20 moodsad CAF Urbos
madalapõrandalised linnatrammid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.