Ühistransport muutub veelgi olulisemaks

 

Ühistransport on osa linna vereringest. Ilma arenenud ja elanike vajadusi arvestava ühistranspordita jääb linna areng toppama ning vastupidi, kui linn ei arvesta planeeringutes ühistranspordi vajadustega, kannatab elukeskkond.

Tallinnas on ühistransporti palju investeeritud ning loodud bussidele eraldi sõiduradadega muu transpordiga võrreldes paremuse. Samas pole linnaruumiline areng seni andnud selget signaali ühistranspordi eelistamisest. Kuna kesklinn on autoga suhteliselt hõlpsasti läbitav, pole ka tipptunni ummikud veennud suurt osa autojuhtidest linnasüdamesse sõitmisest loobuma, seda vaatamata pargi/reisi süsteemi arendamisele ning uute moodsate linnasõidukite kasutusele võtmisele. Lähiaastate arengud toovad aga südalinnas kaasa sootuks uued ruumilised lahendused, mis annavad ühistranspordile senisest suuremad eelised. Pean siin silmas uue peatänava ja sellega külgneva jalakäijateala ning sadama Masterplaan 2030 teostumisel tekkivat unikaalset mootorsõidukitele raskesti ligipääsetavat jalakäijatesõbralikku linnakeset, kus praktiliselt ainsaks transpordiliigiks jäävadki tramm ja buss. TLT AS on südalinna uue kontseptsiooniga kaasnevateks väljakutseteks valmis. Osaleme uue linnasüdame arendamisel trammi viimisega sadamasse, ühendades kiire transpordivõimalusega lennujaama ja reissadama.

Tallinna uus peatänav.

Kesklinn on autodele kitsaks jäänud ning ka jalakäijad ei mahu uute logistiliste telgede sõlmpunktidesse enam hästi ära. Meie bussijuhid kogevad seda igapäevaselt Hobujaama-Narva maantee-Laikmaa ristmikul, kus inimesed ei mahu ohutussaartele ning valguvad lubavat foorituld oodates sõiduteele. On selge, et vana viisi enam edasi ei saa ning seda arvestab ka uue peatänava projekt, mille linn plaanib Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2020. aastaks ellu viia.

Tallinna uue peatänava visioonikonkursi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus kaasates oma ala tõelisi professionaale ning võib olla kindel, et tulemus on võimalikest parim. Tahaks siinkohal ennetada kriitikuid, kes kindlasti üritavad uue peatänava projekti kallal hammast teritada, nagu seda on tehtud ilmselgelt vajaliku Reidi tee puhul. Oleks aeg tunnistada, et Tallinnas tegelevad linna planeerimisega asjatundjad ning ninatarkadel poleks tarvis lõputus kriitikajanus häid algatusi torpedeerida, linna Reidi tee puhul kohtusse kaevates või vana puud ettekäändeks tuues Haabersti ristmiku ehitust pidurdades. Jätame linna planeerimise arhitektidele.

Milline uus peatänav tuleb.

Pärnu ja Narva maantee algus muutub magistraaltänavast vaba liikumist võimaldavaks linnaruumiks, kus tõmbekeskuse moodustavad ärid, kohvikud ja restoranid. Kõnniteed ehitatakse kogupikkuses laiaks, lisanduvad jalgrattateed ja tänavahaljastus, luuakse täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Läbiv transiit suunatakse mujale, milles oluline roll on täita Reidi teel. Uuel peatänaval säilib ühte koridori suunatud ühistransport. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaob ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääb peatänav ainult jalakäijatele, kuid tagatud on ka hädavajalik transport. Ositi säilib mõlemas suunas üks autorada, kus kiirus on piiratud 30 km/h.

Peatänavaga liitub arenev sadamaala, Kaubamajaga piirnev jalakäijateala ning Maakri ärikvartal. Kogu selle jalakäijatele mõeldud uuslinliku arenduse paremaks teenindamiseks oleme teinud juba aastaid ettevalmistusi, soetades uusi busse ja tramme, mis sobiksid inimsõbralikku linnaruumi. Trammitee renoveerimisel arvestasime uue Viru väljaku logistikaga ning ühistranspordi viimisega ühte sõidukoridori.

Tallinna ootab lähiaastail ees kiire areng, milles TLT AS on üks innovatiivsemaid ja linna vajadustega enim arvestavaid osalisi. Uute urbanistlike lahenduste rakendumisel omandab ühistransport Tallinnas veelgi suurema kaalu.