Kütuseaktsiisi tiivul viie kallima riigi hulka

 

Paljud positiivselt meelestatud kodanikud lootsid, et peale 1. märtsi saabub riigis uuenduste aeg valimislubaduste elluviimiseks ning seda ikka rahva heaolu nimel. Kahjuks läks teisti. Mida päev edasi, seda ebameeldivamaks muutuvad sõnumid meid ees ootavast aktsiisitõusust ja käibemaksuerisuste kaotamisest, mis omakorda toovad kaasa elukalliduse hüppelise kasvu. Tuure on kogumas poliittehnoloogilised mängud, tõestamaks järjekordselt Reformierakonna oskust, suruda rahva vastuseisule vaatamata läbi ka kõige ebapopulaarsemad otsused, tehes seejärel patuoinasteks koalitsioonipartnerid. Kindlalt edasi viie Euroopa kallima riigi hulka, on peaministril varuks õigustus, et elujärje allakäik oli kirjas nii valimiseelsetes lubadustes, kui ka koalitsioonileppes. „Oleks tulnud silmad lahti hoida ja ridade vahelt lugeda, mida segase jutumulliga tegelikult mõeldi,“ manitseb valitsusjuht isalikult.

Koalitsioonilepe vaikib kütuseaktsiisi tõusust.

Rääkides, et kütuseaktsiisi tõus on kirjas Reformierakonna valimisprogrammis, pole meie peaminister pehmelt öeldes siiras. Ainsa lause, mis sellele võiks viidata, leiame majanduse peatükist ning see kõlab: „Reformierakond seab sihiks liikumise tulude maksustamiselt tarbimise, saastamise ja pahede maksustamisele.“ Peab olema ääretult rikutud kujutlusvõime, adumaks, et siin mõeldakse saastamise all inimeste igapäevaseid tarbesõite, mis on eriti olulised just maapiirkondade elanikele. Tallinlased saavad tänu ühistranspordile linnas liikumisega ka peale aktsiisi tõusu hakkama, maal aga, kus sama Reformierakonna juhtimisel on tõmmatud koomale nii arstiabi, koole, kauplusi, postkontoreid, pangaesindusi ja muid elutähtsaid asutusi, on tähtsate teenuste järele keskustesse sõitmine lausa eluline vajadus, mitte saastamine.

Ka koalitsioonileppest ei leia me ainsatki viidet kütuseaktsiisi tõusule. Selgesõnaliselt on lubatud tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi, otsustatud vaagida aktsiisi kehtestamist energiajookidele, aga kütusele... mida pole seda pole.

Mis kütusehindadega lähiaastatel juhtub.

Peaminister, kes on asunud kütuseaktsiisi tõusu eestkõnelejaks, väidab, otsekui jääks aktsiisitõus nii marginaalseks, et seda ei märgatagi. Spetsialistid arvavad teisiti. Olerexi juhatuse liige Alan Vaht on öelnud, et uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini liitri hinnaks 1,484 eurot praeguse 1,174 euro asemel, kuid kui sisseostuhinnad tõusevad tagasi tavapärasele tasemele, hakkab bensiini liiter maksma 1,68 eurot. Siis oleksimegi nagu naksti viie kõrgeima aktsiisiga riigi hulgas. Bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks vaid Itaalias, Hollandis ja Suurbritannias ning diislikütuse aktsiis oleks kõrgem ainult Itaalias ja Suurbritannias. Selline on asjade tegelik seis.

Ka Õliliidu juht Toomas Saks on hoiatanud kütuseaktsiisi tõusu negatiivsete mõjude eest. Turu hea tundja ja kogemustega analüütikuna ennustab ta kütuse jaemüügi kokkukuivamist, maksupettuste hüppelist kasvu kütuseäris ning transiidifirmade ja piiriäärsete elanike poolt Eestis kütusetarbimisest loobumist. Millegipärast kaldun peaministrist rohkem uskuma spetsialistide prognoose, mille järgi võib kütuseaktsiisi tõusust planeeritud lisatulu jäädagi laekumata.

Kütuseaktsiisi tõstis mõned aastad tagasi Leedu, ent pöördus peagi tagasi vanade maksumäärade juurde, kuna aktsiisi tõus vähendas maksulaekumist, mitte ei suurendanud. Kahjuks ei taha meie valitsus lähinaabri kogemusest õppida ja kibeleb vitsu omal nahal proovima. Peaministri õhinast võib ka aru saada, sest poliitiliste vigade tõttu ei kannata mitte tema, vaid rahvas. Aga keda see rahvas saatus siis ikka nii väga murjendab!

Mis juhtub Tallinnas.

Kütuse aktsiisitõus tabab ka tallinlasi, kes on harjunud oma autoga tarbesõite tegema või siis maal sugulaste juures käima. Lööki pehmendab võimalus teha linnasisesed sõidud tasuta ühistranspordiga.

Muidugi muudab kütusehindade pretsedenditu tõus järgmise nelja aasta jooksul ühistranspordi ülalpidamise linnale kallimaks, ent tasuta transporditeenuse pakkumine ja ühistranspordi jätkuv arendamine on üks Tallinna linna prioriteetidest, millest ei loobuta. Kütuse kallinemine on küll linnakassale koormav lisakohustus, ent arvestades pealinna arengupotentsiaali ja jätkusuutlikku fiskaalpoliitikat, siiski talutav.

Oma õiguste eest seismine on kodaniku küpsuse tunnus.

Homseks plaanivad tuhanded kütuseaktsiisi tõusu vastased minna Toompeale meelt avaldama. Arvestades et kütuseaktsiis tõusule on kümneid alternatiivseid, ent inimeste elujärjele vähem dramaatilisi võimalusi riigikassat täitmiseks, mida Reformierakond kangekaelselt kasutamast keeldub, on protestiaktsioon täiesti õigustatud ja tunnistab selle korraldajate kodanikuküpsust. Lähitulevik näitab, kas Reformierakond on tõepoolest too mütoloogiline troll, kes võib karistamatult jõhkrutseda, kuna hõbekuul teda ei võta.