CAF trammist lähemalt

 

Viimasel ajal on esitatud mulle mitmeid küsimusi uute trammide tööpõhimõtete kohta. CAFide kohta on pärinud mu oma pere, sugulased, tuttavad, naabrid Piritalt, kolleegid Tallinna Volikogust, juhuslikult ligiastunud inimesed. Toon siin ära mõned sagedamini esitatavad küsimused ja vastused neile.

Kas uus tramm sõidab ise, või on ikka juhti ka tarvis?

Ei saa ka uued trammid ilma inimese sekkumiseta hakkama. Juhi peamiseks ülesandeks on kiirendamine ja pidurdamine.

Kui suurt osa trammist juhib automaatika?

Automaatselt, juhi osavõtuta, töötavad liivatamissüsteem (liiva lastakse kiirendamisel ja pidurdamisel automaatselt) ja rattaäärikute määrimissüsteem (toimib GPS-i põhiselt ja õlitab kurvides rööbast). Nii uutes kui vanades trammides toimub peatuste teadustamine ja liiniinfo kuvamine tabloodel automaatselt GPS-koordinaatide põhiselt. Automaatika juhib ka kütte- ja jahutussüsteemide tööd ning valgustust. Isetoimivaid süsteeme on trammis veel mitmeid. Seadmete juhtimine toimub valdavalt läbi arvuti. Näiteks temperatuuriandurid valivad vajaliku programmi ja kliimaseade reguleerib temperatuuri. Sõidu ajal süsteemile edastatud ukse avamise soov salvestatakse ja peatusesse jõudes avatakse uksed automaatselt. Trammil on oma „must kast“, mis salvestab kõik olulised näitajad, samuti on videovalvesüsteem, mis salvestab toimuvat nii trammi sees kui ka väljas.

Kuidas on tagatud sõitjate ohutus?

Ohutul sõidu tarbeks on oluline hea pidurdussüsteem. CAFi pidurid on keerukad ent töökindlad, sest korraga on kasutusel kolm erinevat süsteemi: elektriline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. Nende rakendumine sõltub sellest, kui tugevalt juht pedaalile surub. CAF-i poolt programmeeritud pidurdussüsteem välistab blokeerumise, kolmekordne süsteem aga välistab võimaluse, et tramm vajadusel pidama ei saa.

Mida pidid vanast trammist uude istuvad juhid juurde õppima ja mis nende jaoks muutus?

Kui vanemaid tramme juhiti pedaalide abil, siis CAFide juhtimisel kasutatakse juhthooba. Nii et uutes trammides on juhtidel rohkem käsitööd. Muidugi on teine ka nuppude paigutus juhtpaneelil. Ent töö olemus on üldjoontes sama. Muidugi on kabiin avaram, väljavaade parem ja juhiiste äärmiselt mugav. Juhtidest enam tuli ümber õppida tramme hooldavatel tehnikutel. Kuid ka nende töö muutus hõlpsamaks, sest diagnostikaandmed ja veateated on kättesaadavad pardaarvutist.

Kas uued trammid sarnanevad robotitega, kes välismaailmaga ning omavahel suhtlevad?

Peagi on ilmumas lasteraamat, kus tramm Moonika üsna agaralt maailma ja teiste trammidega suhtleb. Raamatus on trammil lausa inimlikud tunded. Tegemist on siiski ilukirjandusega, kuigi mõned robotlikud omadused võib uute CAFide juurest siiski leida. Need on varustatud prioriteedisüsteemiga, mis võimaldab sõidugraafikust mahajäämise korral valgusfooride tegevust reguleerida, aga samad seadmed on peal ka teistel trammidel, bussidel ja trollidel ja seega pole siin midagi erilist. Depoos ja lõpp-peatustes saadavad CAFid mobiilside kaudu erinevaid diagnostilisi ja reisijateloenduse andmeid serverisse. Samuti on võimalik serverisse laadida videosalvestisi.

Tallinna trammides kasutatakse kaasaegseimat tehnoloogiat. Tulevikus käivitatakse süsteem, mis võimaldab reaalajas suhtlemist juhtimiskeskusega.

Uued CAFid on tramminduse viimane sõna ja nende ilmumine linnapilti, pole jätnud kedagi ükskõikseks. Samas on nendega opereerimine hõlpsam, kui võis arvata. Aga uue tehnika eelis ongi töökindlus ja lihtne juhtimine.

Viimane kahekümnest CAF trammist alustas juba Saragossast teekonda ning see jõuab plaanide kohaselt Bilbao sadamasse 30. märtsil. Meretee Vuosaari sadamasse kestab 9. aprillini ning Paldiski sadamasse jõuab tramm 11. aprillil.

Partii viimase trammi saabumisega võib lugeda 2012. aastal alanud trammihanke edukalt lõppenuks. Peale seda on Tallinna 44-st liine teenindavast trammist 20 moodsad CAF Urbos madalapõrandalised linnatrammid.