Õnne Eesti sünnipäeva puhul ja tahet iseseisvust hoida!

 

Eesti Vabariik alustas oma 98. aastat. Sel puhul soovin kõigile õnne! On erakordne, kui miljoniline rahvas saab elada oma riigis. Aga iseseisvus nõuab igapäevast hoolt ja tahet seda hoida. Meil on juba kurb kogemus, kuhu viivad väikese rahva puhul ebademokraatlik juhtimine ja ühiskonna lõhestatus. Viiskümmend aastat okupatsiooniaega peaksid olema meid õpetanud, et väike rahvas peab hoidma kokku ning ajama oma naabrite suhtes läbimõeldud ning tasakaalukat poliitikat.

Kahjuks on valimiste eelsel ajal ilmunud liialt paljude poliitikute kõnepruuki rahvust lõhestavad noodid. Juba enne valimisi püütakse osade kodanike tahe ellimineerida. Kasvanud on sõjahüsteeria ja naaberriigiga hirmutamine. Jah, me peame olema valmis end kaitsma, ent me ei tohi agressiooni ise välja kutsuda. Väike rahvas peab olema teistest targem.

Vabariigi aastapäeval mõtlesin, mida saan mina teha, et meie maa oleks parem ja inimesed rahulolevamad. Leidsin vaid ühe vastuse – tehes oma igapäevast tööd, milleks on Tallinna tasuta ühistranspordi arendamine. See on saanud otsekui osaks minust enesest. Kõike, mis Tallinna ühistransporti puudutab, nii rõõme kui muresid, võtan isiklikult. Õnneks on viimasel ajal rõõme muredest rohkem.

Tallinnas hakkab sõitma 59 uut bussi.

Tallinna tasuta ühistransport astub kolmandasse aastasse hea tervise ja suurepärase perspektiiviga. Muutmaks sõitu bussides linlastele veelgi mugavamaks, kuulutasime välja hanke 24 hübriidbussi muretsemiseks. Lisaks soetame aasta jooksul veel 20 uhiuut diiselbussi ja 15 mõne aasta vanust vähekasutatud bussi. Kokku hakkab aasta lõpuks pealinna tänavail vurama 59 uut sõidukit, ehk siis sellel aastal vahetame välja ca 15% bussipargist. Sellise tempo juures jõuaksime oma pargi uuendada keskeltläbi 6-7 aasta jooksul. Selle näitajaga oleme jõudnud arenenud riikide pealinnade tasemele.

Hübriidbusse pole Eestis varem sõitnud, ent julgen kinnitada, et nad kujutavad endast linnatranspordi tulevikku. Hübriididel lülitub diiselmootor sisse alles kiirusel 28 km/h. Pidurdamisel muundub bussi kineetiline energia elektriks, mis salvestatakse ja kasutatakse elektrimootori käitamisel peatustest väljumiseks ning fooride tagant sõidu alustamiseks. Eelkõige tuleb hübriide eelistada keskkonnasõbralikkuse ja madalamate kasutuskulude tõttu. Kuigi sõidukite hind on tavabussidest poole võrra kõrgem, siis tasub kulutus end väiksema kütusekulu arvel ära. Boonusena lisandub puhtam linnaõhk.

20 bussi, mis lisaks hübriididele hangime, vastavad muidugi Euro-6 saastenormatiivile. Peale nende saabumist võime vanemaid busse selle arvelt maha kanda. Taas võidame nii linnaõhu puhtuses kui ka käibekuludes, sest uued mootorid on märksa säästlikumad. Ka 15 väikese läbisõiduga pruugitud bussi peavad vastama vähemalt Euro-5 normidele. Osa neist on juba kohal ja praegu käib nende kohandamine vastavalt meie vajadustele.

Kus on tossavad bussid, millest sotsiaalmeedias räägitakse?

Tallinna linnatranspordi AS teeb omalt poolt kõik, et ühistransport oleks mugav, logistiliselt põhjendatud ja loodussäästlik. Ometi kasutatakse ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias järjekindlalt mingit „tossavate busside“ kujundit. Olen alati tahtnud küsida, kus taolisi tossavaid busse viimati Tallinnas nähti. Millest käib üldse jutt, kui meie bussipargis praktiliselt puuduvad madalama kui Euro-3 saastenormidele vastavad sõidukid, pool pargist on aga Euro-5 või Euro-6 saastenormiga ülimoodsate mootoritega linnasõidukid. Bussid pole enam ammu põhilised linnaõhu saastajad. Meid ohustavad pigem moraalselt vananenud sõiduautod, mille arv Tallinnas on ülemäära suur ning mis tagant musta tossu välja ajades läbivad kummalisel kombel tehnilise ülevaatuse. Praegu moodustavad linnaõhku sattuvast transpordisaastest  ühistranspordi poolt atmosfääri paisatavad gaasid vaid 4%. Kümnendi lõpuks tahame vähendada ühistranspordi osakaalu õhusaastes kuni viiekordselt, jäädes seega kogusaastes alla 1% piiri.

Miks Moonika pole juba liinil?

Veel ühe ebapädeva linnamüüdi tahan ümber lükata. Viimasel ajal on punutud igasuguseid vandenõuteooriaid, miks uus Moonikaks ristitud CAF tramm pole veel regulaarsõite alustanud. Linnalegende produtseerivatele ajaviiteväljaannetele ei jõua kuidagi pärale, et tramm ei sarnane pereautoga, millega võib kohe peale poest koju toomist maale vanaema juurde kihutada. Trammi tuleb katsetada ning osa katsetustest peavad toimuma samadel liinidel, kus tramm tulevikus sõitma hakkab. Moonikal ilmnesid Tallinna katsetustel puudujäägid tasakaalustuses, mida polnud eelnevate tehasekatsetuste käigus võimalik tuvastada. Et hoiduda järgnevate trammide juures samadest vigadest, tuli Tallinna katsetuste perioodi pikendada. Nüüd on see lõppemas. Moonikal on pisivead kõrvaldatud ning järgnevate trammide lahenduses on Tallinna eripäradega juba arvestatud.

Me vastutame sõitjate ohutuse eest ja selle ohutuse nimel tuleb teinekord ohverdada paikapandud ajagraafik. Edasi kulgeb kõik plaanipäraselt. Juba selle aasta lõpuks sõidab liinil 15 uut trammi, järgmisel aastal lisandub neile veel 5.