50 aastat sarvedega ühistransporti

ZiU-5

 

10. juunil 1965 saabusid Tallinna Venemaal Saraatovi oblastis Engelsi linnas valmistatud 9 trollibussi ZiU-5. Seda kuupäeva võib lugeda Tallinna trollibussinduse ajaloo alguseks, kuigi esimese liini Estonia-Hipodroom avamiseni, mida uhiuued sarvilised teenindama hakkasid, kulus veel terve kuu. Seepärast loevad trollinduse möödanikuga seotud inimesed Tallinna trolliliikluse sünnipäevaks siiski 6.juulit, mil trollid Rahvusteatri juurest lillede ja pidukõnedega liinile saadeti.

Mida kujutas endast too esimene Tallinna saabunud trollibuss? ZiU on suupärane lühend trollitehase venekeelsest nimest Завод имени Урицкого (Uritski-nimeline tehas). Sõiduk ise oli aga pealesõjaaegset trollibuumi läbi elava NSV Liidu moodsamaid, mille konstrueerimisel kõrvaldati kõik eelmise mudeli MTB-82 vead. Aastatel 1959-1972 ehitati ZiU-busse enam kui 20 000 tükki ning sõitsid need nii Moskvas kui Peterburis. ZiU ongi maailmas enim valmistatud trollimudel. Üheksa nõukogude trollibussiarenduse tippu saadeti ka Tallinna. Buss mahutas 122 reisijat ning arendas 95kW mootoriga kiirust kuni 68 km/h. Teadjamad tehnikaajaloo spetsid väidavad, et tehase polügoonil suutis nõukogude Stig arendada ZiUga kiirust 100 km/h, aga pead ei julge selle väite tõepärasuse eest keegi panti panna. Viimase sõidu tegi ZiU Tallinnas 1973. aastal, loovutades seejärel oma koha uuematele ja moodsamatele sarvebussidele.

Täiendus ZiU-dele ei tulnud aga mitte enam suurelt Venemaalt, vaid järgmine ajalooline trollimark, Škoda 9Tr, jõudis importmasinana Tallinna Tšehhimaalt Ostarav nad Ohržis asunud tehasest. Esimese trollimargina sai Tr hüdraulilise roolivõimenduse, mis võimaldas trollijuhtideks asuda ka õrnema sugupoole esindajatel. 1979. aastal asendati voolu raiskav reostaatjuhtimine türistorsüsteemiga, mis oli tol ajal juba tõeline kosmos. Kuigi moodsama ehitusega, jäid Škoda 9Tr näitajad oma nõukogude eelkäijale alla. Reisijaid mahtus trolli vaid 70, ja kuigi võimsus küündis tubli 120 KW-ni, jäi tippkiiruseks 60 km/h. Aastatel 1966-1982 jõudis Tallinna 210 seda tüüpi trolli ja viimase reisi tegi 9Tr aastal 2000. Praegu teevad seda marki trollid veel uhket sõitu Simferoopolis ja Jaltas.

Tallinna aga saabus aastatel 1983-1989 juba samas Ostarav nad Ohrži tehases toodetud 99 Škoda 14Tr moderniseeritud kolmeukselist trolli. Neist 18 veterani töötab veel tänagi tallinlaste hüvanguks ning ootab pikisilmi, millal saab uute sarvedeta trollide saabumise järel teenitud vanaduspuhkusele jääda. Sõitjaid mahutas uus mudel kümne võrra eelkäijast rohkem, ehk siis 80 hinge, kiirus oli 120 KW-se võimuse juures kuni 65 km/h. Peab mainima, et eelmisel trollibussil väljaarendatud türistorjuhtimine õigustas end ka sellel trollitüübil.

Kui ZiUde ja 14Tr-ide suurimaks puuduseks võib pidada väikest mahutavust, siis 1989-1990 Tallinna jõudnud liigendtrollil Škoda 15Tr oli see näitaja juba märksa parem. 17,36 m pikka trolli mahtus tipptunnil 145 reisijat, keda kahe 120 KW mootori jõul võis transportida kiirusega kuni 65 km/h. Tänaseks on 25-st trollist töös veel 11.

Vahepealsetel aastatel jõudsid juhukülalistena Tallinna tänavatele ka Ikarus 280T ja 412T trollid, mis hangiti trolliliikluse lõpetanud Saksamaa linnadest, ent need pruugitud sõidukid ei õigustanud ennast ja langesid peagi käibest välja.

Tallinna trolliliikluse kaasaegsema veeremi moodustavad Solaris Trollinod. 18 Solaris Trollino 12 bussi võeti meil kasutusele aastatel 2002-2004. Neile lisandus 2007-2010 veel 14 Trollino 12 AC bussi. Trollinod mahutavad 96 reisijat ning arendavad 175KW mootori jõul kuni 80 km/h. Alates 2003. aastast on Tallinna tänavatele jõudnud 19 Solaris Trollino 18T ja 18AC bussi, mahutavusega 132 reisijat.

Tallinna tänavatel on liigelnud ka kaks tõeliselt erandlikku trolli. 1994 saabus meile 180 reisijat mahutav hiiglaslik JUMZ-T1, mida valmistati Pavlovgradi kuulsusrikkas trollitehases. Korralikult sõitma ei hakanud gigant kunagi ja 2001. aastal kanti see maha. 1999. aastast kuni aastani 2005 võisid aga tallinlased sõita trolliga, mis Ikarus 415T prototüübina oli väidetavalt ainueksemplar. Aga sõitmise asemel seisis rariteet rohkem remondis ja lõpuks tundus mõistlikum see inimeste veolt kõrvaldada.

Tulevik kuulub aga Tallinna liikluses juhtmetest sõltumatutele, loodussõbralikele ja mugavatele sarvedeta trollidele. Nagu mujalgi maailmas elab ühistransport meilgi läbi põhjalike muutuste aega.