Tallinlased andsid ühistranspordile kõrge hinnangu

 

Alates 1999. aastast on Turu-uuringute AS viinud läbi ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringuid, mis aitab meil ettevõtte arenguperspektiive planeerides hinnata kavandatavate meetmete eesmärgipärasust. Viimasel viiel aastal on inimeste rahulolu ühistranspordiga pidevat kasvanud. Kui 2010. aastal oli see viie palli süsteemis 3,6, ning 2014. aastal 3,93, siis viimase uuringu tulemus lausa jahmatab – esmakordselt ületati 4 hindepalli piir, jõudes rekordilise 4,13-ni. Kui vaadata rahulolu sõidukiliikide lõikes, siis trammi puhul oli rahuloluindeks lausa 4,32. Sihvakad CAF trammid avaldasid linlastele sedavõrd muljet.

Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 86% küsitluses osalenuist. Kõige olulisema rahulolu kriteeriumina nimetati graafikust kinnipidamist ning sõiduki puhtust. Lausa 78% sõitjatest hindasid busside puhtust viie palli süsteemis hindega 4 või 5.

Ühistransporti kasutas 2015. aastal 88% linlastest, mis on 13% enam, kui 2012. aastal, mil toimus üleminek tasuta ühistranspordile. 60% peab ühistransporti oma peamiseks liikumisvahendiks. 45% vastanuist kasutavad ühistransporti, alates selle linlaste jaoks piletivabaks muutmisest märksa sagedamini. Põhiliselt ühistransporti kasutavate linlaste osakaal on tasuta ühistranspordile ülemineku järgselt kasvanud 17%. Igapäevane kasutus on kasvanud kõigil transpordiliikidel, väljaarvatud troll, mille osas toimus mõneprotsendiline langus. Enamuses linnaosadest on eelistustest esikohal buss. Kõige tugevam positsioon on bussil Pirita-Meriväljal (70%) ja Lasnamäel (67%). Kesklinnas pooldatakse kõige enam trammi (41%).

Põhiliselt ühistranspordiga liigeldakse kõige enam Põhja-Tallinnas (69%), Mustamäel (69%), Kristiines (68%) ja Lasnamäel (67%). Endisest rohkem sõidetakse ühistranspordiga jõukamates elanikkonnagruppides.

Uuendustest meeldivad rahvale kõige enam reaalajas töötavad infotablood peatustes. Uusi CAF tramme pooldab 79% vastanutest.

Millest rahulolu algab?

Uuringu tulemused näitavad, et oleme ühistransporti arendades õigel teel. Erilist äramärkimist väärib see, et 87% linlastest pooldab tasuta ühistransporti. See näitaja on samuti aasta aastalt kasvanud, läinud aastal koguni 5%. Pole ka midagi imestada, sest tasuta ühistranspordi vastu on varasemalt protesteeritud just poliitilistest kaalutlustest lähtudes. Kolme aastaga, mil tasuta transport toimib, on vastaste argumendid kaotanud veenvuse. Veeremi vananemise asemel, millega hirmutati, on toimunud enneolematu areng nii tramminduses kui busside osas. Ees ootavad linlaste sõidumugavust suurendavad ümberkorraldused juhtmevaba elektritranspordi arendamisel. See on reaalsus, mille mustamiseks ka kõige paadunumad parempoolsed irisejad enam argumente ei leia. Tallinna tasuta ühistransport on toonud sõitjate jaoks kaasa hulgaliselt positiivset ning vaid sõge võib hästitoimivat süsteemi üksnes virisemisvajadusest kritiseerida.

Tasuta ühistranspordi osa linna arengus on aga märksa laiem, kui üksnes sõidumugavuste loomine. Sotsiaalse meetmena leevendab see ebavõrdsust, vähendab ohtu asumite getostumiseks ning pärsib autostumist ja sellega kaasnevat kõrgendatud õhusaastet.

Tasuta ühistranspordist on saanud piiriülene koostööprojekt.  

Mõte tasuta ühistranspordist, mille tunnustatud elluviijaks ning arendajaks võib Tallinn end uhkusega pidada, omandab maailmas üha laiemat tähelepanu. Paljudes linnades on tasuta transport juba rakendunud või kaalutakse võimalusi sellega alustamiseks. Läinud aasta 17.-18. septembril toimus Rootsis Avestas konverents, kus pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs, Zabki ja Zory Poolas ning Avesta, Kiruna ja Kristiehamn Rootsis. Samateemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Eestist on otsustanud tasuta ühistranspordiga alustada Otepää.

Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab seda poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.

Eesti omavalitsused näevad tasuta ühistranspordis võimalust maaelu arenguks.

2015. aastal Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta reisijateveole pole üksnes võimalik, vaid  hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks lausa hädavajalik. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.

Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat lööma eelarvesse tohutu augu. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda ettevõtluskeskkonna paranemise, suurema sidususe ning sotsiaalse võrdsuse tagamise, liiklusprobleemide lahendamise ja teede korrashoiukulude alanemise.

Tallinlased on oma hinnangu tasuta ühistranspordile andnud ja ootaks, et mitmesugused end liiklusasjatundjateks tituleerivad poliitprofessorid lõpetaks vahu üleskloppimise ning tunnistaks, et elanike enamusele on Tallinna transpordipoliitika meelepärane. Me töötame linnlaste jaoks, mitte selleks, et mõnele linnavolikogu opositsioonipoliitikule meeldida.