TLT on keskkonnasõbralik ettevõte

 

Organisatsiooni keskkonnasäästlik käitumine on protsess, mille õnnestumise määrab püstitatud eesmärkide järjekindel elluviimine. Kuuludes UITP (Rahvusvaheline ühistranspordi assotsiatsioon) täisliikmena ülemaailmsesse transpordiettevõtete võrgustikku, oleme osalised nii globaalses kui ka paikkondlikus keskkonnahoiu tegevuses.

Läinud aasta lõpul, just Pariisis toimunud ülemaailmse kliimakonverentsi eel, allkirjastasin UITP kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooni, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Sellega osaleme otseselt globaalse loodushoiu edendamisel. Deklaratsiooni allkirjastamine oli loogiline jätk meie senisele tegevusele keskkonnasõbraliku ühistranspordi strateegia elluviimisel. Õigupoolest oleme viimastel aastatel juba järginud põhimõtteid, millest deklaratsioon lähtub, nii et meie jaoks oli see võimaluseks veelkord kinnitada oma valmisolekut jätkata senist suunda õhusaaste vähendamisel ning kütusekulu optimeerimisel.  

Peale Tallinna üleminekut tasuta ühistranspordile, oleme pidevalt uuendanud oma bussiparki. Üha väiksemate saastenormidega busside kasutuselevõtt on loonud olukorra, kus meie pargis puuduvad madalama kui Euro-3 saastenormidele vastavad sõidukid, pool pargist on aga Euro-5 või Euro-6 saastenormiga ülimoodsate mootoritega linnasõidukid. Eelmise aasta lõpust alustasid regulaarseid sõite 24 Volvo hübriidi. Alates 1. jaanuarist teenindavad liine 42 ja 43 eranditult hübriidid. Kõik see on toonud kaasa sõitjate rahulolu kasvu, mida kinnitas ka viimane avaliku arvamuse uuring. Peatusin sellel pikemalt oma eelmises blogipostituses. Teisalt on pidevalt kahanenud meie sõidukite poolt õhku paisatud saaste. Käesolevaks ajaks on Tallinna õhku sattuvast transpordisaastest  ühistranspordi osa vähenenud 3%-le. Oleme seadnud eesmärgiks vähendada kümnendi lõpuks ühistranspordi osakaalu õhusaastes kuni viiekordselt, jäädes seega alla 1% piiri. Kui siia lisada veel tramminduses läbiviidud kardinaalne pööre, mis motiveerib tuhandeid linlasi tihedamalt saastevaba ühistransporti kasutama, annab TLT Rohelise pealinna idee elluviimisele olulise panuse.

Keskkonnahoiust ei tohi teha poliittsirkust.

Keskkonnahoiu näol on tegemist inimkonna ellujäämisstrateegiaga. Seepärast tunduvad eriti öövastavad katsed kasutada valdkonda poliitiliseks arveteklaarimiseks. Kahjuks harrastavad mitmed valitsuserakondadega seotud nn eksperdid praktikat, kus keskkonnaküsimused muudetakse poliittsirkuseks. Kuidas teisiti võiks hinnata väiteid nagu halvendaks hübriidbusside kasutuselevõtt 42 ja 43 liinil Tallinna õhu kvaliteeti. Väita, et elektriajami ning Euro-6 normidele vastava diiselmootoriga varustatud 24 tehnika viimast sõna esindavad Volvo 7900 hübriidid on võrreldes aastakümneid kasutusel olnud amortiseerunud Škoda trollidega samm tagasi, võib ainult täielik võhik. Kõik, kes vähegi tehnikat jagavad, saavad aru, millise innovatsiooniga on hübriidide näol tegemist.

Kahjuks leidub taolisi poliitilise taustaga veesogajaid, kes linnavõimu mustamiseks ei põrka tagasi lausjaburustelt, ka riigiteenistujate hulgas, kelle esmane ülesanne peaks olema hoolitsus uute tehnoloogiate kasutuselevõtu eest, mitte võitlus aegunud lahendustest loobumise vastu. Ebameeldiva üllatuse pakkus selles vallas meie hea koostööpartner keskkonnaministeerium. Ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp edastas mõni aeg tagasi läbi BNSi seisukoha, milles pandi kahtluse alla  6. ja 7. liini trollide asendamine hübriidbussidega, laiemalt aga Tallinna soov linnakeskkonda jätkuvalt elamisväärsemaks muuta.

Tippametnikul ei sobiks näidata oma võhiklikust, taandades pelgalt ärapanemisrõõmust kogu linnaõhu puhtuse probleemi hübriidbusside kasutuselevõtule kahel Väike-Õismäele viival trolliliinil. Pigem oleks sellise kaliibriga ametnikult oodanud analüüsi Tallinna linnaliikluse perspektiividest, ühistranspordi mõjust linna kui terviku funktsionaalsele toimimisele ning soovitusi, kuidas tagada hübriid- ja juhtmevaba elektritranspordi kiirem kasutuselevõtt.

Samuti tuleks Tartu linna ühistranspordi biogaasist loobumise valguses töötada välja eluline strateegia suhtumisest biokütustesse ning nende kasutamise perspektiividesse Eestis. Pole mõtet lõputult korrutada, et taastuvenergia on fossiilsetest kütustest loodussäästlikum. Pigem elame juba ammu arengufaasis, kus propagandamaigulise ajupesu asemel oleks tarvis algatada tõsised uuringud biokütustele ülemineku maksumusest, selle tasuvusest ning lõpuks ka selle otstarbekusest üldse. Poleks paha viia end kurssi, mida maailmas loodushoidlike mootorite arendamisel kavandatakse ja kuidas näevad oma tulevikku arenenud riikide ühistranspordipakkujad. Me vajame praktilisi, koostöös sündinud lahendusi ning poliitilistest eelistustest mõjutamata uuringuid. Kuni meeldib-ei meeldi teljel on peamiseks määrajaks poliitilised sümpaatiad, tammub meie majandus edasi stagnatsioonis. Väiksele riigile ja rahvale on paigalseis aga lubamatu.