Uus valitsus ja ühistransport

 

Tänaseks on Eesti uus valitsus juba mõned päevad usinalt töötanud. Kindlasti kulub peaministril ja alustavatel ministritel aega, et ennast oma valdkonnaga täielikult kurssi viia, ent pikaks hoovõtuks mahti pole, sest eelmise valitsuse poolt seisakusse juhitud Eesti elu vajab kiireid samme, et asjad taas liikuma saada. Selleks tuleb koalitsioonilepingu üldsõnalised punktid täita konkreetse sisuga.

Neile, kes on vaevunud koalitsioonileppe läbi lugema, või kuulasid peaministri kõnet enne Riigikogu hääletust, on küllap silma jäänud, et seekord püütakse tõepoolest arvestada kõigi valitsuserakondade, ja mitte üksnes nende, ootustega – et lepe on eelkõige inimkeskne. See annab hea võimaluse välistada mõne valitsuserakonna surumist puudliseisusesse. Täisväärtuslikust ja vastastikku arvestavast koostööst sünnib aga parim tulemus. Loodame, et nii jääbki. Oleme viimastel aastatel kogenud, et riik, kus opositsiooni hääl summutatakse, olgu pealegi, et otsekui hea eesmärgi nimel, nõrgeneb. Koos uue koalitsiooniga on tekkinud võimalus liikuda esindusdemokraatialt osalusdemokraatiale, nagu ka peaminister oma sõnavõtus toonitas. See on väikese rahva jaoks oluline samm!

Suure transpordiettevõtte juhina rõõmustab mind uude koalitsioonileppesse kirjutatud selgesõnaline lubadus, jätta teostamata 2018. aastaks plaanitud diiselkütuse aktsiisitõus. See pole kasulik mitte üksnes Tallinna ühistranspordile, vaid kujutab endast ka olulist regionaalpoliitilist meedet.  

Koos uue valitsusega on inimesed hakanud taas uskuma, et elu võib muutuda paremaks. Eestlaste usku ei tohi aga petta, sest seda on liiga kaua tehtud!

Igapäevamured ei kao.

Valitsuse vahetus ja sellega kaasnev õhu klaarikslöömine, ei välista igapäevaseid muresid. Neid jagub ikka. Me oleme oma arengus täpselt seal, kuhu seisak on meid jätnud. Eesti ja Tallinna igapäevaelu peegeldub neis linlaste pöördumistes, mida Tallinna Linnatranspordi AS-ile saadetakse. Peatuksin mõnel probleemil, mis võivad laiemat huvi pakkuda.

Asotsiaalid bussides ja trammides.

Korduvalt on TLT AS-ile kurdetud, et ühissõiduki kasutamise muudavad ebamugavaks haisvad ja lisaks ka alkoholijoobes asotsiaalid.

Eluheidikud ja alkoholisõltlased on probleemiks mitte ainult ühistranspordis, vaid mujalgi linnaruumis. TLT AS soovib, et ühistranspordi kasutajatel oleks võimalikult mugav ning seepärast oleme mures, kui halvasti lõhnavad ning joobes kodanikud meie sõitjaid häirivad. Samas on taoliste ilmingutega võidelda raskem, kui esmapilgul tundub ning probleemi kardinaalseks lahendamiseks jääb meie võimalustest väheks.

Mida saame teha, kui ebameeldivad sõitjad on end ühissõidukis sisse seadnud? Bussi- ja trammijuhid tõstavad ebakained ja haisvad isikud lõpppeatustes sõidukist maha. Kui sõitjad juhile mõnest taolisest isikust teatavad, võtab ta ühendust turvafirmaga, kes ebameeldiva reisija ühissõidukist eemaldab. Sellega aga meie võimalused piirduvad. Politsei asotsiaalidega reeglina ei tegele ning vastab väljakutsetele valikuliselt.

Asotsiaalsete eluviisidega inimeste rehabilisatsiooniga tegeleb võimaluste piires omavalitus, kuid kuna praegune seadusandlus ei võimalda kasutada eluheidikute suhtes mingit sundi, jäävad tulemused tagasihoidlikuks. Seadusega on küll keelatud avalikus kohas joobnud olekus viibimine, ent piisava kontrollimehhanismi puudumisel see alkoholisõltlasi ei pidurda. Olukorda võib muutuse tuua uue valitsuse poolne järjekindel sotsiaalmeetmete rakendamine ning parema patrullteenistuse rakendamiseks politseile lisaressursi kindlustamine. Kindlasti peaks seadusandja leidma võimaluse, kuidas avalikus ruumis viibivaid kodanikke alkohoolikute ning häirivalt käituvate heidikute omavoli eest tõhusamalt kaitsta. Alles siis võime olla kindlad, et meid ja linna külalisi ei tülitata ühissõidukites ega tänaval.  

Millised trammid hakkavad lennujaama teenindama.

Huvi on tuntud selle vastu, kas uuel lennujaama viival liinil hakkavad peale selle valmimist sõitma ka vanemad trammid. Leitakse, et päevinäinud KT-4 ja KT-6 trammidel pole sobilik õhuteed pidi Tallinna saabujaid sõidutada.

Praktikas kaob probleem tuleva aasta lõpuks, sest ajaks, kui lennujaama pikendus avatakse, pole Tallinnas enam tramme, mida võiks vanadeks nimetada. Lisaks olemasolevatele 20-le CAF Urbos trammile, teenindavad tuleva aasta lõpust liine üksnes renoveeritud trammid. Kõik KT-4 ja KT-6 trammid läbivad põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus saab värske väljanägemise trammide reisijatesalong ning moodsate lahendustega asendatakse vananenud mehhaanika ning elektroonika. 6 trammi aga renoveeritakse ajaloolise välimuse ning kaasaegse tehnoloogiaga retrotrammideks ning need hakkavad sõitma Kadriorgu läbival 3. liinil.