Kopli trammiliini tulevik

 

 Põhiosa selleks aastaks kavandatud töödest 3. ja 4. liini trammitee ümberehitusel on teostatud ning 20. novembril avati taas liiklus 4. trammiliinil. Mõne nädala pärast saabuvad katsesõitudele ka uued CAF Urbos trammid ning tuleva aasta esimestel kuudel saab nende tehniliselt ja mugavusklassilt maailma paremikku kuuluvate XXI sajandi trammidega juba igapäevasõite sooritada. Tallinna rööbastransport on tegemas läbi tõelist uuestisündi.

Muidugi võivad 1. ja 2. trammiliini kasutajad õigusega küsida, millal saabub trammirenessans Koplisse. Ajakirjanduses on levitatud pahatahtlikke kuuldusi, nagu poleks Põhja-Tallinna suund Linnatranspordi Aktsiaseltsi jaoks prioriteetne ja siinset trammiliiklust pole veel niipea kavas tänapäevasele tasemele viia. Nagu paljude Tallinna väärt ettevõtmiste puhul proovitakse ka siin linnavalitsuse tegevust kõverpeeglis näidata ning tekitada muljet, otsekui suhtutaks Põhja-Tallinna elanikesse mitte sellise tähelepanuga, nagu Kesklinna ja Kadrioru asukatesse. Tegemist on üksnes poliitilise vastandamise katsega, mis ei sisalda aga kübetki tõtt. Juba siis, kui 3. ja 4. liini rekonstrueerimine ja uue veeremiga varustamine oli alles esimeste arutluste objektiks, võeti vastu otsus, et uuenduskuuri teeb läbi kogu pealinna rööbastransport. Me mõistsime selgelt, et pole võimalik tekitada jätkusuutmatut olukorda, kus pool trammiliinidest töötaks XXI sajandi tehnoloogilistel lahendustel, teine pool aga logitaks edasi läinud sajandi keskpaiga väsinud trammidega. Tallinna trammiliikluse viimine kaasaega on kompleksne projekt, mis hõlmab kogu rööbasteed ning veeremit, mis tuleb läbi viia kindlas järjestuses. Muudatuste mastaapsuse tõttu võtab projekti teostamine mitmeid aastaid, kuid toimub pideva protsessina. Usun, et juba käesoleva kümnendi teisel poolel teostuvad vajalikud rekonstrueerimistööd ka 1. ja 2. liinil.

3. ja 4. trammiliini ehituse lõpetame täies mahus 2015. aastal. Seejärel viime rööpad lennujaamani. Kaalumisel on ka Kesklinna sadama kaasamine ühisesse rööbastranspordisüsteemi, kuid siin on veel rida küsitavusi, mis tuleb selgeks vaielda. Paralleelselt nende töödega algavad ettevalmistused Kopli tammiliini moderniseerimiseks. Meil pole kavas teha siin mingeid hinnaalandusi. Kopli liinid uuendatakse samu nõudlikke standardeid jälgides, nagu seda tehti Pärnu maanteel. Ettevalmistused selleks toimuvad suurima põhjalikkusega, et saavutada põhjatallinlaste vajadustele vastav tulemus. Muidugi ei toimu kõik üleöö. Tuleb leida parim logistiline lahendus, teostada eelnevad uuringud, võimaldamaks kiiret ja vigadeta projekteerimist, ning mis peamine, tagada optimaalseim rahastusvariant. Võin kinnitada, et kõik see toimub lähiaastatel, mitte kusagil kauges tulevikus. Meie eesmärk on viia Tallinna rööbastransport Euroopa tasemele ühtse tervikuna ning alles siis, kui Kopli poolsaare tipust Lennujaamani ja Kadrioruni saab reisida mugavas, müravabas trammisalongis, loeme oma ülesande täidetuks.

Uute trammide suurimaks eeliseks on müra ja vibratsiooni puudumine, mis peaks tulevikus tooma olulist leevendust rööbastee naabruses asuvate majade elanikele. Moodsad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kuni 70 tonni kaaluvatel trammidel liikuda praktiliselt hääletult. Veeremi kulgemise muudab sujuvaks kindel betoonalus ning vibratsiooni ja uitvoole summutava isolatsioonimaterjaliga ümbritsetud rööpad.

Ühtne trammiliinide võrgustik jääb ka tulevikus Tallinna ühistranspordisüsteemi südameks, mille ülesandeks on teenindada linna kõige sõitjaterohkemaid logistilisi telgi. Kuigi linn areneb ning lisandub uusi tõmbekeskusi, säilitavad trammiliinid oma olulisuse, olles jätkuvalt populaarseim ja sõitjate arvates mugavaim transpordiliik.

Arvestades bussides kasutatavate uute Euro5 ja Euro6 normatiividele vastavate mootorite keskkonnasõbralikkuse ning võimaliku hübriidbusside kasutuselevõtuga, pole keskkonnahoid uute trammiliinide loomise põhjenduseks enam kuigi tõsine argument. Aga olemasolevad trammiliinid on meie linnaliikluse süda ja tuum, mida tuleb hoida ja arendada. Sellega me praegu tegelemegi, pidades silmas perspektiivi, et meie tööst sünniks kasu aastakümneteks.

 

 

Trammitee avamine

3. novembri keskpäeval mürtsus Pärnu maanteel puhkpillimuusika, tähistamaks Tallinna trammirenessansi ühe olulisema etapi, rööbastee Vabaduse väljak-Tondi, rekonstrueerimise lõppu.

Nagu nentis avamisel linnapea Edgar Savisaar, pole trammiliikluse arendamiseks nii suuri investeeringuid, nagu käesoleval aastal, varem tehtud. Linnapea kiitis omavalitsuse ja riigi koostööd, mille tulemusel tohutu mahuga ning tehniliselt keerukad ümberehitustööd ilma oluliste tõrgeteta sujusid.  

Projekti teostumisse andsid oma panuse sajad inimesed, alustades töömeestega ehitustandril ja lõpetades Austria saadikuga. Lisaks ehitusmaterjalidele kulus kavandatu elluviimisele ka tohutul hulgal närvirakke, ent küllap käib see iga tõsise projekti juurde, sest alati tekib ettenägematuid olukordi, hetki, kui töödegraafik võib prognoosimatu viperuse või ootamatu takistuse tõttu vastu taevast lennata. Aga kõigest saab hea tahtmise korral üle ja siinkohal tahaksin õlale patsutada headele kodumaistele koostööpartneritele ning hankijatele raja tagant, kellega leidsime alati ühise keele. Südamest tahan tänada kolleege Tallinna Linnatranspordi ASist, kes hingega asja juures olles, rakendasid suurprojekti heaks oma oskused, tahte ja parimad iseloomuomadused. Uue epohhi alustamiseks trammiliikluses panustas oluliselt Tallinna Linnavalitsus, ühes kõigi oma ametite, eriti Linnaplaneerimise Ameti, Transpordiameti ja Kommunaalametiga. Hea koostöö oli meil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Merko Ehitus Eesti ASi, KMG Inseneriehituse OÜ, Ratatek OY, Vealeidja OÜ, Austria ja Hispaania suursaatkondadega.

Nüüd on trammitee kuni Lõuna ringini ja peaaegu ka Tondini valmis ja mõne kuu pärast, peale vajalikke katsetusi, saame trammliikluse 4. ja veidi hiljem ka 3. liinil kasutusele võtta. Nagu nõuavad rööbastranspordile kehtestatud karmid reeglid, tuleb uutel trammidel esmalt läbida sadu kilomeetreid testsõite, alles seejärel tohib peatustes uksed avada ning sõitjad vagunisse lasta. Aga see on võrreldes seni tehtud tohutu tööga juba väike mure ning juba tuleva aasta veebruarist saavad tallinlased sõita uue CAF Urbos trammiga.

Rekonstrueerimise käigus uuendasime rööbastee, vahetasime välja kontaktvõrgu, tänapäevastasime alajaamad ning taristule jäävad kommunikatsioonid. Boonusena suviste ebameeldivuste eest saavad autojuhid nüüd kasutada värske asfaldi saanud sõiduteed, jalakäijad aga astuda mööda siledat trotuaari. Pärnu maantee sai ka uue valgustuse ja päevinäinud viaduktki tegi läbi põhjaliku noorenduskuuri. Linn on investeerinud rööbastranspordi kaasajastamisse 14 miljonit eurot, 18,9 miljoni euroga on projekti läbi Euroopa ühtekuuluvusfondi toetanud Keskkonna Investeeringute Keskus. Tallinna 3. ja 4 trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus ulatub aga 91 miljoni euroni. Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud lepinguga ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot ning vahendid selleks laekuvad saastekvootide müügist.

Et uued trammid saaksid endale väärilise kodu, renoveerime täielikult Pärnu maantee depoo. Depoo õuealal ja Tondi trammiringil plaanime lõpetada ehituse I etapi 15. detsembriks. Depoos tuli asendada trammirööpad 1067 mm betoonalusel rööbasteega ning rajada nii angaaris kui kogu territooriumil uus kontaktliin. Välja vahetamist nõudsid ka kolmkümmend tehniliselt vananenud pöörangut. Kogu projekti teostasime omavahendite arvelt.

Mida Pärnu maanteel kõlanud puhkpillimuusika ja pidulikud avamiskõned Tallinna ühistranspordile tegelikult tähendasid, hakkavad linlased mõistma alles siis, kui kogu trammirenessansi projekt täies mahus rakendub. Asjatundjana võin siiski juba täna kinnitada, et oleme teinud tohutu sammu, jõudes oma trammiliiklusega eilsest joonelt homsesse. Senised kolisevad trammid jäävad ajalukku. Meid ootab XXI sajandi tramm, millega sõita on sama mõnus, kui nautida liiklemist luksusauto istmel.