Trammitee avamine

3. novembri keskpäeval mürtsus Pärnu maanteel puhkpillimuusika, tähistamaks Tallinna trammirenessansi ühe olulisema etapi, rööbastee Vabaduse väljak-Tondi, rekonstrueerimise lõppu.

Nagu nentis avamisel linnapea Edgar Savisaar, pole trammiliikluse arendamiseks nii suuri investeeringuid, nagu käesoleval aastal, varem tehtud. Linnapea kiitis omavalitsuse ja riigi koostööd, mille tulemusel tohutu mahuga ning tehniliselt keerukad ümberehitustööd ilma oluliste tõrgeteta sujusid.  

Projekti teostumisse andsid oma panuse sajad inimesed, alustades töömeestega ehitustandril ja lõpetades Austria saadikuga. Lisaks ehitusmaterjalidele kulus kavandatu elluviimisele ka tohutul hulgal närvirakke, ent küllap käib see iga tõsise projekti juurde, sest alati tekib ettenägematuid olukordi, hetki, kui töödegraafik võib prognoosimatu viperuse või ootamatu takistuse tõttu vastu taevast lennata. Aga kõigest saab hea tahtmise korral üle ja siinkohal tahaksin õlale patsutada headele kodumaistele koostööpartneritele ning hankijatele raja tagant, kellega leidsime alati ühise keele. Südamest tahan tänada kolleege Tallinna Linnatranspordi ASist, kes hingega asja juures olles, rakendasid suurprojekti heaks oma oskused, tahte ja parimad iseloomuomadused. Uue epohhi alustamiseks trammiliikluses panustas oluliselt Tallinna Linnavalitsus, ühes kõigi oma ametite, eriti Linnaplaneerimise Ameti, Transpordiameti ja Kommunaalametiga. Hea koostöö oli meil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Merko Ehitus Eesti ASi, KMG Inseneriehituse OÜ, Ratatek OY, Vealeidja OÜ, Austria ja Hispaania suursaatkondadega.

Nüüd on trammitee kuni Lõuna ringini ja peaaegu ka Tondini valmis ja mõne kuu pärast, peale vajalikke katsetusi, saame trammliikluse 4. ja veidi hiljem ka 3. liinil kasutusele võtta. Nagu nõuavad rööbastranspordile kehtestatud karmid reeglid, tuleb uutel trammidel esmalt läbida sadu kilomeetreid testsõite, alles seejärel tohib peatustes uksed avada ning sõitjad vagunisse lasta. Aga see on võrreldes seni tehtud tohutu tööga juba väike mure ning juba tuleva aasta veebruarist saavad tallinlased sõita uue CAF Urbos trammiga.

Rekonstrueerimise käigus uuendasime rööbastee, vahetasime välja kontaktvõrgu, tänapäevastasime alajaamad ning taristule jäävad kommunikatsioonid. Boonusena suviste ebameeldivuste eest saavad autojuhid nüüd kasutada värske asfaldi saanud sõiduteed, jalakäijad aga astuda mööda siledat trotuaari. Pärnu maantee sai ka uue valgustuse ja päevinäinud viaduktki tegi läbi põhjaliku noorenduskuuri. Linn on investeerinud rööbastranspordi kaasajastamisse 14 miljonit eurot, 18,9 miljoni euroga on projekti läbi Euroopa ühtekuuluvusfondi toetanud Keskkonna Investeeringute Keskus. Tallinna 3. ja 4 trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus ulatub aga 91 miljoni euroni. Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud lepinguga ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot ning vahendid selleks laekuvad saastekvootide müügist.

Et uued trammid saaksid endale väärilise kodu, renoveerime täielikult Pärnu maantee depoo. Depoo õuealal ja Tondi trammiringil plaanime lõpetada ehituse I etapi 15. detsembriks. Depoos tuli asendada trammirööpad 1067 mm betoonalusel rööbasteega ning rajada nii angaaris kui kogu territooriumil uus kontaktliin. Välja vahetamist nõudsid ka kolmkümmend tehniliselt vananenud pöörangut. Kogu projekti teostasime omavahendite arvelt.

Mida Pärnu maanteel kõlanud puhkpillimuusika ja pidulikud avamiskõned Tallinna ühistranspordile tegelikult tähendasid, hakkavad linlased mõistma alles siis, kui kogu trammirenessansi projekt täies mahus rakendub. Asjatundjana võin siiski juba täna kinnitada, et oleme teinud tohutu sammu, jõudes oma trammiliiklusega eilsest joonelt homsesse. Senised kolisevad trammid jäävad ajalukku. Meid ootab XXI sajandi tramm, millega sõita on sama mõnus, kui nautida liiklemist luksusauto istmel.