Valitsus õpib Tallinna eduloost

 

Kui Tallinna Autobussikoondis ja Trammi ja Trollikoondis 2012. aastal ühendati, oli arvukalt neid, kes sammu otstarbekuses kahtlesid. Tookord arvustati ühinemist nii meedias, linnavolikogu opositsioonijõudude kui ka ettevõtete töötajate poolt. Selles pole ka midagi imelikku, sest iga uuendus hirmutab ning sisendab ebakindlust, hea algatuse tunnustamiseni jõutakse märksa hiljem, kui paranenud majandusnäitajad ning otstarbekam töökorraldus kõik senised kahtlused kummutab. Õnneks leidub Tallinnas innovatiivselt mõtlevaid ja uuendustega kaasaminevaid inimesi, vastasel juhul sörgiksime arengus muu maailma sabas. Tänu sellele viisime ka Linnatranspordi aktsiaseltsis üle keeruka liitmisprotsessi ning täna on tuliseimadki oponendid nõustunud, et ühinemine oli põhjendatud ning õigeaegne. Oleme hoidnud kokku administratiivkuludelt. Täpsem käsuliin on võimaldanud kiirendada organisatsiooni toimimist ning protsess tervikuna tugevdanud ettevõtte majanduslikku baasi. Kui mitmetel ühistranspordiettevõtetel on märtsis Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu vahel sõlmitud üldtöökokkuleppe tingimuste täitmisega tõsiseid probleeme, siis TLTs vastas palgatase leppe tingimustele juba enne selle kehtimahakkamist 1. aprillil. See on fakt, mis kõnetab iga meie töötajat.

Riik tunnistab TAKi ja TTK ühinemise õnnestunuks

Valitsus on alati hoolega jälginud kõike Tallinnas toimuvat ning üritanud parima üle võtta. Erandiks pole siin ka ühistranspordiettevõtete ühinemine. Kohe peale TAKi ja TTK liitmist tuli tookord majandusministri nõunikuna töötanud Erkki Raasuke välja ideega viia riigifirmade juhtimine ühe emafirma alla. Ettepanek oli liialt julge ning selles haisteti ohtu, et peale arvukate ettevõtete  nõukogude likvideerimist kaovad erakondlasi stimuleerivad parteilised ametikohad. Ideed ei muutnud elujõulisemaks ka selle elluviimisel tekkiv ca 100 miljoni eurone kokkuhoid. Oma särk on ju ihule alati kõige lähemal. Ometi jäi ettepanek innovatiivse visioonina majandusministeeriumi kuluaaridesse ringlema ning kuna Tallinna eeskuju kulude kärpimisel tagant sundis, on täna jõutud selleni, et käivad tõsised ettevalmistused riigi transpordifirmade viimiseks ühtse juhtimise alla. Peab tunnistama, et selleks on ka viimane aeg. Killustatus riigi ühistranspordi juhtimises on maksumaksjale äärmiselt kulukaks.

Nii on riik lõpuks tunnistanud, et TAKi ja TTK ühinemisel saadud positiivne kogemus sobib üle võtta kogu riigis. Kahju muidugi, et sellega on nii kaua viivitatud.

Kas silmapiiril terendab ka üleriigiline tasuta ühistransport?

Kuna riik on Tallinna head algatused varem või hiljem üle võtnud, siis tundub lähiaastatel reaalne ka üleriigiline tasuta ühistransport. Tallinnas on ju süsteem ennast igati õigustanud ning vastupidiselt kriitikute hoiatustele toonud märgatava kokkuhoiu ning liiklusolukorra normaliseerumise.

Keskerakond pakkus tasuta üleriigilise transpordi välja oma märtsivalimiste teesides. Mõte pälvis suure toetuse, kui ääremaastumise pidurdamise oluline võimalus. Ka selleks kuluv ca 20 miljonit eurot ei ohusta riigi fiskaalstabiilsust. Valitsusel jääb üle hea ettepanek vaid üles korjata, nii nagu on korjatud üles mõte ühistranspordiettevõtete liitmisest.