Viis aastat tasuta ühistransporti

 

1. jaanuaril täitus viis aastat päevast, mil Tallinnas mindi üle tasuta ühistranspordile. Prii bussi ja trammisõit on teema, mida on tüütuseni nämmutanud linnavalitsuse kriitikud. Hämmastav, et veel eelmise aasta oktoobris, kohalike omavalitsuste valimiste eel, tulid mõned hulljulged poliitikud välja väitega, et tasuta ühistransport pole linnale midagi head andnud. Nimetan neid hulljulgeteks seepärast, et kritiseerida linlaste enamuse poolt hästi vastuvõetud algatust, võib vaid ekstreemse mõttelaadiga või rumal inimene. Rumaluses ma aga kedagi süüdistada ei sooviks.

88% linlastest toetab tasuta ühistransporti.

Nagu kinnitab läinud aasta septembris AS Turu-uuringud korraldatud ühistranspordi alane küsitlus, pooldab tasuta ühistransporti 88% linlastest, 10% oma arvamus puudub ning kindlalt vastu on vaid 2% küsitletuist. See on selge märk, et liigume õigel teel. Oleks ka imelik, kui inimesed protesteeriksid võimaluse vastu piiramatult ning tasuta bussi ja trammiga sõita. Ka kahe protsendi vastuseis tuleneb pigem poliitilistest valikutest, mitte linlaste ja linna vajaduste õiglasest hindamisest, sest lisaks mugavusele ja odavusele aitab tasuta ühistransport ohjeldada ka kaasaegsete linnade suurimat nuhtlust autostumist ning vähendada kulutusi tänavate kapitaal- ning jooksvaks remondiks.

Linna kulutused ühistranspordile pole kasvanud, sest piletitulu kattis enne tasuta transpordile üleminekut vaid kolmveerandi kuludest ning puuduva kaks kolmandikku doteeris linn. Varasemate aastate piletitulu läkski peamiselt piletimüügi korraldamisele ning sõiduõiguse lunastamise kontrollile. Sellele juhtisid juba 2012. aastal tähelepanu kaks endist linnapead, keda siinkohal tsiteerin.

IRL-i liige Jüri Mõis sõnas tasuta ühistranspordi mõtte kohta järgmist:

„Tuleb arvestada, et niikuinii kogutakse piletimüügist ainult üks kolmandik ühistranspordi käigus hoidmiseks vajalikust rahast ja kui kaks kolmandikku tuleb linnaeelarvest, siis pole ka viimase kolmandiku katmine eelarvest mingi eriline jumalavallatus.“ Ning veel: „Pean Tallinna ühistranspordiradasid väga heaks projektiks. Seda laideti lihtsalt laitmise pärast. Kesklinna piirkonnas ei teki kunagi ummikuid. Ummikud on kesklinna ümbruses ja linna sissesõidul. Liivalaia tänavale või Tartu maanteele lennujaama juurde ei joonistatud ju bussiradu. Mul on hea meel, et ühissõidukiradade otsus rajanes teaduslikel uuringutel, mitte ei tehtud niisama. Ja ma hoian pöialt, et tasuta ühistranspordi projektiga läheks niisama hästi.“ Jääb üle vaid Mõisaga nõustuda.

2012. aastal Postimehes avaldatud artiklis leiab teine endine linnapea Hardo Aasmäe: „Piletiraha osatähtsus ühistranspordi rahastamisel on jäänud üha väiksemaks. Nii meil kui mujal. Kui piletitulu kättesaamiseks kulub sama palju raha, kui raha kogutakse, siis pole sellel enam mõtet.

Eksivad need, kes peaksid õigeks piletiraha kulutada uue veeremi ostuks. Seda pole tehtud juba issanda ajast, sest süsteemi igapäevaseks tööshoidmiseks tuleb 64 % kuludest juba praegu peale maksta. Trammid, bussid, trollid ostetakse enamasti investeeringute kava alusel.

Piletirahast loobumine ei aita ka neid kriitikuid, kes ei näe selles ühtegi probleemi lahendust ühistranspordis. Neil on õigus, kuid see aitab kokku hoida kulusid väljaspool ühistransporti. Olgu selleks liigsed kulud ja töökohad piletilevis, halduses või autokasutuse vähenemine.“

Tallinna ühistransport elab hästi.

Mitmed tasuta ühistranspordi kriitikud on väsimatult korranud, et küll te näete, kuidas ei jätku enam raha uute busside ja trammide ostmiseks ning kogu süsteem variseb kokku. Viis aastat praktikat on neis ähvardustes peituva demagoogia paljastanud. Tallinna ühistransport pole kunagi elanud nii hästi, kui viimasel viiel aastal.

Kaasates riigi vahendeid, on linn tänaseks praktiliselt uuesti üles ehitanud kogu trammitaristu. 2014. aastast toimunud suuremahuliste rekonstrueerimistööde käigus kaasajastati 30 kilomeetrit rööbasteed. Esmakordselt viidi trammitee rahvusvahelise lennujaamani. Juba lähiaastail hakkab tramm sõitma reisisadamasse. 2015-2016 soetasime 20 uut CAF Urbos linnatrammi ning 2016-2017 läbisid kapitaalse remondi 24 veel käigus olevat KT-4 ja KT-6 trammi. Järgmisel aastal jõuab lõpule projekt, mis toob Tallinna tänavaile 6 eelmise sajandi alguse stiilis retrotrammi.

Ühistranspordi veeremi uuendamisele on viimaste aastatega kulutatud üle 200 miljoni euro. Pooled linnaettevõtte Tallinna Linnatransport AS bussidest vastavad Euro5 ja 6 saastenormidele. Meie bussipargi keskmine vanus on veidi üle 8 aasta. Sellega kuulume Euroopa pealinnadest esimeste hulka. Alates 2015. aastast sõidavad linnas hübriidbussid, mille osakaal lähiajal veelgi suureneb, kuna TLT AS nõukogu otsusega soetatakse edaspidi kõik normaalbussid üksnes hübriidajamiga. Kümnendi perspektiivis asendame sisepõlemismootoritega normaalbussid elektrisõidukitega. Läinud aastal katsetasime praktikas Solaris Urbino elektribussi.

Tasuta ühistransport on võimas keskkonnaprojekt.

On piinlik, et tasuta transpordi oponendid ei suuda näha avaramat pilti, ega mõista, et tegemist on olulise keskkonnaprojektiga, mille arendamine annab ühiskonnale märksa enam, kui kiuslik tants mõne vana puu ümber või infrastruktuuriliste arenduste kangekaelne pidurdamine.

Tasuta sõidu võimalus kasvatas reisijate hulka keskmiselt 15 protsenti ning ühistranspordi kasutamise sagedus suurenes ligi poole võrra. Vastavalt langes autokasutus, mis vähendab nii heitgaaside kui peenosakeste hulka linnaõhus.

Tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalused, mis on tõstnud sõitjate arvukust ja vähendanud autode hulka tänavail, uute busside ja hübriid- ning gaasisõidukite kasutusele võtmine ning rööbastranspordi arendamine, on viinud Tallinna maailmakardile loodussõbraliku pealinnana. Tervishoiuorganisatsiooni WHO koostatud maailma puhtaima õhuga pealinnade nimistus asub Tallinn 7. kohal, edestades muuhulgas Helsingit, Monacot ja Madriidi. Taristu ja veeremi uuendused ning üleminek keskkonnasõbralikele jõuallikatele väljendub ühistranspordi saastekoormuse järsus languses. Tänaseks on ühistranspordi osa transpordisaastes jõudnud 2% piirimaile ja aastaks 2020 oleme võtnud sihiks viia see alla 1%. Veel kümne aasta eest tekitas ühistransport enam kui 10% pealinna õhusaastest.

Eesti 100 aastapäeval võime kiidelda kahe suure saavutusega, millega meie väike riik ja rahvas on pälvinud üleilmset tähelepanu. Me oleme ehitanud üles toimiva E-riigi ning kinkinud maailmale keskkonnasäästliku, kogukonna sidusust toetava tasuta ühistranspordi idee, mis leiab üha rohkem järgijaid. Viis aastat tasuta ühistransporti Tallinnas on näidanud projekti elujõulisust ja olulisust. Õnne sünnipäevaks, tasuta ühistranspordi kasutajad!