Ühistransport toimib ja areneb

 

Mõne päeva eest tutvustas TTÜ professor Dago Antov logistika ja transpordi teaduskeskuse poolt läbiviidud uuringut „Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamine, liinivõrgu optimeerimine“. Tallinna linnavalitsuse tellitud uuring leiab, et ühistransporditeenuse peamiseks probleemiks on selle nõrk konkurentsivõime autoga ning liinivõrgu arendamisel tuleb arvestada kiiresti kasvavate potentsiaalselt suure nõudlusega aladega nagu Ülemiste City, Mustamäe Tehnopol, Tammsaare äripiirkond, regionaalhaiglate linnakud ja tulevikus tekkivad tõmbekeskused, kus ühistranspordi vajadustele tuleb operatiivselt reageerida.

Tõmbekeskused on ühistranspordiga kaetud.

Midagi kardinaalselt uut uuringus pole. Väide, et sõiduautod annavad Tallinnas ühistranspordile silmad ette, on seni olnud ka opositsioonipoliitikute lemmikmotiiv. Liinivõrgu stagneerumisest on samuti palju räägitud, kuid konkreetsete näidete toomisel jäädakse alati hätta, sest paraku on enamus nii vanadest kui ka uutest logistilistest tõmbekeskustest ühistranspordiga rahuldavalt kaetud. Näiteks Ülemiste City, mis uuringus välja toodi, on peale lennujaama trammiliini käikuandmist üks paremini ühistranspordiga varustatud piirkondi üldse, kus mõneminutiliste intervallidega liikuvatele trammidele assisteerib mitu bussiliini. Mustamäe Tehnopolist möödub hulgaliselt nii trolli, hübriidi kui bussiliine. Kui Tehnopoli kaugematest ehitistest tuleb peatusse kõndida paar-kolmsada meetrit, pole kindlasti tegemist mingi katastroofiga. Tammsaare äripiirkonna paremaks ja graafikujärgsemaks teenindamiseks looks eelduse Mustamäe üldplaneeringus ette nähtud Tammsaare tee süvendisse viimine ning senise trassi muutmine kohttähtsusega asumisiseseks tänavaks. Mis puudutab aga regionaalhaiglate linnakuid, siis ühistransport viib nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna Keskhaiglale suhteliselt lähedale. Suurem probleem on Põhja-Tallinna regionaalhaiglaga, kuna see asub mikroasumi sees. Võib-olla oleks tulevikus lahenduseks Magistraali peatusest haiglakorpuseni viivate isesõitvate liikurite kasutuselevõtt.

Kesklinna uued arendused nõuavad muidugi seniste veomahtude ülevaatamist. Tornimäe kõrghoonete piirkond ja Maakri kvartal, sadama masterplaani järgi kerkivad uued tõmbekeskused ning Kaubamaja ning selle naaberala arendused lisavad kesklinna nii elanikke kui ka siin tööl käivaid potentsiaalseid ühistranspordi kasutajaid. Arvestada tuleb ka sellega, et kavandatav uus peatänav koos jalakäijate ala laiendamisega tõrjub autoliiklust kesklinnast eemale ning seda enam tuleb pakkuda liikumiseks head alternatiivi.

Auto pole tallinlaste esimene valik.

Vaieldav on uuringus väljendatud seisukoht, et auto teeb ühistranspordile nii kiiruses kui ka mugavuses ära. Mis puudutab mugavust, siis on Tallinnas panustatud viimastel aastatel uude veeremisse ca 200 miljonit eurot ja mugavuse poolest annavad uued ühissõidukid vanadele väsinud autodele silmad ette. Näiteks busside keskmine vanus on kaheksa aastat, millega kuulume Euroopa juhtriikide hulka, samas, kui sõiduautode keskmine vanus on meil poolteist aastakümmet. Uued linnatrammid vastavad ka nõudlikuma sõitja ootustele ning hetkel valmistume veel 28 moodsa trammi ostuoptsiooniks. Lisaks olemasolevale 42-le on peagi liinidele tulemas veelgi keskkonnasõbralikumad hübriidid, mida vastavalt ettevõtte nõukogu otsusele eelistame diiselmootoriga sõidukitele. Kõik Tallinna külalised kiidavad meie mugavat ja kiiret ühistransporti, ent vana hea eesti kombe kohaselt saame endiselt sarjata nendelt, kelle viimane mälestus ühistranspordiga liiklemisest jääb läinud sajandi üheksakümnendatesse ning kes väsimatult pajatavad mingitest tossavatest ja väsinud bussidest.

Ühistranspordi ja auto kasutamise kulud on aga võrreldamatud. Tallinna ühistransport on sõitjale tasuta, bensiini hind näitab jätkuvat tõusu ning ega autode hooldus ja kindlustaminegi odavamaks muutu. Ühistransport hoiab kokku ka linna kommunaalkulusid ning säästab keskkonda. Innovatiivsete noorte jaoks muutub keskkonnateadlikkus valikute tegemisel aga üha olulisemaks. Kasvamas on tubli ühistranspordi eelistajate põlvkond.

Tallinlaste eelistustest loob pildi elanike rahulolu uuring aastast 2016, kus 78% vastanutest annab Talllinna ühistranspordisüsteemile positiivse hinnangu, pidades seda kõige paremaks linlastele suunatud teenuseks üldse. Ka lükkab uuring ümber väite, et autoga liiklemine on tallinlaste seas konkurentsitult populaarsem. Selgub, et kõige levinum liikumisviis on siiski sõit ühistranspordis, mida nimetab esimese valikuna 47% linlastest ning alles siis tuleb autosõit 39% toetusega. Huvitav on ka see, et üle veerandi elanikkonnast on autoprobleemi enda jaoks äärmiselt nutikalt lahendanud – nad lihtsalt ei soeta autot. Kesklinnas, Mustamäel ja Lasnamäel ei oma autot 28% leibkondadest, kogu Tallinnas 26%.

Vaja on integreeritud uuringut.

Oleks väär väita, nagu poleks uuring eesmärki täitnud, ent järeldustes jääb see paraku pealiskaudseks. Me vajame integreeritud uuringut ning selle tulemustest tõukuvat arengukava, mis leiaks kohad perspektiivsetele terminalidele, määraks uued logistilised teljed ja prognoosiks linnakeskme suurte arenduste (Reidi tee ja peatänav, Tornimäe kõrghooneteala, Maakri kvartal, Kaubamaja ja selle lähiala, sadamaala ning Olümpia vastaskinnistu) valmimisel tekkivaid muutusi sõitjatevoos. Tänapäeva linnaruum on nii tihedalt integreeritud, et nõuab kompleksset lähenemist ning kõigi probleemkohtade sünergset käsitlemist.