Trammiprojektiga edukalt edasi

Algav nädal tõi Tallinna liikluses olulise leevenduse – alates esmaspäevast kadusid Pärnu maanteel uute trammiteede ehitamise ja viadukti taastustöödega kaasnenud liiklustakistused. Suletuks jääb veel Vineeri tänava lõik ja osa Tondi tänavast, ent ka need avatakse täismahus novembri hakul.

Kui aprillis Pärnu maanteel töödega alustasime, ennustati ajakirjanduses, et järgneb totaalne kaos ning 2014. aasta suvi kujuneb kõigile autoga liiklejaile katastroofiliseks. Nagu elu näitas, siis midagi sellist ei juhtunud. Valdav osa pealinlastest suhtus ebamugavustesse mõistvalt ning mida päev edasi, seda enam aduti, kuivõrd vajalik on töö Tallinna trammiliikluse kaasajastamiseks. Õnneks suutsid inimesed näha asju laiemalt, kui vaid oma mätta otsast ja kuna edastasime käimasoleva kohta piisavalt infot, said lõpuks ajakirjanikudki aru, et töid ei teostata mitte suvises leitsakus ummikute tekitamiseks, vaid trammiliikluse viimiseks Euroopa tasemele, mida Tallinna ühistranspordikasutajad väärivad. Boonusena sai linn ka kaasaegsete urbanistikareeglite kohaselt korrastatud magistraali Vabaduse väljakust Tondini.

Uue rööbastee plussidest rääkides on ülekohtuselt vähe käsitletud müra ja vibratsiooni kadumist, mis peaks rõõmustama eelkõige trammitee äärsete majade elanikke. Mulle meenub Delfis 2010. aasta oktoobris avaldatud artikkel pealkirjaga „Akna all krigisevaid-kolisevaid tramme kannatavad inimesed on oma murega üksi“. Artiklis kinnitati, et trammide mürast pole pääsu, kuna selle kaotamine nõuaks uue rööbastee rajamist, seda aga pole lähitulevikus lootagi. Nüüd, neli aastat hiljem on meil oluline osa trammiteest betoonalusele viidud ning rööpad ümbritsetud müra, vibratsiooni ja uitvoole summutava isolatsioonimaterjaliga. Tänu moodsale tehnoloogiale kaob vibratsiooni kahjulik mõju hoonete aluskonstruktsioonidele. Linlased pole oma muredega üksi ning kõigile probleemidele on lahendused, tuleb vaid nende elluviimise nimel tööd teha.

Muidugi võib nüüd linna tegemistesse traditsioonilise skepsisega suhtuv lugeja muiates öelda, et Pärnu maantee Pärnu maanteeks, sõitma hakkavad moodsad trammid ju vaid 3. ja 4. liinil, aga Kopli rööbastee on ikka sama kehvakene ning sinna pole uue ehitust kaalutudki. 19. augusti Postimehe Tallinna lisa meenutaski, et 1. ja 2. liin jätkavad vanade trammidega. On kõlanud ka provotseerivaid arutlusi nagu poleks Kopli inimesed piisavalt väärtuslikud, et neile uut trammiteed rajada. Endise Põhja-Tallinna linnaosa vanemana lükkan taolised spekulatsioonid järsult ümber. Me uuendame pealinna trammitee kogu ulatuses, ent nagu iga suurprojekt, vajab see põhjalikku ettevalmkistust.

4. ja 3. trammiliini ehituse lõpetame täies mahus 2015. aastal. Seejärel viime rööpad lennujaamani. Kaalumisel on ka Kesklinna sadama kaasamine ühisesse rööbastranspordisüsteemi, kuid siin on veel rida küsitavusi, mis tuleb selgeks vaielda. Paralleelselt alustame ettevalmistusi Kopli tammiliini moderniseerimiseks. See on suur ja keeruline töö, oma mahult võrreldav praegusele projektile eelnenuga. Tuleb otsustada parima lahenduse kasuks, teostada projekteerimine, leida rahastus – see kõik nõuab aega. Ent üht võin juba täna kindlalt lubada – Tallinna trammi moderniseerimine jätkub, kuni saab uueks viimane meeter rööbasteest. Ma ei räägi umbmäärasest tulevikust vaid lähiaastatest.

Soovin kõigile tallinlastele õnne Pärnu maantee tavaliikluseks avamise puhul. Tänan kõiki kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest!

Ent enne kui lõpetan, tahaksin klaarida väikese võla. 12. septembri Tarbija 24-s esitab üks bussireisija küsimuse: „Mind on pikka aega huvitanud, kuidas toimub linnaliinides järgmise peatuse süsteem. Kas bussijuht vajutab mingit nuppu, et kõlaritest tuleks info järgmise peatuse kohta või toimib see automaatselt, näiteks GPS järgi, kui buss on jõudnud mingisse kindlasse kohta?“  On igati tervitatav, et meie teenuse kasutajad tehniliste lahenduste vastu huvi tunnevad.  Kahjuks jäi vastus küsimusele ebapiisavaks. Seepärast tahaksin omalt poolt lisada järgneva selgituse.

Tänapäeval on paljud operatsioonid usaldatud automaatikale. Ka peatuste infosüsteem töötab autonoomselt, ilma juhipoolse sekkumiseta. Nii et nuppu, millele bussijuht peaks vajutama, pole. Bussidele, trammidele ja trollidele paigaldatud täpsetesse GPS seadmetesse on sisestatud kõikide peatuste tsoonide (orienteeruvalt 50m peatusest) koordinaadid. Kui ühissõiduk siseneb vastavasse tsooni, siis GPS seade annab signaali pardaarvutisse ning see omakorda käivitab infosüsteemi.