Autovaba aasta

Septembriga jõuab lõpule Keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärgiks oli ühissõidukite kasutamist soosivate hoiakute kujundamine ja autostumise ohjeldamine ning keskkonnasõbraliku liikumise viiside nagu jalakäimine, kepikõnd, jalgrattasõit jms väärtustamine. 6. septembril Uue-maailma tänavafestivalil avalöögi saanud kuu kulmineerus 21. septembril ülelinnalise autovaba päevaga, mille põhiüritused toimusid Mustamäel Männi pargis.

Keskkonnasõbraliku kuu tunnuslause „Meie tänavad, meie valik“ paneb küsima, millistena meie tallinlased siis oma tänavaid ette kujutame ja millise tuleviku valime. Kuulates mitmete linnavalitsust ründavate poliitikute retoorikat, oleks Tallinnas eelkõige tarvis autoga kiirelt läbitavaid magistraale. Siis oleks õnn meie õuel ja linnaliiklusega kõik parimas korras. Unustatakse, et euroopalikus urbanistikas määrab linnaruumi kvaliteedi eelkõige jalakäijate ohutus, ühistranspordi mugavus ja kergliiklusteede olemasolu. Autovaba päev ongi kutsutud ellu selleks, et jahutada eestlastele omast autovaimustust ning näidata, et linnas saab suurepäraselt hakkama ka ilma neljarattalise sõbrata.  

Autostumise vastu võideldakse maailmas erinevalt. On linnu, mille keskmes kogutakse nn ummikumaksu. Mitmed suurlinnad on otsustanud autod kesklinnast järk-järgult sootuks eemale peletada ning jätta sealsed tänavad vaid ühistranspordi ja jalakäijate tarvis. Kagu-Aasia riikides kasutatakse süsteemi, kus paaritutel kuupäevadel tohivad sõita paaritu arvuga lõppevate numbrimärkidega autod, paariskuupäevadel paarisnumbrite omanikud. Suundumus on üheselt mõistetav, kõikjal püütakse arendada inimkeskset linnaruumi, tõrjudes eemale keskkonnavaenulikku autotransporti.

Võrreldes erinevate liikluspiirangute kehtestamise ja autode maksustamisega kasutab Tallinn üht innovatiivsemat ja samas sunnivabamat lahendust inimeste liiklusharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisel – juba enam kui pooleteist aastat toimib meil tasuta ühistransport. Tasuta transpordisüsteemil on olnud mitmeid ägedaid kriitikuid, ent ajapikku on nende hääl üha vaiksemaks muutunud. Ühelt poolt on tasuta transpordile vastanduvad poliitikud mõistnud, kui enesetapjalik on võidelda märtsivalimiste eel linlastele meelepärase teenuse kaotamise eest. Teisalt on aeg näidanud, et ennustatud kollapsit pole ühistranspordis toimunud. Ei ole trammid-bussid muutunud asotsiaalide turvakodudeks, pole halvenenud masinapark, ega hõrenenud graafikud. Vastupidi, me muretseme pidevalt juurde uusi, nüüd juba euro-6 normidele vastavaid busse. Peagi hakkavad linnas sõitma uued trammid. Ühistransport edeneb ja üha rohkem inimesi loobub linnasisestel sõitudel isikliku auto kasutamisest. Vähenev liikluskoormus mõjub soodsalt tänavate amortisatsioonile, tekitades lisavahendeid remont- ja taastustööde kiiremaks teostamiseks. Tänu üha paremini toimivale ühistranspordile on Tallinna liiklus jõudmas uude kaasaegsesse faasi, kus fookuses pole mitte autode liikumiskiirus ja eelisõigused tänavatel, vaid jalakäijate ning ühissõiduki kasutajate mugavus. Moodsates planeeringuprotsessides püüeldakse selle poole, et ehitistevabast linnaruumist kuuluks üha suurem osa jalakäijatele ja kergliiklejatele. Sellise ümberkujunduse ilmekaks näiteks on Soo tänav, kus kaotati üks autorida ning selle arvelt laiendati kõnniteed ja kergliiklusala. Taoline suund peab tulevikus jätkuma veelgi jõulisemalt.

Üldistest huvidest lähtudes võiks kuulutada Tallinnas terve järgneva aasta autovabaks. Jäägu auto pikemate sõitude tegemiseks, kui tuleb külastada tuttavaid või sugulasi nendes Eesti paikades, kus regulaarne ühistransport on valitsuse otsusega lõpetatud ning buss tuleb kohale vaid siis, kui elanikud selle dispetšerilt telefonitsi kohale tellivad, tasudes eelnevalt neitipanga kaudu piletiraha. Kahjuks on taoline elukohajärgne diskrimineerimine igapäevaseks tõeluseks nii Saare-, kui Hiiumaal. Tallinnas on kõik logistilised suunad kaetud piisava ühistranspordiühendusega, et võimaldada autovaba liiklemist. Muidugi tuleks siis pendelmigratsiooni toitvatel omavalitsustel nagu Viimsi, Rae, Jõelähtme ja Saue mõelda sellele, kuidas oma elanikele normaalne ühistransport tagada.

Autode arvu oluliseks piiramiseks Tallinna kesklinnas on alates novembrist võimalik kõigil pealinna saabujatel, kes oma masina linnapiiril „pargi ja sõida“ platsile jätavad, kasutada ühissõidukit sama vabalt nagu seni oli võimalik vaid tallinlasel. See on pealinna poolne hea tahte žest.

Mõelgem siis tõsiselt, kas autovaba päev peaks olema vaid kord aastas toimuv paraadüritus, kus lubame senisest tõsisemalt suhtuda ressursse ja loodust säästvasse liiklemisse, või võtaksime härjal sarvist ja kuulutaksime välja autovaba aasta. Tallinna Linnatranspordi AS on omalt poolt valmis viima kõiki jalgsiliikujaid mugavalt ja kiirelt ükskõik millisesse pealinna punkti.