Tasuta ühistransport – kasulik linnale, soodus sõitjale

 

Mõned asjad muutuvad kiiresti niivõrd enesestmõistetavaks, et ei oskagi enam teisiti ette kujutada. Tallinlaste jaoks on selleks privileeg kasutada tasuta ühistransporti. Enam ei soovi keegi tagasi aega, kus iga sõidu eest tuli käia välja 1,6 eurot. Püsisõitjatele on praegune süsteem tõsine kokkuhoiuvõimalus, neid, kes varem oma jalga kunagi bussi või tammi ei tõstnud, peibutab tasuta hüvest osasaamisvõimalus samuti auto koju jätma ja vajalikud sõidud ühistranspordiga tegema. Võidavad inimesed, võidab linn.

Milles seisneb linna kasu?

Esmapilgul võib tunduda, nagu seda polekski, ent mõelgem veidi. Ka tasuta transpordile eelnenud perioodil moodustas valdava osa transpordikuludest ikkagi linna makstav dotatsioon. Vastasel korral oleks piletihind küündinud kusagile 7-8 euro kanti. On arusaadav, et ilma dotatsioonita oleks bussisõit Tallinnas olnud jõukohane vaid rikkamatele elanikele. Piletitulu moodustas kokku ca 20 miljonit eurot, millise kulu kannab nüüd linn. Samas on tasuta transport vähenenud oluliselt autode kasutamist ning seda eriti kesklinnas. Kahjuks pole seni peetud eraldi arvestust, kuipalju tasuta transpordi abil on hoitud kokku tänavate jooksva- ja kapitaalremondi vajadust, ent võib kindlalt väita, et kokkuhoitud summa on märkimisväärne, kattes nähtavasti suures piires tasuta sõiduga tekkinud lisakulu. Loodan, et keegi vaevub edaspidi ka vastavad arvutused tegema. Veelgi suurem, kui teede remondi arvelt võidetav tulu, on positiivne mõju, mida tasuta transport tänu väiksemale liiklusintensiivsusele linlaste tervisele avaldab. Pole ju saladuseks, et olulise osa linna õhusaastest annavad autod. Siin ei saa rääkida mitte üksnes heitgaasidest, vaid äärmiselt ohtlikud on ka mikroosakesed, mis lendavad autosõidul õhku nii rehvidest, kui teekattest. Eriti kurjad saastajad on naelrehvid. Õhku lenduvad mikroosakesed põhjustavad hingamisteede- ja kopsuhaigusi ning röövivad haiguspäevadest tulenevate kahjudega aastas miljoneid eurosid. Mida enam õnnestub meil veenda sõitjaid ühistransporti kasutama, seda väiksem on haigusrisk linlastele ning madalam majandusele tekitatud kahju. Tasuta ühistransport pole Tallinna Linnavalitsuse populistlik trikk, nagu mõned analüüsivõimetud poliitikud on väitnud, vaid hästi läbimõeldud ja praktiline meede vahendite kokkuhoiuks riigi äri-, tööstus- ja kultuurikeskuses, kus elab enam kui kolmandik eesti rahvastikust. Eesti praktika ongi kahjuks selline, et sageli suudavad kohalikud omavalitsused mõelda riigimehelikumalt, kui keskvõim, astudes samme, mis soodustavad oluliselt kogu Eesti arengut.

Parastajad on vaikinud.

Kui mäletate, siis veel mõni aeg tagasi võis iga päev kuulda meediast ilkuvaid sõnavõtte Tallinna tasuta ühistranspordi aadressil. Tänaseks on parastajad vaikinud, sest pole võimalik jätta märkamata ühistranspordi edusamme. Olen viimasel ajal vestelnud nii mõnegi inimesega, kes on pihtinud, et andis Tallinna Linnavalitsuse korraldatud rahvaküsitlusel oma hääle tasuta ühistranspordi vastu. „Pidasin tasuta ühistransporti ummikteeks, kuid nüüd mõistan, et eksisin,“ on nad tunnistanud.

Tasuta transpordi vastastel oli kaks põhiväidet: Esiteks see, et piletitulu ärajäämise korral ei suudeta soetada uut veeremit ning teiseks, et tasuta teenus meelitab sõidukitesse hordide kaupa asotsiaale.

Esimese väite ümberlükkamine ei tekita mingit raskust. On tõsiasi, et veel kunagi varem pole Tallinnas muretsetud sellisel hulgal uusi busse, nagu viimastel aastatel. Pool meie pargi 400 bussist vastab Euro5 normidele. Tasuta transporti pakkuvas Tallinnas on Baltimaade pealinnadest kõige uuem bussikoosseis. Mõni nädal tagasi saabus meile järjekordne partii MAN linnaliinibusse. Sündmuse tegi erakordseks tõik, et need olid esimesed Euro6 saastenormide põlvkonda kuuluvad linnabussid Eestis. Just tasuta ühistranspordi tingimustes viisime läbi Tallinna trammirenessansi, mida linlased on pikisilmi oodanud. Renoveeritud rööbasteedel hakkab sõitma 20 XXI sajandi CAF Urbos trammi. Mida siis veel tahta?

Teise väite ümberlükkamine vajab veidi teemasse süüvimist. Kes on need asotsiaalid, kelle ilmumist bussidesse-trammidesse nii väga kardeti? Need on meie kaaskodanikud, kes mingitel põhjustel pole suutnud eluga hakkama saada ning on olematu riikliku sotsiaalsüsteemi ning tööpuuduse olukorras kaotanud koha ühiskonnas. Kas me peaksime neid kartma? Arvan, et neid tuleks pigem häbeneda, sest tegemist on samuti meie inimestega ja meid on siin riigis vaid 1,3 miljonit. Pigem peame küsima, mida teeme selleks, et asotsiaale oleks vähem?

Uued bussid muudavad sõitjad hoolivamaks.

Õnneks on Tallinna toetusmeetmed asotsiaalide arvu tublisti vähendanud ja tasuta transpordis pole nad muutunud probleemiks. Aga on veel üks põhjus, miks bussikeskkond tundub sõitjatesõbralikum – uut ja puhast bussi ei tõuse ka vandaalide käsi niisama lihtsalt rikkuma. Oleme kogenud, et uutes bussides on võrreldes vanema veeremiga oluliselt vähem korra ja puhtuse probleeme. Loodame, et see käitumismall kandub üle ka CAF trammidele, millest esimene peaks Vana-Lõuna depoosse jõudma juba lähipäevil.

Tasuta ühistransport kogub poolehoidjaid üle maailma. Välja on käidud mõte rakendada tasuta transport ka kõigil Eesti maakonnaliinidel. Selleks kuluks vaid ca 13 miljonit eurot, mis regionaalse meetmena end igati õigustaks. Siis ei pea Viljandi linnapea enam telekaamerate ees kurtma, et lubaks hea meelega Viljandi koolilapsed tasuta bussiga sõitma, aga raha napib. Eesti inimesed väärivad pideva õhukese riigiga ähvardamise asemel seda, et riigi poolt maksudena kogutud raha ei kaoks vastastikku ülesandeid dubleerivate ministeeriumite tegevuskuludeks ning väsimatult enestele tööd väljamõtlevate maavalitsuste ja üha uhkematesse hoonetesse kolivate ametite ülalpidamiseks. Aga see on juba hoopis teine lugu.

Tallinna Linnatranspordi AS on osaline urbanistikavallas aset leidvates positiivsetes protsessides ning seda liini tahame hoida ka peagi saabuval 2015. aastal.

Soovin kõigile jõulurahu ja meeldivaid sõite meie busside, trammide ja trollidega! Rahu ja õnne ka TLT tublidele töötajatele!