Autobussisajand

 

Seoses uute trammide liiniletuleku ning Tallinna trollibussi 50. aastapäevaga olen peatunud blogis pikemalt elektrit kasutava ühistranspordi ajalool. Samas on Tallinna linnatranspordis äärmiselt oluline roll just autobussidel. Kindlasti väärib ka bussiliikluse ajalugu käsitlemist, mida seekordses blogipostituses teengi, seda enam, et läheneb Tallinna autobussiliikluse 100 juubel, mida 2022. aastal tähistame.

Esimesed bussid sõitsid Tallinnas liinidele 1922. aastal, kui ettevõtja Fromhold Kangro sai linnavalitsuselt loa alustada teenindamist liinidel Vene turg (Viru väljak) - Tartu maantee, Vabaduse plats – Seewald, Vene turg - Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose. Esimesteks bussideks, mis reisijaid sõidutasid olid Daimlerid. Huvitav on sealjuures seik, et algselt kahekorruselistelt bussidelt eemaldati ülemine korrus, kuna kardeti, et liiga rasked masinad lõhuvad Tartu maantee sillutise. Aga ega pruugitud busside mootorid polekski suutnud kahekordseid busse koos topelt arvu sõitjatega liigutada. Väiksem koormus aga andis vanadele mootoritele hõlpu. Bussiintervallid olid ca 10 minutit ja pileti lunastamiseks tuli sõitjal loovutada 15 marka.

Kangro jõudis ühistranspordis toimetada 4 aastat, siis muutus ettevõtte finantsseis lootusetuks ja pank võttis firma võlgade katteks üle.

Panga poolt üle võetud 23 bussi, Tartu maantee 53b asunud garaaži ja töötajate baasil alustas tegutsemist osaühisus Mootor, mille aktsiapakk kuulus Krediidipangale. Seniste peetud busside asemele muretseti uuemad Grahamid, Reod ja Federalid ning alustati ka Harjumaa ning linnadevaheliste liinide teenindamist. Kuna linnale tundus, et kasumilikke kaugliine käivitades jäeti Talllinnasisesed sõidud unarusse, alustati 1928. aastal läbirääkimisi Mootori majapidamise üles ostmiseks. Siiski jäi asi pooleli, sest Krediidipanga nõutav hind tundus linnavalitsusele üle mõistuse suurena. Lõpuks otsustasid linnaisad, et kui Mootori omanikud ettevõtet müüa ei soovi, tuleb linnal oma bussivedudega katsetada. 1937. alustasid linnavalitsuse bussid sõite kesklinnast Koplisse. Linna transpordiettevõte arenes jõudsalt ja enne 1940. suve võeti mitu Mootori liini üle. Linnale kuuluva trammidepoo juurde alustati ka sadakonnale bussile mõeldud garaaži ning töökoja ehitamist. 

Pärast 1940. aasta juunipööret liideti veondusettevõtted autobaasiks Mootor, millele kuulus üle 130 moodsa, kuni 3 aastat vana Büssing-NAG-i, Volvo ja Scania Vabise bussi. Lisaks osteti 7 uhiuut ninaga ZIS-16.

Kogu lootustandvalt võimas bussipark laostus sõja esimeste kuudega, kui hulk busse evakueeriti Venemaale või purustati lahingutes. Augustis 1941, kui sakslased pommitasid sadamas Mootori garaažide lähistel seisvat ristlejat Kirov,  hävis 23 bussi. Lahingute lõppedes oli alles veel 30 bussi, mis leidsid ulualuse

Pärnu maantee trammidepoos. Mootori varade riismed ja säilinud personal panid aluse ettevõttele Linna Tramm ja Autobused.

1944. aasta sõjasündmused panid bussiliikluse seisma ja tõid uusi kaotusi. Säilis vaid 12 autobussi, mis  koondati vastloodud Tallinna Trammi ja Autobuse Trusti valdusse, mis aga ei suutnudki oma elujõulisust tõestada. Kevadel 1947 otsustati, et Trusti bussipark läheb 5. Autotranspordibaasi koosseisu. Ülevõtmise päeval oli 14 bussist sõidukõlblik vaid üksainus.

1. augustil 1949 nimetati Autotransportbaas nr. 5 ümber Tallinna Autobussipargiks. Segaduste aeg sai läbi ja algas püsiv areng.  Moskvast Stalini nimelisest autotehasest saabus neli elektridiiselbussi ZIS-154, mida hakati nende erakordse kiiruse tõttu Välkudeks kutsuma.

Aastal 1950 asendati ZIS-154 bensiinimootoriga ZIS-155-ga. 1955. aasta lõpuks koosnes kogu bussipark peamiselt neist kahest margist. Esimene linnaliini Ikarus-66 saabus Tallinna 1957. aasta märtsis. Samasuguseid, ainult ilma katuseakendeta linnabusse tuli veel 47. Sõitma hakkasid ka väiksema Ikarus-60. täiustatud variant, Ikarus-620, mis hakkas liiklema alates 1963. aasta lõpust ja muutus koos Mustamäe liinide avamisega tõeliselt massiliseks bussimargiks. Mais 1965 saabus neid 60. Oktoobris 1967, kui linnaliinibussid kolisid Ülemistelt uude bussiparki Kadaka teel, oli busse kokku juba 450.

1. jaanuaril 1985 moodustati Tallinna Autobussipargi baasil Tallinna Autobussikoondis, mis koosnes linnaliine teenindavast Mustamäe peaettevõttest (Kadaka tee 62a), maa- ja linnalähiliine teenindavast Ülemiste filiaalist (Suur-Sõjamäe 2) ning põhiliselt Lasnamäe linnaosa ja lähiliine teenindavast Lasnamäe filiaalist (Leningradi mnt. 73). 1. jaanuaril 1990 eraldus Riigiettevõttest Tallinna Autobussikoondise Ülemiste filiaal, millest kujunes AS Mootor. 1. jaanuaril 1992 reorganiseeriti TAK riiklikuks aktsiaseltsiks ja sai nimeks RAS Tallinna Autobussikoondis. 9. septembril 1993 läks TAK riigi omandist linna omandisse.

2012. aastal ühinesid Tallinna Autobussikoondis ja Trammi ja Trollikoondis Tallinna Linnatranspordi ASiks, mis käivitas Tallinna ühistranspordi ajaloos uue kiire arengu perioodi, mille märksõnadeks on veeremi ning infrastruktuuri seninägematus mahus uuendamine ning kaasaegse urbanistika põhimõtteid toetav tasuta ühistransporditeenus.