Bussisõit on turvaline

 

Jälgides Tallinna ühistransporti käsitlevaid meediakajastusi, kohtab neis tihti fakte moonutavaid pooltõdesid. Võib muidugi mõista ajakirjanike õhinat igale oma kirjatööle pikantsust lisada, sest higi, veri ja pisarad müüvad, ent teisalt tekitab selline tõeväänamine nõutust.

Üheks soositumaks käibemüüdiks on bussijuhtide hoolimatus liikluses. Meile püütakse nui pooleks selgeks teha, et bussijuhid, eriti need, kes istuvad Tallinna tasuta ühistransporti teenindavate sõidukite roolis, on süüdimatud ja ametiau mitte millekski pidavad

Kuidas asi tegelikult on?

Võin kinnitada, et tegelikkuses see väide ei päde. Olen juba aastaid lasknud kõik bussijuhtide kohta Tallinna Linnatranspordi ASile läkitatud kaebused endale  edastada. Tutvudes laekunud pretensioonidega, pean nentima, et põhjendatuid, otsesele kutseeetika rikkumisele või liiklusseaduse eiramisele viitavaid avaldusi, leidub nende seas vaid tühine protsent. Suur osa sõitjate kaebustest johtub standardolukorrast a la „Miks peatuses seisev buss enne minu päralejõudmist uksed sulges?“, või siis, „Miks juhikabiinis mängis muusika?“. Meenub mõni aeg tagasi kogu pressi tähelepanu pälvinud solvunud noore ema lugu, kellele bussijuht tegi viisaka märkuse, et last süles hoides, tuleks ohutuse tagamiseks istuda või vähemalt käsipuust kinni hoida. Milliseid kohutavaid süüdistusi bussijuhi suunas lendu lasti, kuni selleni välja, et eestlasest juht olevat eestlannast reisijat suisa võõrkeeles hurjutanud. Hiljem, kui esitasime ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et sõitja enese käitumine oli korrektsusest kaugel, vaibus meediakära, ent keegi ei tulnud selle peale, et sopaga ülevalatud bussijuhi ees vabandada.

Statistika kinnitab bussijuhtide hoolivust.

Eelnev on tõesti vaid emotsionaalne jutt. Ent toome mängu arvud ja vaatame, kuidas kajastub bussijuhtide liikluskäitumine statistikas.

Aasta jooksul sõidavad meie bussid läbi üle 20 miljonit liinikilomeetri, ehk 500 ringi ümber maakera. Läinud aastal sai sellel teekonnal vigastada 49 inimest. See arv koondab ka väiksemad marrastused, mis vajasid traumapunktis tohterdamist. Üheski 2014. aastal toimunud inimvigastatutega õnnetuses ei jäänud süüdi bussijuht, vaid need põhjustasid teised liikluses osalejad. Ja seda Tallinnas, kuhu koondub kolmandik riigi elanikkonnast ning toimub ka vastav osa liiklusõnnetustest.

Nagu selgub, on bussijuhid kõige distsiplineeritumad liikluses osalejad ning suudavad õnnetustesse sattumist tänu professionaalsetele oskustele vältida. 2014. aastal üle Eesti toimunud 1432 inimkannatanutega lõppenud õnnetuses osales kokku 2542 isikut, kellest vaid 76 olid bussijuhid.

Siin on kohane kummutada veel üks stereotüüp, millega sageli välja tullakse, nimelt see, nagu oleks Tallinn kõige suurema ohuriskiga linn. Võimalus Tallinnas liiklusõnnetusse sattuda on viiendiku võrra väiksem, kui Tartus. Kui Tallinnas toimus 2014. aastal 469 inimkannatanutega õnnetust, mis annab ca 1 ekstreemse intsidendi 1000 elaniku kohta, siis Tartus oli taoliste avariide arv samal ajavahemikul 120, mis teeb 1000 elaniku kohta 1,25 tõsisemat õnnetust.

Bussiga jõuab tervelt kohale.

Bussisõit Tallinnas on turvaline ning meie juhid oma ala profid, kes suudavad ette näha ohuolukordi ning hoida ära avariisid. Muidugi ei saa salata, et Tallinna liiklus on närviline. Palju on vahelesüstijaid, elementaarsete reeglite eirajaid, ühistranspordiradadel kihutajaid ja hoolimatuid ülbureid. Eks liikluses toimuv peegeldab ühiskonna väärtushinnanguid. Vaatamata sellele, suudavad meie juhid hoida pea külma, käe kindla ning viia linlased ka pingelistel tipptundidel suuremate sekeldusteta punktist A punkti B. Aeg oleks nende tõsiste meeste tööd õiglaselt hindama hakata ning loobuda väärate stereotüüpide loomisest.