Uuest trammiliinist ja püstijäämisoskusest

 

Trammiga lennujaama

Kuigi kodumaisele Estonian Airile näidati Brüsselist punast kaarti ning Eesti riik võib rahvusliku lennukompanii toetamiseks kulutatud miljonid korstnasse kirjutada, ei vähene Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arv, sest lätlased, türklased ja teised lennukamad rahvad võtavad meie äpardunud lennuäri rõõmuga üle. Nii vajame ka edaspidi usaldusväärset ühendust Lennujaama ja kesklinna vahel ning mis võiks seda kindlamalt pakkuda, kui nobe ja mugav CAF tramm. Sellest tarkusest lähtudes kirjutasime riigihanke võitnud konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehitus AS-i esindajaga alla lennujaamani viiva trammiliini taristu projekteerimis- ja ehituslepingule.

Lennujaama trammiliini ehitamise käigus rajatakse Ülemiste raudteejaama kõrval asuvalt tagasipöörderingilt tunnel raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt Keevise tänavani. Seal trammiliin väljub tunnelist ning kulgeb piki Keevise tänavat lennujaamani. Uue trammitee pikkuseks tuleb ligi kaks kilomeetrit. Peatused rajatakse Keevise tänavale ning lennujaama. Lennujaama peatus ühendatakse reisiterminaliga eskalaatori ning kinnise galeriiga. Liini toiteks ehitatakse ka uus alajaam. Nagu varasemaltki rekonstrueeritud trammitee lõikudel lisandub boonusena korrastatud tänavavõrk nii Ülemiste asumis kui Lennujaama teel.  

Tunneli rajamine raudtee alla muudab ehitustööd äärmiselt keerulisteks, ent pole kahtlust, et ehitajad tulevad võetud ülesandega kenasti toime. Pole nad ju eelmiste trammitee lõikude rekonstrueerimisega hätta jäänud, miks peaks see nüüd juhtuma.

Riigihanke lennujaama liinile ehitaja leidmiseks kuulutasime välja juulikuu eelviimasel päeval. Meeldiva üllatusena oli edukaks osutunud pakkumise üldmaksumus enam kui 8 miljoni euro võrra odavam, kui esialgselt prognoosisime. Ehitustööd algavad juba saabuva aasta kevadel ning  esimene tramm peatub lennujaamas 2017.aasta lõpul.

Ent tulen veel tagasi loo alguse juurde, kus oli juttu Estonian Airi kuulsusetust lõpust. Käesoleva aasta aprillis ütles Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmier, et eelmisel aastal sai firma riigilt kätte viimase 12,1 miljoni eurose laenumakse ja saab sellega hakkama nii 2015. kui ka 2016. aastal ning rohkem lisaraha ei vaja. Kummaline lühinägelikkus suure ettevõtte juhilt.

Nagu enamus eesti inimesi sooviksin minagi teada, kes kannab vastutust vabalangemisse pikeeritud rahvusliku lennufirmaga toimunud katastroofi eest ja miks oli tarvis veel siis, kui juhtimisvead ning riigi kui omaniku ükskõiksus olid toonud kaasa firma paratamatu allakäigu, põletada hukule määratud äriühingu päästmisoperatsioonis ligi sada miljonit eurot maksumaksja raha. Oleks taolise raiskamisega tegelenud mõni Keskerakonda kuulunud isik, siis käiks täna vilgas uurimine ja kümned politseiametnikud puistaks lennuettevõtte kontorit. Et aga Eesti Õhu tühjakspumpamisega tegelesid valitsusparteide poliitikute targal juhtimisel Soome kodakondsest ja rootslasest kavalpead, siis vaikitakse juhtumis- ja kommunikeerumisvigadest tekkinud kahjude ulatusest. Nii on Eestile kombeks!

Meenutaks ka 2011. aastal, seoses firma aktsiakapitali suurendamisega 30 miljoni euro võrra, väljakäidud lubadust, et Estonian Airi uus kasvustrateegia loob Eestisse hinnanguliselt 2000 uut töökohta, neist 800 turisminduses. Sellest rääkis ettenägelikult toonane Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja nüüdne minister Sven Sester. Kus on need lubatud töökohad? Mida pole, seda pole ning kuludesse tuleb ilmselt kirjutada ka 5 miljonit eurot, mille eest petetud reisijatelt pileteid tagasi ostetakse.

Hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata!

Aga jätkame taas millegi konstruktiivsemaga. Novembri esimesel nädalal alustasime koos Põhja Prefektuuri liiklusjärelvalve keskusega ohutuskampaaniat „Hoia ennast! Hoia kinni!“ Nagu nimi viitab, on kampaania sihtgrupiks ühissõidukis ohutunde minetanud reisijad ning nende turvalisus. Kaheksa kuu jooksul on meie bussides ja trammides saanud viga 36 inimest, kes järsu pidurdamise või äkkmanöövri ajal pole kinni hoidnud. Ja kuigi me meenutame juhtidele pidevalt sujuva sõidu vajalikkust ning hoiatame järskude manöövrite eest, teeb liiklus omad korrektiivid. Tallinna tänavatel seikleb kahetsusväärsel hulgal roolihulle, kes ei mõista millist ohtu kujutab ridadevahel sõelumine ja bussidele ette keeramine. Meie liiklus on äärmiselt närviline ja teisi liiklejaid mitte arvestav ning kahjuks pole ka kõige kogenumad juhid võimelised iga ootamatut vahelesööstu või eessõitja äkkpidurdust ette nägema. Ja kui siis bussisalongis seisab mitte kusagilt kinni hoidev reisija, võivad tagajärjed olla kurvad.

Nagu näitab õnnetuste statistika, siis 87% kannatanutest on üle 50-aastased ning 92% vigastatutest naissoost. Selleks, et kinnihoidmise vajadust sõitjatele meenutada, paigaldame bussidesse, trammidesse ja trollidesse kleebised kirjaga „Hoia ennast! Hoia kinni!“. Loodame, et sõitja adub sõnumit lugedes kinnihoidmise vajadust, ega lenda uppi. Meie sooviks on toimetada kõik reisijad õnnelikult sihtkohta.