reede, 25. detsember 2015

Mulle meeldivad puukodaratega bussid
 

Pean tunnistama, et mulle meeldivad vanad uunikumbussid. Eriti pöördesse lähen siis, kui näen eelmise sajandi algusaastaist pärit korralikult renoveeritud ja puukodaratega sõiduriista. Nad on lihtsalt suurepärased! Ometi pole ma kordagi tulnud mõttele loobuda Tallinna Linnatranspordis ASis uutest Volvo ja MAN sõidukitest ning muretseda nende asemele uunikumid. Kuid mõned linlastest trollientusiastid ning nostalgitsevad linnavolikogu saadikud lausa nõuavad, et Tallinnas tuleb loobuda üleminekust tehnika viimast sõna esindavatele hübriidsõidukitele ning matta maha ketserlikud plaanid vahetada kontaktliinidest sõltuvad trollid tasapisi välja kontaktivaba elektritranspordi vastu. Ühistranspordi eilse päeva eest seisjad ei soovigi kuulata väiteid, mis kõnelevad uute, kogu maailmas aktsepteeritud tehnoloogiate kasutuselevõtu otstarbekusest, vaid kordavad mantrana, et trollibussid peavad jääma sõitma igavesest ajast igavesti ja punkt. Kui vahel ka tuuakse välja argumente kontakttrollide kiituseks, siis on need valdavalt ebapädevad, ega haaku üldise kontekstiga.
Volikogu liige ei adu uuele tehnoloogiale ülemineku olulisust.
Tallinna volikogu liige Kaido Kukk on võtnud endale südameasjaks tõestada, et iga katse Tallinna ühistransporti kaasajastada on rahvavaenulik tegevus. Teda ei häiri fakt, et maailmas üha rohkem linnu loobub perspektiivitust trolliliikluse arendamisest ning suunab vahendid hübriidtehnoloogiasse ja autonoomsesse elektritransporti. Eeskujuks kõlbab tublile kommunaalpoliitikule seekord Riia, kus tema väitel osteti 125 miljoni euro eest 100 uut trolli. Kui Kuke faktid paika peavad on riialasi küll kureks tõmmatud, sest 800 000 ühe trolli eest on suisa nöörimine. Uue trolli saab hetkel veel 350 000 eest kätte, ent nende muretsemine muutub üha keerulisemaks, sest näiteks maailma esinduslikumal ja suuremal UITP rahvusvahelisel ühistranspordimessil ei presenteeritud trollibusse enam ühegi tootja poolt. Pigem on kõik tootjad keskendunud hübriid- ja sõltumatu elektritranspordi arendamisse. Usun, et suured tootjad teavad mis on vajalik ning ei juhindu emotsioonidest. Veel kümmekond aastat tagasi tundus kontaktliinist sõltuv elektritransport linnaõhu puhtuse tagamisel ainuvõimaliku lahendusena. Tänased urbanistlikud tõekspidamised näevad ühistranspordi tulevikku valdavalt hübriidtehnikas ning kontaktliinist sõltumatus elektritranspordis.
Kukk leiab, et trollidest loobumises on süüdi linna üleminek tasuta ühistranspordile ning tegelik põhjus on rahapuudus. Jääb üle vaid imestada, et linlasi esindav saadik ei häbene avalikult vassida. Mõni aeg tagasi saatsime liinidele 24 uhiuut hübriidi, millele lisandus veel 20 Euro-6 saastenormidele vastavat MAN linnabussi. Tasuta ühistranspordi tingimustes on TLT soetanud 100 Euro-5 ja Euro-6 saastenormidele vastavat bussi ning toonud liinile 17 CAF Urbos trammi, millele järgmise aasta alguses lisandub veel 3. Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideeriva Tallinna jaoks on jätkuv bussipargi uuendamine prioriteet, mille arvelt ei tehta mööndusi.
Oluline osa rohelise pealinna kontseptsioonis on just tasuta ühistranspordil, mille tähtsust nii linna tasakaalustatud arenguks vajaliku sotsiaalse võrdsuse tagamisel, liiklusohutuse suurendamisel ning linnaõhu saastamise vähendamisel, ei suuda urbanistlikes põhimõtetes halvasti orienteeruv Kukk hinnata.
Linnavalitsus ja TLT AS lähtuvad otsustes ekspertide arvamustest ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadest. Kui linnavolinik Kukk peab end kõigist targemaks, ega vaevu kuulama pädevaid argumente, mis kinnitavad, et soovime seda ehk mitte, kuid trolliliiklusele tiksub aeg halastamatult kadu nagu puuküttega automootoreile, biplaanidele või aurulaevadele, siis on see Kuke probleem. Nostalgia on küll kaunis tunne, ent ei aita meid ratsionaalses maailmas jätkusuutlikena püsida.
Ühistranspordi osa Tallinna õhusaastes on juba hetkel marginaalne.
Trollibussid ilmusid Tallinna tänavapilti 1965. aastal. Õismäele hakkasid sarvsõidukid sõitma alates 1980. aastast ning on sellest peale olnud Õismäe elanikele käepärane ja mugav vahend kesklinna või Balti jaama jõudmiseks. Trollide kasutuselevõtu nii Tallinnas kui mujal, tingis vajadus hoiduda suurt saastet põhjustavate busside tänavaile lisandumisest. Ent nagu kõik tehnoloogiad, nii on arengus ka ühistranspordis kasutatavad sõidukid. Viimastel aastatel toimunud põhjapanev innovatsioon, on trollibusside kui loodussäästliku transpordi tähtsust kärpinud. Muljetavaldava arengu on läbinud tavabussides kasutavad mootorid, mis omakorda on viinud ühistranspordist lähtuva saaste äärmiselt madalaks. Hetkel sõidusolevad bussid annavad vaid 3% Tallinna transpordis tekkivast õhusaastest ning uute Euro-6 normidele vastavate busside kasutuselevõtt ning eriti hübriidbusside liinidele ilmumine vähendab saastet veelgi. Oluline edasiminek on toimunud ka elektribusside arendamisel, mis annab võimaluse juba lähiajal minna üle liinist sõltumatule elektritranspordile. Kõike seda arvestades on trolliliiklusele tekkinud võrreldavat loodussäästlikkust pakkuv alternatiiv moodsate, kasutamiskindlate, liiniriketest ning ummikutest sõltumatute hübriidbusside ja juhtmevaba elektritranspordi näol.
Hübriidid tulevad 6. ja 7. liinile juba 1. jaanuarist.
Lõpuks on täitumas üks tallinlaste unistusi ja algab Haabersti ringi rekonstrueerimine mitmetasandiliseks pidevläbilaskega ristmikuks. Sellega seoses algab seal trolliliinide demonteerimine ja senised sarvsõidukid asendatakse hübriididega, mida kaugemas perspektiivis omakorda peaksid asendama sõltumatu toitega elektribussid. 51 Solaris tüüpi trolli jäävad aga edasi liiklema Mustamäe ja Kesklinna vahel. Tavatrollid jätkavad seal liikumist vähemalt järgmised kümme aastat ning et sõitjad end neis mugavalt tunneksid, teeme veel liikuvatele sarvilistele korraliku remondi, mis hõlmab nii mootoreid kui ka salongi.
Seoses trollide väljavahetamisega hübriidide vastu korraldasime ümberõppe senistele tublidele trollijuhtidele, kes asuvad nüüd juba uue põlvkonna sõiduvahendite rooli. Usun, et mugavad hübriidid saavad tallinlaste poolt sama hästi vastu võetud, kui nende eelkäijad.
 
 
 

7 kommentaari:

  1. Vanasti oli tavapärane, et 6 ja 7 trollid, ka pikad, olid puupüsti täis tipptundidel, suvel ka muul ajal. Nüüd on need asendatud väikeste 12-meetriste hübriidbussidega, mis palju rahvast ei mahuta.

    Minu küsimus on, et millisel moel on plaanis väiksemate bussidega tulevikus tagada reisijatevedu? Kas on plaanis tihendada graafikuid või soetada juurde suveks ka pikad hübriidbussid (kui neid olemas on)?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõlakad räägivad,et need hübriidbussid on 42 ja 43 liinil ainult alguses. Mingi aeg tehakse need liinid tavabussiliinideks. Sest nii on esiteks ka raske graafikuid teha TLT töötajatel. Ja hübriidid hakkavad sõitma kõiki liine.

      Kustuta
    2. Hea Heini!
      Esialgu sõidavad hübriidid 42. ja 43. liini. Muidugi oleks hea, kui saaksime kõigil liinidel rakendada keskkonnasõbralikke ja mugavaid hübriide. Meil on kindel plaan hübriidbusse juurde soetada, aga see võtab veel aega. Kaugemas perspektiivis näen 42. ja 43. liini katmist kontaktivabade elektrisõidukitega. Kui plaan teostub, saab hübriidid mujale suunata.

      Kustuta
  2. Tänan küsimuse eest!
    Reisijateveo paremaks tagamiseks tihendasime trolle asendavatel hübriidbussi liinidel 42 ja 43 intervalle seniselt 9-12 minutilt 6-7 minutile.

    VastaKustuta
  3. Igas teie tekstis ühed ja samad mitte midagi ütlevad argumendid trollide vastu. Kurb. Paljudes linnades sõidavad sellised trollid, mis saavad mitu kilomeetrit sõita ilma kontaktliinita - asi see Tallinna linnal selliseid masinaid osta. Siis ei ole takistuseks ei kontaktliini riki ega ummik. Juba praegu on nende hübriididega piisavalt jamasid. Buss 1170 pole vist mitu nädalat sõitnud. Mõni päev nii palju hübriide rivist väljas et graafikujärgselt pannakse liinile kas Man või Scania. Trollifännina võin öelda et Keskerakond sellise linna juhtimise puhul ei saa mitte kunagi mitte ühelgi valimisel minu häält ja trollide kadumisel Tallinnast jääte ilma ka ühest Tallinna kodanikust, sest kui ma ei saa teha teoks oma unistust saada trollijuhiks siin linnas, siis mujal maailmas on piisavalt linnu kuhu elama minna.

    Heini-Sten Poidjutšenko
    Trollifänn

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hea Heini!
      Kontaktivaba elektritransport on arengusuund, mida Tallinnas kindlasti kavandame. Sellest on juttu ka minu blogipostitustes.
      Mis puutub Teie soovi trollijuhiks saada, siis ei näe ma siin mingeid takistusi. Kui eelistate klassikalist, kontaktliinist sõltuvat trolli, siis neid jääb piisavalt sõitma vähemalt järgneva 20 aasta jooksul. Selle aja möödudes loodaks, et neid asendavad juba täies mahus kontaktivabad sõidukid. Nii et tere tulemast trollijuhtide kursustele!
      Tahaks juhtida Teie tähelepanu seigale, et tehnoloogia areng ja klassikalise trolli asendamine juhtmevabade sõidukitega, ei sõltu poliitilistest eelistustest. Pigem määrab ühe ehk teise tehnoloogia elujõu siiski selle otstarbekus ja keskkonnasäästlikkus. Muidugi võib ka keskkonnaprobleeme taandada hetkepoliitikale, nagu on tehtud hakkepuidu elektrijaamades põletamise lubamisega, mis pole kõige loodussõbralikum tegevus. Linnatranspordis püüaks siiski poliitikast hoiduda ning tegeleda kõigile linlastele võrdsete transpordivõimaluste tagamisega parimal ning kaasaegsemal viisil.

      Kustuta
    2. Viimati korraldati trollijuhtide kursused Tallinas 2008. Ja tundub, et enam neid ei tulegi. Ja kuna juhte aina vähem liinide sulgemisega vaja, siis jääb juhte aina rohkem üle - kes läheb pensionile ja kes bussijuhiks.
      Minu teada on linnal leping trollipargiga kas aastaks 2022 või 2024. Siis peaks olema kõik trolliliinid asendatud bussidega.

      Kustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.