Tagasiside sõitjatelt distsiplineerib

 

Mõne aja eest saadeti TLT ASile järgnev elektronkiri: „Soovin avaldada tunnustust bussijuhile, kes sõitis eile (12. mail) liinil 24. Jõudes kell 19.24 Koidu peatusesse, võttis ta vaevaks peatuda nägemispuudega inimese ees nii, et ta saaks kohe bussi siseneda. Seda esiteks. Teiseks, nähes, et nägemispuudega inimesel on raskusi bussi sisenemisega, väljus bussijuht kabiinist ja aitas tal siseneda. See oli vaatepilt, mis meie negatiivsusest ja kurjusest pulbitsevas maailmas pisutki helgemat pilti ette manab. Üleüldse tahan kiita selle bussijuhi sõiduoskust. Ei olnud rapsiv sõidustiil. Kiirendused ja pidurdused olid sujuvad. Ka radade vahetus ja pöörete tegemine, nii vähe kui neid küll oli, tundusid rahulikud ja sujuvad. Olete leidnud endale väärika töötaja. Hoidke teda!“

Sellise kirja saamine teeb rõõmu kogu päevaks ja kauemakski. Mida rohkem on meil selliseid bussijuhte, seda kindlamad võime olla, et liigume õiges suunas. Võime ju tuua liinidele kõige uuemad ja moodsamad sõiduvahendid, ja sinnapoole me ka püüdleme, ent tõeliselt hea teenindus algab ikkagi juhtide ametioskustest ja inimlikest omadustest. Tasakaalukus, abivalmidus, vastutustunne, eneseväärikus, ametiau väärtustamine, on õnneks omane valdavale osale meie bussijuhtidest. Nendele, kellel ametiks vajalikud iseloomuomadused kasinad, tuleb selgitada vajadust ennast selles suunas arendada. Ka karu on võimalik lõpuks tantsima õpetada, iseasi muidugi, kas sellel vaeval on mõtet, kui asjaosaline ise muutumisest huvitatud pole.

Siinkohal tooksin ära diametraalselt eelmisele vastanduva kirja, mille murelik linnakodanik mulle saatis. Selle, eelnevalt facebookis avaldatud kirja sisu on järgmine: „Üks huvitav töölesõit täna hommikul. Nimelt otsustas bussijuht sõidu ajal ristsõnu lahendada. Gonsiori tn valgusfoori taga järjekorras seistes unustas ta üldse edasi sõita, nii et pidime seda talle meelde tuletama. Telefoniga rääkimine on juba nii tavaline, et ei pane tähelegi, ristsõnad on juba uus tase. Huvitav, mis bussijuhid järgmiseks igavuse peletamiseks välja mõtlevad. Rutiin ju tapab.“

Kõigepealt tuleb mul vabandada kõigi reisijate ees, keda mälumänguri kalduvustega juht sellel hommikul ohtu seadis. Linnabussides kasutatav tehnika pole jõudnud veel selleni, et need kasvõi lõiguti oleksid isesõitvad ning seepärast on meie juhtide kohustus iga liinil viibitud sekund pühenduda täie tähelepanuga liikluse jälgimisele ning ohutute juhtimisvõtetega buss ühest peatusest teise viia. Iga sellest erinev tegevus on käsitletav töödistsipliini jämeda rikkumisena ning väärib hukkamõistu.

Palju oleneb inimesest.

Nagu tsiteeritud kirjad tõestavad, saab oma tööd teha nii, et on võimalik pälvida sõitjate tänu, aga ka sellisel moel, mis paneb küsima, miks üldse on bussijuhi ametisse tuldud, kui see nii vastumeelne tundub, et peab tööaja lõpuni jäävat aega kõrvaliste tegevustega surnuks lööma. Bussijuhi töös, nagu ka kõigis teistes ametites, oleneb kvaliteet paljus ikkagi inimesest ja aja jooksul juurdunud väärtushinnangutest. Ka mulle, nagu kirja saatnud linlaselegi, jääb sageli arusaamatuks, kuidas mõni meie töötaja unustab ära, et veab inimesi, elades päevajooksul tekkinud pingeid välja rapsiva ning hoolimatu sõidustiiliga. Niisamuti on raske taibata, kuidas ei jõua professionaalsele roolikeerajale kohale liiklusseaduses sätestatud keeld, mitte kasutada sõidu ajal käed vaba süsteemita telefoni.

TLT ASi eesmärgiks on kõrge teeninduskultuur ja sõitjate maksimaalne ohutus ning seepärast ei saa me jääda ükskõikseks ühelegi kriitilisele märkusele. Usun siiski, et enamus meie juhtidest väärivad pigem kiitust. Arvate, et olen nii mõeldes erapoolik? Mitte sugugi. Seda kui hoolsalt valdav osa meie juhtidest töösse suhtub, näitab liiklusõnnetuste statistika, kuhu aastas miljoneid liinikilomeetreid läbivad bussid annavad äärmiselt tagasihoidliku osa. See tähendab, et sõidetakse tasakaalukalt ning liiklusolukordi hinnatakse õigesti.

Bussijuhtide töö on sõitjate pideva tähelepanu all ning esinevatele möödalaskmistele reageeritakse äärmiselt valulikult. Seepärast on kiitva sisuga kirju minu meilboksis palju harvemini, kui puudustele osundavaid. Aga tänulik olen mõlemate eest, sest just sõitjatepoolne tagasiside aitab meil rakendada vajalikke meetmeid juhtide kutseoskuste tõstmisel ja vastutustunde kasvatamisel. Ühistransport ei muutu kunagi nii ideaalseks, et rahuldab eranditult kõiki sõitjaid, ent me liigume õiges suunas ja muutume päev-päevalt paremaiks.