TLT AS töötajad jagavad projekteerijatele soovitusi

 

Tallinna kesklinna transporditaristut ootavad lähiajal ees olulised muutused. Gonsiori tänava rekonstrueerimine ja Reidi tee ehitus nihutavad oluliselt autotranspordi senist logistilist telge, uue peatänava väljaehitamine viib lõpule kontseptuaalselt senisest erineva lähenemise linnasüdame liiklusele. Linnaruumi arengprojektidega seostuvate avalike arutelude käigus on kõigil linlastel võimalus oma sõna sekka öelda, et planeerijate poolt väljapakutud lahendust täiustada ning paremaks muuta. Mul on hea meel, et selle kohustuse on Sõltumatu Transporditöötajate Ametühingu vedamisel võtnud enda peale igapäevaselt liikluses osalevad bussi- ja trammijuhid, kelle soovitustest on lõplike tööversioonide väljatöötamisel kindlasti oluline abi.

Gonsiori tänava rekonstrueerimise projektile täienduste ja ettepanekute esitamise aeg sai täis eile. TLT AS töötajate poolt pakuti mitmeid projekti täpsustavaid ettepanekuid.

Projekteerijal soovitati veelkord läbi mõelda tänavavalgustuspostide asetus, tänavaäärne haljastus ja ühistranspordi peatuste konfiguratsioon. Meie elukutselised bussijuhid leiavad, et tänavavalgustuspostide paiknemine vaid poole meetri kaugusel äärekivist, raskendab bussidel peatustesse sõitmist, kuna tekib oht poste küljepeeglitega riivata. Selline probleem on näiteks Ülemiste peatuses, kus bussid ei mahu taskusse normaalselt sisse sõitma. Tulemuseks on sõidurea blokeerimine peatuva bussi poolt. Et Gonsiori tänaval taolist olukorda vältida, tuleks projekteerimisel arvestada busside gabariite ning paigutada valgustuspostid äärekivist kaugemale, kinnitavad meie bussijuhid. Peatuste taskud tuleb meie asjatundjate arvates ehitada piisava varuga, kuna tipptunnil võib peatusesse jõuda samaaegselt kaks, teinekord isegi kolm bussi. Kui projekteerimisel pole kavandatud piisava mahutavusega taskuid, blokeerib peatusesse mitte mahtuv sõiduk/sõidukid liikluse, halvemal juhul suletakse terve ristmik. Otstarbekas on ka tänavale kavandatud parkimistaskud selgelt märgistada ning tagada neisse sujuv sisenemine ja väljumine.

Pikka aega on trammijuhte häirinud olukord Maneeži tänaval, kus trammi ja autode konflikt on ruunikitsikuse tõttu paratamatu. Meie trammijuhid tegid ettepaneku lahendada samaaegselt Gonsiori tänava rekonstrueerimisega ka trammide liikumist komplitseeriv olukord Maneeži tänaval, kus Ülemistelt lähtuval suunal pole trammitee ja äärekivi vahel piisavat ruumi autodele. Juba aastaid tekitab see liikluses pingeolukorra, mille likvideerimiseks oleks meie spetsialistide kinnitusel vaja kõnnitee äärekivi vaid pool meetrit nihutada. Piisava autoruumi tekitamine võimaldaks trammidel segamatult sõita ning optimaalse liikumiskiiruse puhul kaoks ka CAF trammide elektroonilistest piduritest lähtuv undamine, mille üle Maneeži tänava elanikud kurdavad. Loodan siiralt, et meie töötajate ettepanekut arvestatakse ja rekonstrueerimistööde käigus leiab probleem lahenduse.

Gonsiori tänava rekonstrueerimisel soovitavad meie töötajad muuta ka Laagna tee väljasõidul asuva peatuse lahendust. Praegune lahendus hakkab tekitama probleeme, kuna selle kaudu on võimalik liiklusreegleid rikkudes sooritada pööret Vesivärava tänavale. Meie inimesed soovitavad väljapakutud lahenduse üle vaadata ja kavandada peatusse normaalne tasku.

Viimane märkus, mille meie töötajad STTA kaudu esitasid, puudutab planeeritavat väljasõitu Reimani tänavalt. Projektis muudetakse see ahtamaks, ent sel juhul tuleks loobuda igasugustest äärekivi joonel asuvatest piiretest, samuti peavad laternapostid ja foorid asuma äärekividest piisavalt kaugel, kuna nii järsus kurvis vajavad kolmanda vedava sillaga bussid ning pikendatud esiosaga Volvod B9SA LF kogu pöörderingi laiust. Lahenduses võiks võimalusel ka pöördeala laiendada.

Sellised olid meie töötajate ettepanekud Gonsiori tänava rekonstrueerimisprojekti koostajatele. Loodan, et neid arvestatakse ja ühistranspordile toob realiseeritud projekt kaasa vaid positiivset.

Mul on äärmiselt hea meel, et TLT ASis töötavad aktiivsed inimesed, kes ei oota, et nende nimel kõneleks ettevõtte juhtkond, vaid suudavad ja tahavad ise olulistes linnaarenduslikes probleemides kaasa rääkida.