Head Jaanipäeva ja ülevat Võidupüha!

 

Käes on suvehari, kauneim aeg siin põhjamaal. Päevad on pikad ja soojad, ööd lühikesed ja valged ning loodus lopsakalt elujõuline. On julgete lootuste ja unistuste aeg, aeg mõelda kodule. 23. ja 24. juunil tähistame kaht Eestimaale olulist püha – Jaanipäeva ja Võidupüha.

Eestimaal on alati elatud ühes rütmis aastaaegade vaheldumisega ning ammutatud elutarkusi looduses toimuvaid muutusi jälgides. Eriti olulised on meie rahvale suvine ja talvine pööripäev. Jaanipäeva tähistasid juba meie kauged esivanemad, kuid suvise pööripäevaga seostati see alles peale 1918. aastal toimunud kalendrireformi. Jaanipäev on üheks oodatumaks ja uhkemalt tähistatavaks pidupäevaks. Jaanilaupäeval süüdatakse üle maa lõkked, mille valgus sümboliseerib aasta lühemat ööd. Jaanipäev on erutavalt imeline, sest just siis kohtuvad Koit ja Hämarik ning need, kellele õnn naeratab, võivad sõnajalaõit otsides leida elu armastuse. Jaanipäev on soojuse, valguse ja armastuse pidu. Selleks ajaks pidid maarahval kevadised külvitööd lõpule jõudma. Võis hinge tõmmata ja täiel rinnal elu nautida.

Jaani ajal kindlustati Eesti iseseisvus.

1919. aasta Jaanipäeval pandi Võnnu lahingus Eesti vägede võiduga baltisaksa Landesweri üle alus meie iseseisva riigi kestmisele. Sellest peale tähistatakse 23. juunil ka Võidupüha. 1934. aastast kuni riigi okupeerimiseni NSV Liidu poolt, tähistati Võidupüha riikliku tähtpäevana. Iseseisvuse taastamise järel on Võidupüha paraade peetud erinevates Eesti linnades. Tallinn võõrustas Võidupüha paraadi 2008. Aastal, käesoleval aastal peetakse paraad Võrus. Tundkem sel päeval uhkust oma maa üle ja olgem viimaste aastate poliitilistest erimeelsustest hoolimata sama ühtsed, nagu laulva revolutsiooni päevil. Isamaa ei küsi poliitilistest eelistustest ega usutunnistusest – kui oskame armastada oma kodu, oleme tugevad!

Küllap oli suur armastus oma kodu vastu ka nende meeste südameis, kes 97 aastat tagasi läksid suvepäikese lõõsas vastu põliste vaenlaste, saksa parunite, kogutud väele, et pidada viimane otsustav võitlus. Need noored mehed mõistsid, et pole teist teed, kui asuda kodu kaitsele. Seepärast meenutagem jaanilõkke juures ka neid 405 eestlast, kes andsid aasta kauneimal päeval Võnnu lahingus elu isamaa eest võideldes. Nendega olgu meie jääv tänu ja austus!

Jaan saabugu ilma õnnetusteta.

Kahjuks seondub Jaanipäevaga ka alkoholiprobleem. Paljud mehepojad on kindlad, et pidu ei saa olla täiuslik, kui ennast maani täis ei joo. Kui taoline viinalemb oma peatäie lihtsalt kusagil põõsa varjus norsates välja higistab, pole hullu, aga kahjuks ei möödu ükski Jaanipäev ilma joobes juhtide põhjustatud avariideta. Purjuspäi autorooli istuvad pidutsejad ei ohusta mitte üksnes enda, vaid ka kümnete kaasliiklejate elu ning tervist. Alkoholiuim paneb oma võimeid üle hindama. Jalg vajutab gaasi, ent joogist ähmane silm ei seleta enam ümberringi toimuvat ja uimastatud aju ei võimalda võtta vastu adekvaatseid otsuseid. Nii need õnnetused tulevad.

Suure transpordiettevõtte juhina kutsun kõiki autojuhte üles, tegema enne Jaanipäeva valik, kas juhtida või juua. Kahte korraga ei saa!

Soovin veelkord kõigile toredaid ja ohutuid pühi! Toogu Jaanipäev meile vaid rõõmu, mitte õnnetusejärgset ahastust!