Presidendivalimistest ja rahvusliku tšempioni tiitlist

 

Eile õnnestus ka minul istuda koos teiste valijameestega Estonia saalis. Kuigi president jäi valimata, andis eilne päev väärt õppetunni ja kinnitas veelkord minu veendumust, et president tuleb valida rahva poolt. Rääkida, et rahvas on rumal, ega suuda endale väärilist presidenti valida, on küündimatu. Selles ju ongi demokraatia olemus, et rahvas saab vabadel valimistel endale juhid määrata.

Valimiste äpardumine algas juba sellele eelneva kampaania ülesehitusest. Puudus asjalik debatt Eesti tuleviku teemadel. Isegi riigitelevisioonis kandidaatidele pakutud eetriajal arutleti pigem kõrvaliste probleemide, kui nende valuliste teemade üle, mis lõppkokkuvõttes otsustavad Eesti riigi ja rahva püsima jäämise. Ohtralt pakuti meelelahutust, lahates kandidaatide eraelu ja isikuomadusi, riigimehelikele mõtetele ja tulevikuvisioonile jäi ruumi äärmiselt vähe.

Valimiste eel püüti teha nägu, otsekui oleks avalik arvamus kandidaatidele oluline, ent tõeline võitlus käis siiski erakondade tagatubades ning valitsusparteide diilikontorites. See omakorda tingis närvilisuse ja tigeduse, millega mõned kandidaadid oma rivaale ründasid. Kui koguda kokku poliitilise sopa hulk, mida üritati neil valimistel loopida, upuks sellesse kogu Toompea, kõigi võimukoridoride ja tagatubadega ühes.

Presidendivalimiste nurjumine annab tunnistust sügavast poliitilisest kriisist valitsuskoalitsioonis, mida ei saa enam eirata, kuna valitsuse teovõimetus seab ohtu riigi edasise heaolu. Koalitsiooni vastuolud on muutunud ületamatuks ning kokkulepped ei pea. Venima hakanud presidendivalimised kinnitavad üheselt ka tõsiasja, et opositsioonist teerulliga ülesõitmise aeg on Riigikogus läbi ja seisakust väljumiseks tuleb senist praktikat muuta. Eesti poliitiline juhtimine on ummikus ning riigi perspektiivitust seisust väljatoomine nõuab olulisi muutusi. See, et me ei suuda presidenti ära valida, pole asja juures veel suurim õnnetus.

Valimiste võitja oli vähimagi kahtluseta Mailis Reps. Pääseda peale Keskerakonna pihta suunatud õukonnameedia turmtuld riigikogust teise vooru ning koguda seal tähelepanuväärne häältesaak, kinnitab, et tegemist on väärt kandidaadiga. Olen kindel, et kui paar puuduvat häält poleks peatanud Mailise teed valijameestekogu teise vooru, oleks Eestil praegu esimene naispresident.

Igatahes on valijameheks olemine sündmus, mis jääb meelde aastateks.

TLT AS pälvis Euroopa ettevõtluskonkursil National Championi tiitli.

Sügiskuu algas Tallinna Linnatranspordi ASile suurepärase teatega, et ettevõte valiti erinevate riikide ärijuhtidest ja tööstusekspertidest koosneva žürii otsusega Euroopa ettevõtlusauhinna European Business Awardsi II vooru, mis tähendab, et meie töö hinnati vastavaks National Champion astmele.

Kahtlemata on tegemist suure tunnustusega meie senisele arengule. Meie edukust ei määranud üksnes TLT ASi head töötulemused ning pakutava teenuse järjekindlalt paranev maine, vaid kindlasti aitas tublisti kaasa viljakas koostöö Tallinna Linnavalitsusega ning seal langetatud õiged otsused ühistranspordi arendamisel, millest tähtsaim on tasuta ühistranspordi rakendamine.

European Business Award esimeses voorus osales ligi 33 000 ettevõtet 34 riigist, millest edasi pääses 636, nende seas ka TLT AS. Nüüd võime julgelt kinnitada, et oleme Euroopa ulatuses tähelepanuvääriv ettevõte ning üks vähestest linnatranspordis, kes sellise tunnustuseni jõudnud.

Kõik tiitli National Champion võitjad pääsesid edasi teise vooru, kus selgitatakse välja Ruban D’Honneur. Erilist tähelepanu pööratakse valiku tegemisel innovaatilisusele, ärilisele edukusele ja –eetikale. Ruban D’Honneur vooru edukalt läbinud jõuavad finaali, mille tulemused selguvad tuleva aasta mais.

TLT AS on tõusnud majandusnäitajatelt ja pakutava teenuse kvaliteedilt kindlalt Eesti ettevõtete tippu. Käesoleval aastal omistati meile Krediidiinfo AS hinnangu kohaselt suurepäraste majandustulemuste eest AAA krediidireiting ning väljastati Eesti eduka ettevõtte sertifikaat. 2015. aasta lõpetas ettevõte 59,6 miljoni eurose kasumiga, mis investeeritakse uude veeremisse ja taristu arengusse.