2017 on bussi ja
trammi aasta
2017.
aastal täitub 95 aastat päevast, mil
Tallinnas väljus liinile esimene buss. Bussiliiklusel Tallinnas on aga pikem
ajalugu.
Kuidas esimene
buss liinile saadi.
1914. aastal pööras Tallinna
linnavalitsus tülli hoburaudtee omanikega. Kuna tüli ei näidanud vaibumise
märke ja hoburaudteelesed kasutasid ära monopoolset seisundit, hakkas raad
kaaluma võimalust avada konkureerivad bussiliinid. Algasid ka läbirääkimised
busside ostmiseks, aga maailmasõda tõi uued mured ja plaan bussiliikluse
alustamiseks pandi kalevi alla.
Ent mida edasi, seda selgemaks sai, et
ainuüksi trammidega kasvavat linlaste väge ei teeninda. 1921. aastal alustati
inimeste vedu Piritale, Kosele ja muudesse väljasõidu kohtadesse. Kuid polnud
seal glamuuri ega mugavust, sest sõiduvahendeiks olid lahtised veoautod. Samuti
polnud pidevat graafikut, ja veokid käisid nagu jumal juhatas. Sõit mõnikord
ära jääda põhjusel, et autojuhil polnud lihtsalt tuju mootorit käivitada.
Sai selgeks, et vajadus regulaarsete
bussiliinide järele on karjuv, ent praktilise lahenduse otsimise asemel andis
raad välja dokumendi "Sunduslik määrus autobusside liikumise kohta
Tallinnas", mis kehtestas busside maksimaalseks kiiruseks 15 km/h ja
pileti hinnaks 10 marka/km. Sama määrus selgitas, et iga autobuss peab oma
konstruktsiooni poolest sõiduks kohane olema, mehhanism peab tasase käiguga
olema ja mootori töötamise ajal ei tohi suitsu tekkida. Samuti nõuti, et bussid
peavad olema kinnise ehitusviisiga, kindlate seinte ja katuse ning klaasist
akendega. Veoautode kasutamine ühissõidukitena oli sellega lõppenud.
Kes teab, kui kaua oleks tallinlased
veel bussiliinide avamist oodanud, kui mitte tubli ettevõtja Fromhold Kangro
poleks asja enda kätte võtnud. 22. mail 1922 sai Kangro linnavalitsuselt loa viie bussiliini
avamiseks Tallinnas. Need olid: Vene turg – Tartu maantee, Vabaduse plats – Seevald, Vene turg – Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose. Kahel viimasel
liinil ei tohtinud busspeatused asuda seal, kust kulges trammitee.
Suurpäev Tallinna arengus jõudis kätte
27. mail, kui avati esmalt liiklus liinil Vene turg – Tartu maantee. Käigus
olid Saksamaalt ostetud viis üsna vana kahekorruselist Daimler bussi, mille
ülemine korrus enne liinile lubamist lammutati, sest linnavalitsuse hinnanguil poleks
Tartu maantee sillutis nii suurt koormust talunud. Teine põhjus peitus tõigas,
et amortiseerunud bussid poleks niikuinii täisarvu sõitjaid ära vedanud. Intervall
oli liinil 10 minutit, pileti hind 15 marka. 27. maid võibki pidada Tallinna bussiliikluse
sünnipäevaks.
TLT
AS hindab oma ajalugu.
Püüame omalt poolt bussiliikluse 95.
aastapäeva vääriliselt tähistada. Kõigepealt muidugi sellega, et jätkame
tallinlastele aasta läbi kvaliteetse, mugava, ohutu ja mis peamine, tasuta
bussisõidu pakkumist.
Aprillis presenteerime Vabaduse väljakul
30 uut euro-6 normidele vastavat linnabussi, mis täiendavad meie bussiparki,
samuti 20 uut Volvo hübriidi, mis asendavad päevinäinud trolle Sõle tänava
liinil. Peale seda langeb meie busside keskmine vanus 8-le aastale, millega
oleme edukamate hulgas mitte üksnes regioonis vaid üle Euroopa.
Mais toimuvad mitmed tähelepanuväärsed
sündmused, meenutamaks Fromhold Kangrot ja tema busse ning 95. aastat, mil
bussid on tallinlasi vedanud. Mis toimub, jäägu esialgu saladuseks, sest
soovime linnarahvast meeldivalt üllatada.
August
on trammikuu.
Vaatamata sellele, et aasta põhiraskus
on bussiliiklusel, ei jää ka trammid vaeslapseossa. 2017. aasta augusti võib
liialdamata nimetada trammikuuks. Kuu viimasel nädalal toimub korraga kolm
põhjapanevat sündmust, mille olulisust on võimatu ülehinnata. Esmakordselt
sõidab tramm lennujaama ning Tallinnast saab nähtavasti kõige kiirema ja
mugavama lennujaama ja kesklinna ühendusega pealinn maailmas. Samal ajal avame
liikluse Kopli liinil, mis selleks ajaks on teinud läbi taassünni ning on
võimeline vastu võtma ka uusi Urbos tramme. Ajaloohuviliste ja turistide jaoks
on oluline see, et alates augusti lõpust hakkavad Kadriorgu sõitma eelmise
sajandi keskpaika meenutavad retrotrammid. See lisab Tallinnale omapära ja
annab võimaluse nii nostalgitsemiseks kui ka selfide tegemiseks.
2017 on TLT AS-ile taas tublide tegude
ja kiire arengu aasta.
Mõned küsimused on tekkinud:
VastaKustutaKas 3. trammiliinil hakkavad sõitma ainult kõrge põhjaga trammid? Ma saan aru et 1. liinile tuleb madalaid tramme küll, aga loogiline oleks et ka 3. trammiliinil kurseeriks vähemalt üks madala keskosaga Tatra või siis CAF.
Kas tuttuusi tramme ei olegi plaanis enam osta? Ega need 1980ndatest pärit trammid igavesti sõida. Nende putitamise asemel oleks võinud ehk hoopis 20 uut trammi osta. Aga pigem midagi lühemat kui need praegused CAFid. Suht tihti sõidavad need tühjalt ringi ja päris esimest ja viimaste väljumiste teenindamine CAFidega tundub kuidagi mõttetu.
Ka 3. liinile tuleb madalapõhjalisi tramme.
KustutaVanade trammide väljavahetamine jätkub ka tulevikus.
Mis puutub vanematesse trammidesse, siis jäänud on vaid need, millel piisavalt ressurssi lähiaastateks. Oleks hoolimatu veel küllaltki kobedad trammid vanaraualattu kupatada. Pigem anname neile remondiga viisakama väljanägemise ja laseme mõned aastad linlasi teenindada.
Igal aastal 20 uut trammi ei soeta. Uued bussid ja hübriidid tahavad ka ostmist.