Johani ja Jüriga järgmisele sajale vastu

 

22. veebruaril tähistasime Kadriorus kahe retrotrammi Johan ja Jüri liinile tulekut. Vabariigi 100. aastapäeva saabumist oli igati päevakohane tähistada  Eesti iseseisvusele pühendunud meeste auks nimetatud trammide esitlemisega. Ürituse alguses võttis trammide juures koha sisse vahipataljoni liputoimkond.

Kohaletulnud nautisid päikesepaistelist ilma. Valitses pidulik ja rõõmus meeleolu.

Avasõnad ütles TLT AS nõukogu liige Toivo Tootsen, peatudes lühidalt mõlema nimikangelase panusel meie riigi loomisel ja ülesehitamisel.

Ega minulgi polnud järgmise sõnavõtjana võimalust ajaloo ja riigi juubeli teemasid puudutamata jätta.

Retrotrammide ehitamisel ja sellega seonduvatel tehnilistel üksikasjadel peatus AS Ühinenud Depood esindaja Mart Kirsipuu.

Üllatavat tahku Johan Laidoneri tegevuses, mida eriti ei mäletatagi, meenutas Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm. Nimelt tegutses Laidoner pikka aega meie olümpiakomitee presidendina.

Ilusad trammid ja väärikad nimed. Retrotrammidega väärtustame linnaruumi ning austame ühtlasi neid, tänu kellele oleme jõudnud esimese sajani oma riigi ajaloos.

Head Eesti Vabariigi juubeliaastat!

 

 

Kuus väärt meest

 

Ülemöödunud aasta oktoobris alustas Tallinna Linnatranspordi AS Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud projekti retrotrammide toomiseks Kadriorgu läbivale liinile. Vastavalt lepingule AS Ühinenud Depoodega alustati kuue läinud sajandi esimese poole ühissõidukite välisilmet ning interjööri jäljendava, ent moodsa tehnoloogiaga varustatud trammi ehitust. Tänaseks on viis retrotrammi valmis, kuues lisandub juba lähiajal. Valmistaja garanteerib, et trammid läbivad plaaniliste tehnohooldustega vähemalt 500 000 kilomeetrit. Eraldi garantii kehtib korrosioonikindluse, kere värvkatte, toitemuunduri, veoajami, kliimaseadme ja põrandakatte kohta. 

Mis aga eriti tähelepanuväärne, kõik retrotrammid said endale esimese iseseisvusaja väärikate poliitikute ning ühiskonnategelaste nimed. Esimene tramm Konstantin sai nime meie riigi ühe rajaja ja esimese presidendi Konstantin Pätsi auks. Jõulude eel esitlesime retrotramme Jaan ja Julius, mis said nime Jaan Poska ja Julius Kuperjanovi järgi. 22. veebruaril, Vabariigi aastapäeva eel, alustavad sõite neljas ja viies retrotramm Jüri ning Johan, mis nimetatakse Jüri Vilmsi ja Johan Laidoneri auks. Retrotrammidest viimasena tuleb liinile Ernst, Ernst Jaaksoni meenutuseks. Lisaks nimele trammi küljel, leiab salongist trammile nime andnud ajaloolise tegelase lühitutvustusega infokleebised.

Meenutagem siinkohal, millega paistsid silma need kuus väärt meest, kelle mälestus on nüüdsest jäädvustatud meie retrotammides:

Konstantin Päts (1874-1956) oli Eesti riigi üks rajajaid, Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Valitsuse I koosseisu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne riigivanem, riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president.

Läbi okupatsiooniaja kujutas Päts endast eesti rahvale vabaduse ja omariikluse sümbolit. Selleks on ta jäänud tänaseni, kuigi mitmed ajaloolased on pannud kahtluse alla tema tegevuse riigis korra taastamisel 1934. aastal ning hilisema demokraatia piiramise, eesmärgil säilitada stabiilsus. Mitmeti on käsitletud ka 1939. aastal Pätsi poolt Nõukogude Venemaaga allkirjastatud baaside lepingut, mis avas piirid 100 000 võõrsõduri sissemarsiks ja sai 1991. aastani kestnud okupatsiooni alguseks.

Kuigi arvamuste paljusus on pannud Pätsi tegevust mõnevõrra ümber hindama, jääb ta vabadustarmastavatele eestlastele tuntuimaks ning hinnatuimaks esimese iseseisvusaja suurmeheks.

Jaan Poska (1866–1920) oli esimene eestlasest Tallinna Linnavolikogu esimees ja linnapea ning Eesti Vabariigi välis- ja kohtuminister. 1919. sai Poska Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Tema teeneks loetakse läbirääkimistel Eestile soodsa lõpplahenduse saavutamist Tartu rahu näol, mis kindlustas omariikluse järgnevaks 20 aastaks. Tartu rahu oli ka iseseisvuse taastamise alusdokumendiks läinud sajandi lõpuaastail.

"Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust,“ ütles Jaan Poska rahulepingu sõlmimise järel. Väärt sõnad väärt mehelt!

Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov (1894–1919) sündis 11. oktoobril 1894 Pihkvamaal. 1915–1917 võitles ta I maailmasõjas, teenides vapruse eest mitmeid sõjalisi teenetemärke. Haavatasaamise järel asus Kuperjanov Tartumaa Kaitseliidu juhiks. Vabadussõja algul taganes ta viimase üksuse eesotsas Käreverre, seejärel Puurmani mõisa, kus moodustas partisanide salga. Salk tegutses bolševike tagalas ning vabastas soomusrongidega ühiselt rünnates 14.01.1919 Tartu linna. Seal täiendas Kuperjanov oma pataljoni ja liikus edasi Valga suunas. Linna vabastamisel toimunud Paju lahingus 31.01.1919 sai leitnant Julius Kuperjanov raskelt haavata ning suri mõned päevad hiljem.

Täna tegutseb Kaitseväe koosseisus Kuperjanovi jalaväepataljon. Eesti mäletab oma kangelasi!

Jüri Vilms (1889–1918) oli Eesti iseseisvumist ettevalmistava Eestimaa Päästekomitee liige, Maanõukogu abiesimees, Eesti Tööerakonna asutaja ja selle esindaja Vene asutavas kogus. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Vilms töötas Päevalehe peatoimetajana ning käivitas ajalehe Vaba Maa väljaandmise. Päästekomitee liikmena on Jüri Vilmsil hindamatud teened Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 24. veebruaril 1918.

Jüri Vilmsi surma aega ja kohta ei teata tänini. Ühe versiooni kohaselt langes ta Saksa okupatsiooni alguses Soome Eesti välisesinduse tööd korraldama suundununa sakslaste kätte vangi ning hukati Helsingis. Teine versioon kõneleb tema vangilangemisest Rootsi vabatahtlike kätte ning mahalaskmisest Hämeenlinna lähistel. Jüri Vilmsi saatus ja hauapaik on küll teadmata, ent Eesti ajalukku ja rahva südamesse on ta jätnud püsiva jälje.

Johan Laidoner (1884–1953) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1908–1917 kuulus ta kõrgema ohvitserina Venemaa Keisririigi sõjaväkke, sõdides I maailmasõjas Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu.

1918 saabus Johan Laidoner Tallinna ja võttis üle I Eesti jalaväediviisi juhtimise. Sama aasta 23. detsembril nimetati ta Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks. Pärast Vabadussõja võidukat lõppu lahkus J. Laidoner 1920 omal soovil sõjavägede ülemjuhataja kohalt ning jätkas tegevust Riigikogu liikmena. 1924. aasta 1. detsembri riigipöörde katse ajal kujunenud ohuolukorras nimetati Johan Laidoner uuesti sõjavägede ülemjuhatajaks.

Laidoneril on oluline roll ka Eesti olümpialoos.  Aastast 1931 juhtis ta Eesti Olümpiakomiteed, viies meie sportlased 1936. aasta Berliini olümpiamängudel ajaloolise seitsme medalivõiduni.

1940 tagandasid okupatsioonivõimud Laidoneri ametist ja küüditasid Venemaale, kus ta 1941 arreteeriti ning hoiti järgmised 12 aastat Butõrka, Kirovi ja Ivanovo vanglates. Johan Laidoner suri 1953. aastal Vladimiri vanglas.

Eesti ja eestlaste jaoks esindab Johan Laidoner julgust ja alistamatust, mis muudab suureks ka arvult väikese rahva.

Ernst Jaakson (1905-1998) oli Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesannetes Ameerika Ühendriikides Nõukogude okupatsiooni ajal 1965–1991 ja esimene taastatud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USA-s 1991–1993.

Ernst Jaakson töötas Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. Aastatel 1927–1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naasis seejärel diplomaaditööle. 1929. aastal saadeti Jaakson tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles 1992. aastal.

1991. aasta lõpus, pärast seda kui Ülemnõukogu võttis 20. augustil vastu otsuse riikliku iseseisvuse taastamise kohta, nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures. Peagi sai ta USA-s resideeruva diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastal sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani.

Ernst Jaaksoni elu oli sillaks üle okupatsiooniaastate, tema töö pühendatud oma maale ja rahvale. Mida enamat võib saatuselt soovida!

Sellised nad olid – kuus väärt meest, kelleta poleks Eesti Vabariiki.

 

 

 

 

 

Ühistransport toimib ja areneb

 

Mõne päeva eest tutvustas TTÜ professor Dago Antov logistika ja transpordi teaduskeskuse poolt läbiviidud uuringut „Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamine, liinivõrgu optimeerimine“. Tallinna linnavalitsuse tellitud uuring leiab, et ühistransporditeenuse peamiseks probleemiks on selle nõrk konkurentsivõime autoga ning liinivõrgu arendamisel tuleb arvestada kiiresti kasvavate potentsiaalselt suure nõudlusega aladega nagu Ülemiste City, Mustamäe Tehnopol, Tammsaare äripiirkond, regionaalhaiglate linnakud ja tulevikus tekkivad tõmbekeskused, kus ühistranspordi vajadustele tuleb operatiivselt reageerida.

Tõmbekeskused on ühistranspordiga kaetud.

Midagi kardinaalselt uut uuringus pole. Väide, et sõiduautod annavad Tallinnas ühistranspordile silmad ette, on seni olnud ka opositsioonipoliitikute lemmikmotiiv. Liinivõrgu stagneerumisest on samuti palju räägitud, kuid konkreetsete näidete toomisel jäädakse alati hätta, sest paraku on enamus nii vanadest kui ka uutest logistilistest tõmbekeskustest ühistranspordiga rahuldavalt kaetud. Näiteks Ülemiste City, mis uuringus välja toodi, on peale lennujaama trammiliini käikuandmist üks paremini ühistranspordiga varustatud piirkondi üldse, kus mõneminutiliste intervallidega liikuvatele trammidele assisteerib mitu bussiliini. Mustamäe Tehnopolist möödub hulgaliselt nii trolli, hübriidi kui bussiliine. Kui Tehnopoli kaugematest ehitistest tuleb peatusse kõndida paar-kolmsada meetrit, pole kindlasti tegemist mingi katastroofiga. Tammsaare äripiirkonna paremaks ja graafikujärgsemaks teenindamiseks looks eelduse Mustamäe üldplaneeringus ette nähtud Tammsaare tee süvendisse viimine ning senise trassi muutmine kohttähtsusega asumisiseseks tänavaks. Mis puudutab aga regionaalhaiglate linnakuid, siis ühistransport viib nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna Keskhaiglale suhteliselt lähedale. Suurem probleem on Põhja-Tallinna regionaalhaiglaga, kuna see asub mikroasumi sees. Võib-olla oleks tulevikus lahenduseks Magistraali peatusest haiglakorpuseni viivate isesõitvate liikurite kasutuselevõtt.

Kesklinna uued arendused nõuavad muidugi seniste veomahtude ülevaatamist. Tornimäe kõrghoonete piirkond ja Maakri kvartal, sadama masterplaani järgi kerkivad uued tõmbekeskused ning Kaubamaja ning selle naaberala arendused lisavad kesklinna nii elanikke kui ka siin tööl käivaid potentsiaalseid ühistranspordi kasutajaid. Arvestada tuleb ka sellega, et kavandatav uus peatänav koos jalakäijate ala laiendamisega tõrjub autoliiklust kesklinnast eemale ning seda enam tuleb pakkuda liikumiseks head alternatiivi.

Auto pole tallinlaste esimene valik.

Vaieldav on uuringus väljendatud seisukoht, et auto teeb ühistranspordile nii kiiruses kui ka mugavuses ära. Mis puudutab mugavust, siis on Tallinnas panustatud viimastel aastatel uude veeremisse ca 200 miljonit eurot ja mugavuse poolest annavad uued ühissõidukid vanadele väsinud autodele silmad ette. Näiteks busside keskmine vanus on kaheksa aastat, millega kuulume Euroopa juhtriikide hulka, samas, kui sõiduautode keskmine vanus on meil poolteist aastakümmet. Uued linnatrammid vastavad ka nõudlikuma sõitja ootustele ning hetkel valmistume veel 28 moodsa trammi ostuoptsiooniks. Lisaks olemasolevale 42-le on peagi liinidele tulemas veelgi keskkonnasõbralikumad hübriidid, mida vastavalt ettevõtte nõukogu otsusele eelistame diiselmootoriga sõidukitele. Kõik Tallinna külalised kiidavad meie mugavat ja kiiret ühistransporti, ent vana hea eesti kombe kohaselt saame endiselt sarjata nendelt, kelle viimane mälestus ühistranspordiga liiklemisest jääb läinud sajandi üheksakümnendatesse ning kes väsimatult pajatavad mingitest tossavatest ja väsinud bussidest.

Ühistranspordi ja auto kasutamise kulud on aga võrreldamatud. Tallinna ühistransport on sõitjale tasuta, bensiini hind näitab jätkuvat tõusu ning ega autode hooldus ja kindlustaminegi odavamaks muutu. Ühistransport hoiab kokku ka linna kommunaalkulusid ning säästab keskkonda. Innovatiivsete noorte jaoks muutub keskkonnateadlikkus valikute tegemisel aga üha olulisemaks. Kasvamas on tubli ühistranspordi eelistajate põlvkond.

Tallinlaste eelistustest loob pildi elanike rahulolu uuring aastast 2016, kus 78% vastanutest annab Talllinna ühistranspordisüsteemile positiivse hinnangu, pidades seda kõige paremaks linlastele suunatud teenuseks üldse. Ka lükkab uuring ümber väite, et autoga liiklemine on tallinlaste seas konkurentsitult populaarsem. Selgub, et kõige levinum liikumisviis on siiski sõit ühistranspordis, mida nimetab esimese valikuna 47% linlastest ning alles siis tuleb autosõit 39% toetusega. Huvitav on ka see, et üle veerandi elanikkonnast on autoprobleemi enda jaoks äärmiselt nutikalt lahendanud – nad lihtsalt ei soeta autot. Kesklinnas, Mustamäel ja Lasnamäel ei oma autot 28% leibkondadest, kogu Tallinnas 26%.

Vaja on integreeritud uuringut.

Oleks väär väita, nagu poleks uuring eesmärki täitnud, ent järeldustes jääb see paraku pealiskaudseks. Me vajame integreeritud uuringut ning selle tulemustest tõukuvat arengukava, mis leiaks kohad perspektiivsetele terminalidele, määraks uued logistilised teljed ja prognoosiks linnakeskme suurte arenduste (Reidi tee ja peatänav, Tornimäe kõrghooneteala, Maakri kvartal, Kaubamaja ja selle lähiala, sadamaala ning Olümpia vastaskinnistu) valmimisel tekkivaid muutusi sõitjatevoos. Tänapäeva linnaruum on nii tihedalt integreeritud, et nõuab kompleksset lähenemist ning kõigi probleemkohtade sünergset käsitlemist.

 

 

 

Viis aastat tasuta ühistransporti

 

1. jaanuaril täitus viis aastat päevast, mil Tallinnas mindi üle tasuta ühistranspordile. Prii bussi ja trammisõit on teema, mida on tüütuseni nämmutanud linnavalitsuse kriitikud. Hämmastav, et veel eelmise aasta oktoobris, kohalike omavalitsuste valimiste eel, tulid mõned hulljulged poliitikud välja väitega, et tasuta ühistransport pole linnale midagi head andnud. Nimetan neid hulljulgeteks seepärast, et kritiseerida linlaste enamuse poolt hästi vastuvõetud algatust, võib vaid ekstreemse mõttelaadiga või rumal inimene. Rumaluses ma aga kedagi süüdistada ei sooviks.

88% linlastest toetab tasuta ühistransporti.

Nagu kinnitab läinud aasta septembris AS Turu-uuringud korraldatud ühistranspordi alane küsitlus, pooldab tasuta ühistransporti 88% linlastest, 10% oma arvamus puudub ning kindlalt vastu on vaid 2% küsitletuist. See on selge märk, et liigume õigel teel. Oleks ka imelik, kui inimesed protesteeriksid võimaluse vastu piiramatult ning tasuta bussi ja trammiga sõita. Ka kahe protsendi vastuseis tuleneb pigem poliitilistest valikutest, mitte linlaste ja linna vajaduste õiglasest hindamisest, sest lisaks mugavusele ja odavusele aitab tasuta ühistransport ohjeldada ka kaasaegsete linnade suurimat nuhtlust autostumist ning vähendada kulutusi tänavate kapitaal- ning jooksvaks remondiks.

Linna kulutused ühistranspordile pole kasvanud, sest piletitulu kattis enne tasuta transpordile üleminekut vaid kolmveerandi kuludest ning puuduva kaks kolmandikku doteeris linn. Varasemate aastate piletitulu läkski peamiselt piletimüügi korraldamisele ning sõiduõiguse lunastamise kontrollile. Sellele juhtisid juba 2012. aastal tähelepanu kaks endist linnapead, keda siinkohal tsiteerin.

IRL-i liige Jüri Mõis sõnas tasuta ühistranspordi mõtte kohta järgmist:

„Tuleb arvestada, et niikuinii kogutakse piletimüügist ainult üks kolmandik ühistranspordi käigus hoidmiseks vajalikust rahast ja kui kaks kolmandikku tuleb linnaeelarvest, siis pole ka viimase kolmandiku katmine eelarvest mingi eriline jumalavallatus.“ Ning veel: „Pean Tallinna ühistranspordiradasid väga heaks projektiks. Seda laideti lihtsalt laitmise pärast. Kesklinna piirkonnas ei teki kunagi ummikuid. Ummikud on kesklinna ümbruses ja linna sissesõidul. Liivalaia tänavale või Tartu maanteele lennujaama juurde ei joonistatud ju bussiradu. Mul on hea meel, et ühissõidukiradade otsus rajanes teaduslikel uuringutel, mitte ei tehtud niisama. Ja ma hoian pöialt, et tasuta ühistranspordi projektiga läheks niisama hästi.“ Jääb üle vaid Mõisaga nõustuda.

2012. aastal Postimehes avaldatud artiklis leiab teine endine linnapea Hardo Aasmäe: „Piletiraha osatähtsus ühistranspordi rahastamisel on jäänud üha väiksemaks. Nii meil kui mujal. Kui piletitulu kättesaamiseks kulub sama palju raha, kui raha kogutakse, siis pole sellel enam mõtet.

Eksivad need, kes peaksid õigeks piletiraha kulutada uue veeremi ostuks. Seda pole tehtud juba issanda ajast, sest süsteemi igapäevaseks tööshoidmiseks tuleb 64 % kuludest juba praegu peale maksta. Trammid, bussid, trollid ostetakse enamasti investeeringute kava alusel.

Piletirahast loobumine ei aita ka neid kriitikuid, kes ei näe selles ühtegi probleemi lahendust ühistranspordis. Neil on õigus, kuid see aitab kokku hoida kulusid väljaspool ühistransporti. Olgu selleks liigsed kulud ja töökohad piletilevis, halduses või autokasutuse vähenemine.“

Tallinna ühistransport elab hästi.

Mitmed tasuta ühistranspordi kriitikud on väsimatult korranud, et küll te näete, kuidas ei jätku enam raha uute busside ja trammide ostmiseks ning kogu süsteem variseb kokku. Viis aastat praktikat on neis ähvardustes peituva demagoogia paljastanud. Tallinna ühistransport pole kunagi elanud nii hästi, kui viimasel viiel aastal.

Kaasates riigi vahendeid, on linn tänaseks praktiliselt uuesti üles ehitanud kogu trammitaristu. 2014. aastast toimunud suuremahuliste rekonstrueerimistööde käigus kaasajastati 30 kilomeetrit rööbasteed. Esmakordselt viidi trammitee rahvusvahelise lennujaamani. Juba lähiaastail hakkab tramm sõitma reisisadamasse. 2015-2016 soetasime 20 uut CAF Urbos linnatrammi ning 2016-2017 läbisid kapitaalse remondi 24 veel käigus olevat KT-4 ja KT-6 trammi. Järgmisel aastal jõuab lõpule projekt, mis toob Tallinna tänavaile 6 eelmise sajandi alguse stiilis retrotrammi.

Ühistranspordi veeremi uuendamisele on viimaste aastatega kulutatud üle 200 miljoni euro. Pooled linnaettevõtte Tallinna Linnatransport AS bussidest vastavad Euro5 ja 6 saastenormidele. Meie bussipargi keskmine vanus on veidi üle 8 aasta. Sellega kuulume Euroopa pealinnadest esimeste hulka. Alates 2015. aastast sõidavad linnas hübriidbussid, mille osakaal lähiajal veelgi suureneb, kuna TLT AS nõukogu otsusega soetatakse edaspidi kõik normaalbussid üksnes hübriidajamiga. Kümnendi perspektiivis asendame sisepõlemismootoritega normaalbussid elektrisõidukitega. Läinud aastal katsetasime praktikas Solaris Urbino elektribussi.

Tasuta ühistransport on võimas keskkonnaprojekt.

On piinlik, et tasuta transpordi oponendid ei suuda näha avaramat pilti, ega mõista, et tegemist on olulise keskkonnaprojektiga, mille arendamine annab ühiskonnale märksa enam, kui kiuslik tants mõne vana puu ümber või infrastruktuuriliste arenduste kangekaelne pidurdamine.

Tasuta sõidu võimalus kasvatas reisijate hulka keskmiselt 15 protsenti ning ühistranspordi kasutamise sagedus suurenes ligi poole võrra. Vastavalt langes autokasutus, mis vähendab nii heitgaaside kui peenosakeste hulka linnaõhus.

Tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalused, mis on tõstnud sõitjate arvukust ja vähendanud autode hulka tänavail, uute busside ja hübriid- ning gaasisõidukite kasutusele võtmine ning rööbastranspordi arendamine, on viinud Tallinna maailmakardile loodussõbraliku pealinnana. Tervishoiuorganisatsiooni WHO koostatud maailma puhtaima õhuga pealinnade nimistus asub Tallinn 7. kohal, edestades muuhulgas Helsingit, Monacot ja Madriidi. Taristu ja veeremi uuendused ning üleminek keskkonnasõbralikele jõuallikatele väljendub ühistranspordi saastekoormuse järsus languses. Tänaseks on ühistranspordi osa transpordisaastes jõudnud 2% piirimaile ja aastaks 2020 oleme võtnud sihiks viia see alla 1%. Veel kümne aasta eest tekitas ühistransport enam kui 10% pealinna õhusaastest.

Eesti 100 aastapäeval võime kiidelda kahe suure saavutusega, millega meie väike riik ja rahvas on pälvinud üleilmset tähelepanu. Me oleme ehitanud üles toimiva E-riigi ning kinkinud maailmale keskkonnasäästliku, kogukonna sidusust toetava tasuta ühistranspordi idee, mis leiab üha rohkem järgijaid. Viis aastat tasuta ühistransporti Tallinnas on näidanud projekti elujõulisust ja olulisust. Õnne sünnipäevaks, tasuta ühistranspordi kasutajad!

 

 

 

 

 

 

Bakterivabu jõule!

 

Me elame äreval ajal. Päevalehe töökas ajakirjanike pere hoiatab uue ohu eest, mis ähvardab inimkonda väljasuremisega – need on Tallinna tasuta ühistranspordis piletivaba sõitu nautivad bakterid. See bioloogiline saast on leidnud Päevalehe andmetel tee nii bussidesse, trammidesse kui ka trollidesse ning ei hooli Eesti seadusandlusest, ega järgi euroopalikke eetikanorme. Eesliinivõitlejatena terased reporterid on meile edastanud ärevaid teateid sellest, et peale ühissõiduki kasutamist sööma hakates, tuleb tervise huvides eelnevalt lausa käsi pesta, mis pole ju kultuursetes maades, kus puudub tasuta ühistransport, kombeks. Oo mai gaad!

Juhtkirjas suudab Päevaleht jõuda uutele belletristilistele kõrgustele, tulles välja väitega: „TLT kinnitab, et ühissõidukeid puhastatakse igal öösel, vajaduse korral saadetakse salongipessu, aeg-ajalt ka keemilisse puhastusse. Väga tubli, aga puhta maine saavutamiseks tuleb ilmselt sagedamini ja põhjalikumalt pesta.“ Seda, kas kaks korda öö jooksul pesemine bakterifoobias vaevlevat väljaannet rahuldaks, juhtkiri ei paljasta. Tundub, et tegelikult polegi Päevalehe kentsaka vassimise taga hirm kurjade batsillide ees, vaid soov Tallinna tasuta ühistranspordi mainet määrida. Ei saa ju uskuda, et libauudiste jahil ajakirjanikud oleks unustanud, et päris steriilne pole ka haigla operatsioonituba ning tipprestorani köögiski võib leida arvuka spektri erinevaid mikroorganisme.

Kõige kummalisem on jõulueelsesse tundelisse aega kavandatud bakterihüsteeria juures aga tõik, et Päevalehe ja Delfi ühine meediamull on käesoleva aasta märtsis kinnitanud ühissõidukite bakteriohu kohta sootuks vastupidist. Muidugi oli selle tõlkeüllitise aluseks Londoni täiuslik ühistransport, mitte kodumaise pealinna iga õigesti mõtlevat kodanikku sügavalt solvav kohapealne ühisveondus. Kuna aga mainitud loos peitub siiski oluline sõnum ka tallinlastele, tooksin käesoleva aasta 23. märtsil Delfi Kasuliku rubriigis avaldatud nupu tervikuna ära. Kuna tekst on tasuta lugemiseks kättesaadav, pole selle kasutamises midagi taunimisväärset. Niisiis:

Teadlased kummutasid müüdi: bussid ei levitagi haigusi.

Kallid ühistranspordi kasutajad, meil on teile häid uudiseid! Vaatamata sellele, et ühistranspordivahendid tunduvad tõelise haiguste kasvulavana, ei ole bussi ja trammiga sõitjatel arstide sõnul suurem oht haigestuda kui neil, kes kasutavad autot või jalgratast.

Tegelikult on haiguste suhtes suurema löögi all hoopis need inimesed, kes ei reisi igal hommikul ühistranspordis tööle, leidsid teadlased The Independenti vahendusel.

Uuring, mis jälgis 6000 briti viirushaiguse juhtu, kummutas müüdi, nagu oleks ühistranspordivahendid tõelised pisikupesad.

Uuringu koostajate sõnul ütleb intuitsioon meile, et ühistranspordid on räpased ning seal on suur võimalus mõnesse haigusesse nakatuda, ent tegelikult ei aevasta inimesed kaasreisijatele reeglina näkku ning ei kujuta nii suurt ohtu, kui võiks arvata.

Piisknakkuste puhul ongi õhu kaudu levivad osakesed oluliselt ohtlikumad kui katsumise ja käte teel levivad pisikud, mis tähendab, et pigem peaksid oma nägu peitma hoopis kolleegide ja lähedaste köhimiste-aevastuste eest kui hoiduma ühistranspordi kasutamisest.

Päevalehe-Delfi meediakontsern on rääkinud – ühistranspordivahendid pole pisikupesad. Nüüd aga tulevad kolm uudistepõuas ajakirjanikku Kristjan Ats Mägi, Rivo Veski ja Sigrid Salutee ning väidavad risti vastupidist, süüdistades seega oma tööandjat otseselt valetamises. Meediakontserni juhtkonnal tuleks tõsiselt kaaluda, kas tasub jätkata koostööd kaadriga, kes ajakirjanduse usaldusväärsuse nii rängalt kahtluse alla seab.

Inimkonnale on aga Delfi märtsis vahendatud uudis tõeliseks kergenduseks. Me ei suregi veel välja, kuigi meid ümbritsevad bakterid nii ühissõidukis, teatris, kaupluses kui ka Päevalehe toimetuses. Pestes enne sööki käsi, nagu terased ajakirjanikud soovitavad, elame ka need Jõulud kenasti üle, jõuame uude aastasse ning ega siis Jaanidki enam kaugel pole. Häid bakterihirmust vabu pühi kõigile! Osakem üksteist hoida!

 

TLT AS on töötajakeskne ettevõte.

 

Neil päevil ilmus meie ettevõtte kodulehele link „Kiida juhti“, kuhu klõpsates satub alajaotusesse, mis võimaldab saata teate ettevõttele, kui leitakse, et mõni bussi-, trammi- või trollijuht väärib eraldi esiletõstmist. Lisatud on selgitus: „Kui olete kogenud TLT AS bussi-, trammi-, või trollijuhi töös midagi kiiduväärset ning soovite sellest ettevõtte juhtkonda teavitada, saate seda teha siin.

Kirjeldage toimunut ja lisage oma tänusõnad. Anname need koos omapoolse tunnustusega tähelepanu pälvinud juhile edasi.

Positiivne kajastus motiveerib meie töötajaid ning annab juhtkonnale võimaluse parimaid esile tõsta.“

Töötajaid tuleb hoida.

Kui nüüd mõni kuri ja kõikjalt vigu otsiv kodanik turtsatab, et kiitmisvõimaluse asemel tuleks luua kodulehele alajaotus, kus saaks juhte kiruda ning nende sõidustiili, hoolimatuse jms kallal hammast teritada, siis minu soovitus oleks tigetsejail hoogu veidi maha võtta. Negatiivseid kirju potsatab meie meilikasti praegu ja edaspidigi, nagu ka kiitusi, ent kiitmisvõimaluse kodulehel tekitasime mitte enda algatusel, vaid linlaste soovil. Rahva hääl, nagu teame, on aga jumala hääl. Tsiteerin siin viimast kirja, mis veenis meid lõplikult taolise lingi vajalikkuses. Pidev ühistranspordi kasutaja kirjutas: „Üllatuseks avastasin, et TLT AS kodulehel puudub link „Kiida bussijuhti“, saab vaid teha avaldusi ja ettepanekuid. Seega teengi ettepaneku taoline link kodulehele lisada, sest soovin kiita kahte bussijuhti (Liin nr 23, bussid 1074 ja 3553). Alati rahulikud, sõbralikud, viisakad ja suurepärase sõidustiiliga mehed.“

Me peame tähtsaks head sisekliimat.

TLT AS juhatus on kirja saatjale äärmiselt tänulik, et ta julgustas meid seda olulist sammu tegema. Meie ettevõttes on alati suhtutud töötajatesse suure tähelepanuga. Meile on oluline hea töökeskkonna loomine ning toetav õhustik. TLT AS-is tegutseb kaks ametiühingut, kes seisavad töötajate õiguste eest, ent meil puuduvad nendega suuremad erimeelsused. Oleme sama meelt, et töötasu tuleb tõsta vastavalt ettevõtte võimalustele ja elukalliduse kasvule. Me räägime alati läbi töötingimusi puudutavad ettepanekud, püüame seista selle eest, et linna liikluskorralduslikes uuendustes oleks sõnaõigus ka meie kogenud juhtidel. Oleme soetanud hulga uusi sõidukeid ning põhjalikult remontinud vanemaid, et tagada võimalikult head töötingimused. Me tunnustame oma inimesi, katame sportimiskulud ning korraldame töötajaskonda liitvaid ettevõtmisi. Meie eesmärgiks on ühise pere tunde loomine, mis on ka õnnestunud. 2012. aastal liidetud Tallinna Autobussikoondis ja Tallinna Trammi ja Trolli park on leidnud TAK-is ühise hingamise, mida saab lugeda töölistest hooliva juhtimisstrateegia oluliseks võiduks.

Julgeme olla positiivsed.

Eesti elus on väga palju negatiivsust, mis kanaliseerib netikommentaaridesse ja sotsiaalmeediasse, peegeldudes selt paratamatult ka tavameediasse ning uudistesse. Ühelt poolt püüame suhtuda ühiskonnas toimuvasse äärmiselt kriitiliselt, teisalt reageerime mõnedele eluseikadele latinoliku ülevoolavusega. Kõik süüdistused ei pea lõppema avaliku hukkamisega, igat etendust ei pea lõpetama ovatsioonidega. Põhjamaise rahvana peaks meil jätkuma tasakaalukust, sest elus leidub rohkem väljendusvahendeid kui vahkvihas vandumine või rõõmust rõkkamine. Olgem lihtsalt positiivsed ja uskugem advendiajal rohkem neisse väärtustesse, mis tegid meie esivanematest ühed pagana vänged ja vastupidavad tegelased siin Läänemere kaldal.

Ent kaldusin veidi teemast kõrvale! Niisiis, kiitkem juhti, kui tunneme, et ta seda väärib. Küllap meie toredale ja töökale kolleegile tunnustuse edasi anname.

 

 

Konverents Tark liikuvus

 

22.-23. novembril korraldasime koos Ülemaailmse Ühistranspordi Assotsiatsiooni (UITP) ja Tartu Linnavalitsusega rahvusvahelise konverentsi  „Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas“.

Huvi konverentsi vastu oli suur. Osales 130 delegaati 30 riigist, kes esindasid targa linna sidusrühmi Euroopa Liidust, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopast ning otsustajaid Euroopa Liidu institutsioonidest ning liikmesriikide valitsusasutustest ja kohalikest omavalitsustest. Kaugemad külalised jõudsid Tallinna Singapurist, Iisraelist ja USA-st. Esindatud olid pea kõik EL-i liikmesriigid, samuti Venemaa.

Konverentsil arutelud linnalise liikuvuse teemal. Keskenduti olulisematele valdkondlikele küsimustele, nagu infrastruktuuri rahastamine, intelligentsete transpordisüsteemide ja andmepõhiste tehnoloogiate rakendamine, säästva liikuvuse ja uute liikuvusteenuste ning ärimudelite väljatöötamine ja linnalise liikuvuse kesksetele algatustele suunatud ELi poliitika.

Konverents vahendas läbi arutelude transpordi, taristu ja linnaarengu sidusrühmade esindajate ning poliitikakujundajate seisukohti, otsides lahendusi, millega toetada madala süsinikusisaldusega innovatsioonipõhiseid liikuvuse ja linnaarengu projekte, poliitikat ja strateegiaid ELi liikmesriikides ning kaugemal.

Konverentsil esinesid ettekandega Tallinna linnapea Taavi Aas, UITP Euroopa divisjoni juht Thomas Avanzata ja UITP Kesk-Euroopa divisjoni juht Artur Perchel, Merja Kyllönen ja Robert Missen Euroopa Komisjonist, Joachim Schneider Euroopa Investeerimispangast, samuti mitmete riikide transpordiala asjatundjad ning transpordifirmade juhtivspetsialistid. Konverentsi modereerivad Artur Perchel ja TTÜ Professor Dago Antov.

Siinkohal lisan tutvumiseks enda tervituse konverentsist osavõtjatele:

Lp konverentsist Tark Liikuvus 2020 osavõtjad!

Mul on rõõm tervitada Teid Tallinna Linnatranspordi AS-i nimel ning soovida järgnevaks kaheks päevaks mõtteerksust, avastamisrõõmu ja töötahet.

Juhin kiireltarenevat innovatiivset ettevõtet, mille ülesandeks on pakkuda ligi poole miljonilise elanikuga linnale parimaid ning sõitjate rahulolu pälvivaid ühistranspordilahendusi. Vähetähtis pole see, et ühistransport on Tallinna elanikele alates 2013. aastast tasuta. See on tõstnud nii sõitjate arvu, kui ka ühistranspordi kasutamise sagedust. Kui tasuta transpordile üleminekul leidus neid, kes ennustasid teenuse kiiret allakäiku, siis täna ei räägi sellest enam keegi, sest just viimastel aastatel on ühistranspordis toimunud hüppeline kvaliteedi tõus.

Meie päevil on kvaliteedi saavutamiseks erakordselt tähtis dialoog asjatundjate ja tarbijate, linnajuhtide ja linlaste, ideede algatajate ning teostajate vahel. See on just see, mida täna siin konverentsil teeme ning millest loodame palju Tallinna ühistranspordi edasisel kujundamisel tõhusamakas, logistiliselt täiuslikumaks ning veelgi keskkonnasõbralikumaks. Usun, et kogeme ühiselt töötades, kuidas sünnivad geniaalsed tulevikumudelid, leiavad pingsas mõttetöös uue kiirenduse julged ideed, sõnaga, tekib dialoogist kantud sünergia, mis muudab meie konverentsi viljakaks.

TLT AS-il jaoks pole dialoogis paremate tulemuste saavutamise nimel midagi enneolematut. Meil on juba ligi kaks kümnendit hea tava uurida sõitjate rahulolu ühistranspordiga. Nii saame vastuse küsimusele, kuidas meie arenguperspektiive hinnatakse ning kas plaanitud arendused linlaste poolt omaks võetakse. 

Tasuta ühistranspordile ülemineku järel on rahulolu meie tööga pidevalt kasvanud. Kui 2010. aastal hinnati ühistransporti viie palli süsteemis hindega 3,6, siis 2014. aastal, peale tasuta ühistranspordile üleminekut,  juba 3,93. Kahel viimasel aastal on hinnang tõusnud 4,13-ni. Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 80 protsenti küsitluses osalenuist, rahulolematuid vaid 5 protsenti. Tasuta ühistransporti pooldab 88 protsenti linlastest, kindlalt on selle vastu 2 protsenti. Kõige olulisemaks peetakse ühistranspordi juures graafikust kinnipidamist (74%) ning sõiduki puhtust (65%). Sõidukiliikide osas on linlaste seas populaarseim tramm, millega rahulolu hinnati 4,44 palliga, bussidele anti hinne 4,27.

Linlaste rahulolu kasvab võrdeliselt uuendustega taristu ja veeremi osas. Pole midagi imestada, et tramm on tõusnud linlaste hulgas populaarseimaks liiklusvahendiks. Alates 2014. aastast oleme praktiliselt uuesti ehitanud kogu rööbastee, muretsenud 20 uut trammi ning kapitaalselt remontinud ülejäänud. Järgmise aasta alguses kuulutame välja hanke 28 uue trammi soetamiseks, mille teostumise järel jäävad Tallinna sõitma vaid peale 2015. aastat ehitatud trammid. Ka busside osas oleme jõudnud suurepärase tasemeni. Meie bussipargi vanus on veidi üle 8 aasta, millega kuulume samasse klubisse Euroopa arenenumate riikide pealinnadega. Alates eelmisest aastast teenindavad linlasi hübriidid ning edaspidi soetamegi vaid hübriidajamiga tavabusse. Oleme alustanud katsetusi autonoomsete elektrisõidukite liinile toomiseks. Linlased hindavad pingutusi, mida mugavuse, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse nimel teeme.

Uuendused, mis viimastel aastatel Tallinnas ellu viisime, on muljetavaldavad. Meil on oskusteavet, mida jagada, väärt ideid, millega välja tulla, ning seda ka konverentsil teeme. Samas oleme äärmiselt põnevil, milliseid mõtteid olete toonud kaasa teie, meie külalised, ning kuidas te Tallinna seniseid arenguid näete.

Eesti on väike maa, kus ihatakse saada suureks läbi väljapaistvate tegude. Ajalooliselt on meile omane pidada äärmiselt tähtsaks naabrite arvamust ning kaugemalt külaliste hinnanguid. Uudishimu külaliste tähelepanekuid kuulda, on täna küllap kõigi konverentsil osalevate Eesti esindajate südameis. Samas põleme soovist oma edusammudega kasvõi veidike kiidelda ja külalistes imetlust äratada. Loodan, et suudame seda.

On äärmiselt meeldiv kuulutada konverents Tark Liikuvus 2020: Uuenduslik ja säästev linnatransport Euroopas avatuks. Tere tulemast Tallinna! Jõudu tööle!