Kollektiivleping süvendab usaldust

 

5. aprillil allkirjastasime koos Sõltumatu Transporditöötajate Ametiühingu usaldusisiku Aleksander Martynenko ja Eesti Transporditööliste TLT Ametiühingu peausaldusisiku Marju Lõiviga kollektiivlepingu, mis kehtib 2018 aasta esimese kvartali lõpuni. Sellele eelnes pea pool aastat väldanud läbirääkimiste protsess, mille kestel vaagisime töötajate ootuste põhjendatust, ettevõtte võimalusi palgatõusuks ja töötingimuste parandamiseks; rääkisime innovatsiooniprotsessidest, mis on toonud Tallinna tänavaile uued trammid ning euro 5 ja euro 6 normidele vastavad mugavad bussid ning hübriidid; kõnelesime tasuta ühistranspordi osast Tallinna muutmisel riigi atraktiivseimaks elukeskkonnaks jne. Läbirääkimised süvendasid koostöövalmidust ja vastastikkust mõistmist, mis on TLT juhtkonna ja ametiühingute suhetes juba aastaid valitsenud, ning mul on selle üle sügavalt hea meel. Suurettevõtte juhile pole ametiühingust paremat koostööpartnerit, olen seda aastate jooksul selgelt enese jaoks teadvustanud. Kui on rahul töötajad, suureneb ka ettevõtte sisene enesekontroll ja distsipliin ning paraneb lõppkokkuvõttes nii sisekliima, kui kasvab ka tööviljakus. Seepärast olen koostöösse ametiühinguga suhtunud alati suure tähelepanuga ning ka siis, kui ettevõtte välised jõud püüdsid juhtkonna ning ametiühingu suhteid pingestada, säilitanud rahu, uskudes, et lõpuks laheneb kõik positiivselt.

Mis on sõlmitud kollektiivlepingus oluline.

TLT AS-is on kogu Eesti ühistranspordisektori parimad palgad, ulatudes keskmiselt 1050 euroni kuus. Selle näitajaga oleme riigis kindlalt juhtpositsioonil. Viimase kolme aasta jooksul oleme igal aastal tõstnud palka 6%, mis annab summaarseks palgatõusuks üle 20%. Uus kollektiivleping näeb ette palgatingimuste edasist paranemist ning 10% palgatõusu kahe aasta jooksul, mis jaotub vastavalt 4% alates 1. juuli 2016 ja 6% 1. aprill 2017. Palgad tõusevad kõigil TLT töötajatel. Seega kasvavad meie töötajate palganumbrid 2017. aastaks võrreldes 2013. aastaga enam kui 30%. Lepingu järgselt lisanduvad põhipalgale ka mitmed soodustused nagu näiteks lisatasu õhtuse ja ületunni töö eest ja preemiad staažikatele töötajatele. See viimane puudutab suurt osa TLT töötajaskonnast, sest meil ollakse äärmiselt ettevõttetruud ja 10 või 15 aastane staaž pole mingi haruldus. Vanad olijad on meil töötanud 20, 25, 30 ning enam aastat, nii et staažipreemiat saame maksta väga paljudele. Tegemist pole tühise summaga ning seda hakkavad saama kõik, kes meil töötanud 15 aastat ning enam.

Kollektiivleping annab töötajatele kindluse hea palga ning töötingimuste suhtes, ning see ongi olulisim.

Kaks ametiühingut, üks lepingupartner.

Varasemalt on lepingul olnud kaks osapoolt – ettevõtte juhtkond ja Eesti Transporditöötajate Ametiühing. Seekord on lisandunud Sõltumatu Transporditöötajate Ametiühing. Ettevõtte juhile pole oluline, kas töötajaskond jaguneb kahte, kolme või vajadusel ka enamasse ametiühinguorganisatsiooni. Minu jaoks on tegemist ühe lepingupartneriga, kelleks on töötajaskond. Asutuse juhina olen vastutav kõigi TLT enam kui 1800 töötaja heaolu eest ja ametiühingud on selle juures suureks abiks. Soovin vaid, et ametiühinguorganisatsioonid omavahel hästi läbi saaksid ning mõistaksid, et on väljas ühise asja eest. Pole mõtet tuua töötajate huvisid ohvriks isiklikele ambitsioonidele ning konkurentsist johtuvatele vastuoludele. Seni on TLT ametiühingute usaldusisikud suutnud sellistest arengutest hoiduda. Hindan nende tarkust.

TLT uus kollektiivleping on peale allkirjastamist saanud seaduse jõu. Püüdkem siis teha kõik endast olenev, et selles sätestatu teostuks. Juhtkonnal tuleb kindlustada head majandustulemused ning innovatsioon taristu ja veeremi kaasajastamisel. Töötajatel omakorda on paremate palga- ja töötingimuste õigustamiseks kohustus hoida ametiau ning teenindada linlasi nii, et ühistranspordikasutajad rahule jääksid. Uus kollektiivleping loob aluse töörahuks ning ettevõtte dünaamiliseks arenguks.

 

CAF trammist lähemalt

 

Viimasel ajal on esitatud mulle mitmeid küsimusi uute trammide tööpõhimõtete kohta. CAFide kohta on pärinud mu oma pere, sugulased, tuttavad, naabrid Piritalt, kolleegid Tallinna Volikogust, juhuslikult ligiastunud inimesed. Toon siin ära mõned sagedamini esitatavad küsimused ja vastused neile.

Kas uus tramm sõidab ise, või on ikka juhti ka tarvis?

Ei saa ka uued trammid ilma inimese sekkumiseta hakkama. Juhi peamiseks ülesandeks on kiirendamine ja pidurdamine.

Kui suurt osa trammist juhib automaatika?

Automaatselt, juhi osavõtuta, töötavad liivatamissüsteem (liiva lastakse kiirendamisel ja pidurdamisel automaatselt) ja rattaäärikute määrimissüsteem (toimib GPS-i põhiselt ja õlitab kurvides rööbast). Nii uutes kui vanades trammides toimub peatuste teadustamine ja liiniinfo kuvamine tabloodel automaatselt GPS-koordinaatide põhiselt. Automaatika juhib ka kütte- ja jahutussüsteemide tööd ning valgustust. Isetoimivaid süsteeme on trammis veel mitmeid. Seadmete juhtimine toimub valdavalt läbi arvuti. Näiteks temperatuuriandurid valivad vajaliku programmi ja kliimaseade reguleerib temperatuuri. Sõidu ajal süsteemile edastatud ukse avamise soov salvestatakse ja peatusesse jõudes avatakse uksed automaatselt. Trammil on oma „must kast“, mis salvestab kõik olulised näitajad, samuti on videovalvesüsteem, mis salvestab toimuvat nii trammi sees kui ka väljas.

Kuidas on tagatud sõitjate ohutus?

Ohutul sõidu tarbeks on oluline hea pidurdussüsteem. CAFi pidurid on keerukad ent töökindlad, sest korraga on kasutusel kolm erinevat süsteemi: elektriline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. Nende rakendumine sõltub sellest, kui tugevalt juht pedaalile surub. CAF-i poolt programmeeritud pidurdussüsteem välistab blokeerumise, kolmekordne süsteem aga välistab võimaluse, et tramm vajadusel pidama ei saa.

Mida pidid vanast trammist uude istuvad juhid juurde õppima ja mis nende jaoks muutus?

Kui vanemaid tramme juhiti pedaalide abil, siis CAFide juhtimisel kasutatakse juhthooba. Nii et uutes trammides on juhtidel rohkem käsitööd. Muidugi on teine ka nuppude paigutus juhtpaneelil. Ent töö olemus on üldjoontes sama. Muidugi on kabiin avaram, väljavaade parem ja juhiiste äärmiselt mugav. Juhtidest enam tuli ümber õppida tramme hooldavatel tehnikutel. Kuid ka nende töö muutus hõlpsamaks, sest diagnostikaandmed ja veateated on kättesaadavad pardaarvutist.

Kas uued trammid sarnanevad robotitega, kes välismaailmaga ning omavahel suhtlevad?

Peagi on ilmumas lasteraamat, kus tramm Moonika üsna agaralt maailma ja teiste trammidega suhtleb. Raamatus on trammil lausa inimlikud tunded. Tegemist on siiski ilukirjandusega, kuigi mõned robotlikud omadused võib uute CAFide juurest siiski leida. Need on varustatud prioriteedisüsteemiga, mis võimaldab sõidugraafikust mahajäämise korral valgusfooride tegevust reguleerida, aga samad seadmed on peal ka teistel trammidel, bussidel ja trollidel ja seega pole siin midagi erilist. Depoos ja lõpp-peatustes saadavad CAFid mobiilside kaudu erinevaid diagnostilisi ja reisijateloenduse andmeid serverisse. Samuti on võimalik serverisse laadida videosalvestisi.

Tallinna trammides kasutatakse kaasaegseimat tehnoloogiat. Tulevikus käivitatakse süsteem, mis võimaldab reaalajas suhtlemist juhtimiskeskusega.

Uued CAFid on tramminduse viimane sõna ja nende ilmumine linnapilti, pole jätnud kedagi ükskõikseks. Samas on nendega opereerimine hõlpsam, kui võis arvata. Aga uue tehnika eelis ongi töökindlus ja lihtne juhtimine.

Viimane kahekümnest CAF trammist alustas juba Saragossast teekonda ning see jõuab plaanide kohaselt Bilbao sadamasse 30. märtsil. Meretee Vuosaari sadamasse kestab 9. aprillini ning Paldiski sadamasse jõuab tramm 11. aprillil.

Partii viimase trammi saabumisega võib lugeda 2012. aastal alanud trammihanke edukalt lõppenuks. Peale seda on Tallinna 44-st liine teenindavast trammist 20 moodsad CAF Urbos madalapõrandalised linnatrammid.

Positiivsed arengud Põhja-Tallinna ühistranspordis

 

 

Põhja-Tallinna ühistransporti ootavad lähiajal ees mitmed põhimõttelised arengud, mis peaksid oluliselt parandama elanike võimalusi nii trammi- kui bussiliikluses. Endise Soo tänava poisi, linnaosa vanema ja linnaosast volikokku valitud saadikuna, pean kõike Põhja-Tallinnas toimuvat väga oluliseks. Mul on siiralt hea meel, et saan häid uudiseid edastada.

Trammitee Viru ringist Kopli pöördealani rekonstrueeritakse täies mahus.

Kõige paremaks uudiseks põhjatallinlastele on peagi algav trammitee põhjalik rekonstrueerimine, mis lubab ka 1. ja 2. liini teenindama uued CAF Urbos tüüpi trammid. Trammitee renoveerimisel on veel üks oluline aspekt, mis puudutab eelkõige Kopli tänava ning teiste trammitee naabruses asuvate tänavate elanikke. Nimelt väheneb trammide liikumisega kaasnev müra kordades, kuna uuel rööbasteel kasutatakse mürasummutavaid lahendusi.

Projekti “Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ hakkavad teostama riigihanke võitnud ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS TREF Nord. Rööbastee Kopli suunaline rekonstrueerimine on loogiline jätk Tallinna tramminduses toimuvatele põhimõttelistele muudatustele, mis algasid 3. ja 4. liini trammiteede rekonstrueerimisega. Tänaseks on need suuremahulised tööd edukalt lõppenud. Jäänud on veel läbimurde teostamine Lennujaamani. Paralleelselt alustasime ettevalmistusi Kopli suuna kogupikkuses kaasajastamiseks. Tööd algavad juba sellel kuul ning tuleva aasta oktoobris on kogu pealinna rööbastee viidud XXI sajandi nõuetele vastavaks.

Rekonstrueeritava trammitee pikkuseks on 16 kilomeetrit. Projekt hõlmab trammiteed Viru väljakust Kopli depooni ning depoo territooriumil asuvaid rööbasteid. Rööpad viiakse betoonalusele, vahetatakse välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam, viiakse trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldatakse uued seadmed. Viru ringil vahetatakse välja Kopli suunalised pöörangud. Kõik peatused saavad trammiooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudetakse ohutumaks, paigaldades foorid ning kujundades ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli trammidepoo saab võimekuse parkida uusi CAF Urbos tramme.

Tööd viiakse ellu kolmes etapis:

1. etapp: Suure Rannavärava ning Balti jaama vahelisel alal trammitee ümbertõstmine, koos trammide ajutise tagasipöörderingi ehitamisega. Etapi kestus märts kuni oktoober 2016 Trammiliiklus Kopli suunal peatatakse juunist kuni 1.septembrini 2016.

2. etapp: Viru väljaku ja Suure Rannavärava vahelise trammitee rekonstrueerimine koos Viru pöörangute vahetusega. Etapp kestab juunist oktoobrini 2016.

3. etapp: Balti jaama ja Kopli depoo vahelise trammitee rekonstrueerimine koos Kopli depoo ümberehitusega. Etapp kestab oktoobrist 2016 oktoobrini 2017. 

Tööde käigus püüame põhjatallinlaste igapäevaelu võimalikult vähe häirida. Trammiliikluse peatamise ajaks käesoleva aasta suvel, tuuakse liinile piisavalt asendusbusse ning ükski vajalik sõit ei jää rekonstrueerimistööde tõttu tegemata. Põhja-Tallinna trammiliikluse kaasajastamisse investeerime kokku ligi 20 miljonit eurot.

Kalaranna tänaval hakkab sõitma buss. 

Teine hea uudis on see, et kõikide Kalaranna tänava ja lähiümbruse elanike rõõmuks, alustame seal alates maist bussiliiklust. Plaanide kohaselt hakkab buss väljuma Veerenni peatusest ning läbib kesklinna. Uue bussiliiniga saavad ka turistid hõlpsamalt ühte Euroopa innovaatilisemasse ning huvitavamasse muuseumi Lennusadamas. Tean, et bussiliikluse käivitamist Kalaranna tänaval on pikisilmi oodatud ning olen teinud kõik endast oleneva bussiliini avamise kiirendamiseks.

Hübriidbussid jõuavad Sõle tänavale.

Aasta algusest teenindavad Haabersti suunal endistel 6. Ja 7. trolliliinidel linlasi mugavad hübriidbussid. Seni oleme sõitjatelt saanud ainult positiivset vastukaja. Uued hübriidid sõidavad sujuvamalt ning ei sõltu võimalikest liiniriketest. Ka on hübriidid märksa sõitjasõbralikuma salongiga. Keskkonnasäästliku hübriidtehnoloogia kasutusele võtmine ei vaja täiendavaid investeeringuid. Sõiduk liigub nii elektri- kui diiselmootori jõul. Pidurdamisel muundub liikumisenergia elektriks, mis salvestatakse. Peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades, töötab elektrimootor. Volvo 7900 hübriidbussides on 34 iste- ja 50 seisukohta, sõidukid on varustatud konditsioneeridega. Bussi diiselmootori heitenormid vastavad Euro-6 nõuetele. Hübriidtehnika pidev areng on pannud meid sellele transpordiliigile suuremat tähelepanu pöörama ning näeme hübriidsõidukite kasutuselevõtus suurt perspektiivi. Oma arenguplaanides kavandame tuua hübriidid ka Põhja-Tallinna, kus need järgmise aasta suvest võtavad üle 9. trolliliini. Hanke 20 uue hübriidbussi soetamiseks kuulutame välja juba lähipäevil.

 

 

 

 

 

 

 

Õnne Vabariigi aastapäevaks!

 

98. aastat tagasi, sündis Eesti Vabariik. Tolleaegsed rahvajuhid kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra ning I Maailmasõja ja Oktoobrirevolutsiooni järgse segaduse ning viisid täide rahva ammuse unelma, elada iseseisvas riigis. Kuid vaevalt oleks õnnestunud kahe võimsa vaenlase, saksa Landeswehri ja punavenega vastamisi seistes, oma iseolemist säilitada, kui poleks olnud rahvuslikku üksmeelt ja ennastohverdavat kaitsetahet. Just rahvuse koondumine ühise eesmärgi nimel rebis Eesti välja kaosesse langevast impeeriumist. Eesti Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik mõistsid, et iseseisvust võib taotleda vaid ühtselt tegutsev rahvas ja sellepärast kandiski olulisim riikluse alusdokument nimetust „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Esmakordselt peale seitsmesaja-aastast orjapõlve kirjeldati demokraatlikke põhimõtteid, millel püsib väikese iseseisva riigi tugevus. On hämmastav, et neli aastat väldanud maailmasõja ja Vene revolutsioon järel, kui kaosesse langenud Euroopa minetas demokraatia põhitõed, adusid Eesti juhid, kui oluline on demokraatlike põhimõtete mööndusteta järgimine. „Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees,“ kuulutas manifest.

Ajalugu tõestas, et demokraatial on relvana väikese rahva käes tohutu jõud, sest vabaduse, võrdsuse ja vendluse põhimõtteid austavat riiki on keeruline põlvili suruda. Samas on demokraatia minetamine äärmiselt lihtne. Tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tõelistelt probleemidelt leitakse välis- ehk sisevaenlane, kellega võitlemise vajadusele viidates piiratakse inimeste põhiõigusi, ja demokraatia moondubki hirmuks ning iga peavooluga vastanduva mõtte taga nähakse salasepitsust. Demokraatiast taganemise enesetapjalikku olemust kinnitab kahjuks ka Eesti Vabariigi käekäik. 1934. aastal alanud „vaikiv ajastu“ pärssis riigi arengu ja hävitas rahva kaitsetahte. 1939. aasta baaside leping avas piirid võõrvägede sissemarsiks. Eesti anastati ilma vastupanuta, sest rahvas polnud ühtne ja Riigikogu töö oli katkestatud. 50 aastat väldanud okupatsioon oli käputäie poliitikute võimuiha kibe vili.

Läinud sajandi 80. lõpul koondunud Rahvarinne suutis ebaõigluse lõpetada ja omariikluse taastada. Tol ajal lootis kogu rahvas, et elu läheb paremaks ning igale Eesti inimesele avanevad tulevikus võrdsed võimalused. 25. aastat uut iseseisvust on meid aga toonud tagasi „vaikivasse ajastusse“, olukorda, kus üksikute poliitiliste rühmade võimuvõitlus varjutab riigi tõelised probleemid ning rahva vajadused. Riigi kokkuhoiupoliitika, samas allaheitlikus väljastpoolt tulevatele käskudele, on meid tõuganud sügavasse usalduskriisi.

Kuid olgu ajad millised tahes, eesti rahvas on jäänud töökaks ning osanud enda eest seista. Kui meil puudub täna üleriigiline kava, kuhu soovime lähiaastatel jõuda, siis Tallinnas on see olemas. Linn on loonud eeldused demokraatliku kogukonna edukaks toimimiseks ühiste eesmärkide nime, milleks on ettevõtluskeskkonna järjekindel parandamine, inimkeskse ja loodussõbraliku linnaruumi arendamine, parima hariduse ja internetivarustusega kogukonna kasvatamine, agulite teket välistava ühistranspordi edendamine ning rahvusvaheliste suhete edendamine nii lääne kui ida suunal. Tallinnas on riigi väikseim tööpuudus, kõrgeim keskmine palk ning parim kindlustatus eluks vajalike teenustega nagu arstiabi, kooli ning lasteaiakohad, sotsiaalsed tugimeetmed. Just sellise Eesti eest koguneti kunagi öö laulupidudele ja lubati vajadusel taluda majanduslikku kitsikust. Aeg on ka muu Eesti Tallinnale järele aidata!

Pidupäeva puhul lõpetan Iseseisvusmanifesti sõnadega, mis ka 2016. aastal kõlavad innustavate ning värsketena: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku

Ja võtku rohkest õnnista,

Mis iial ette võtad sa,

Mu kallis isamaa!

Elagu iseseisev demokraatline Eesti Vabariik!“

Kes tahaks elada Kilplas?

 

Pajatatakse, kuidas kilplased ehitasid suure maja, ent unustasid aknad. Nii polnud tubades valgust ja et mitte päevad läbi pimedas konutada, otsustasid suured isemõtlejad päevavalguse kotiga tuppa kanda. Kui päikesepaiste tuppa tassimine ei õnnestunud, kolisid kilplased majast välja.

Umbes sarnaselt käitub ka meie valitsus. Selle asemel, et nuputada, kuidas elavdada majandust ning hoida kokku tarbetuid kulusid, mõeldakse välja võimalusi riigieelarve turgutamiseks kaudseid makse tõstes. Näiliselt tehakse tublisti tööd, taotakse peale väsitavat päeva endale rusikaga rinnale ning kiideldakse, kuidas sai terve päeva rahva õnne nimel rassitud, aga tolku pole sellest mitte kärbsemusta jagugi.

Kütuse aktsiisitõus.

Meie usuleiges riigis asendab jumalat exceli tabel. Kõik, mis tundub raamatupidamislikult OK, leiab valitsuskoalitsioonis heakskiidu. Keegi ei vaevu laiemat pilti nägema. Otsustajaid ei huvita, millised kahjud kaudsete maksude tõstmisega kaasnevad.

Kui koalitsioon tuli välja kütuse aktsiisitõusu kavaga, protesteerisid selle vastu nii Õliliit, autovedajad, põllumehed, omavalitsused kui tavakodanikud. Keskerakond korjas maksutõusu vastu 27 000 allkirja, mis Parlamendile üle anti. Aga ei kuulatud asjatundjaid ega tavainimesi. Aktsiisid tõusid ja keegi ei vaevu isegi seletama, kuhu suunatakse sellest laekuv tulu, milline osa jääb teede korrashoiule ning millised summad põletatakse poliitilisi ebaõnnestumisi ja möödalaskmisi siludes.

Õnnesärgis sündinud.

Meie valitsus on siiski õnnesärgis sündinud, sest läinud aastal alanud nafta odavnemine, on toonud kütuse hinnad enneolematult madalale ning selle taustal on aktsiisitõus jäänud oodatust märksa tagasihoidlikumaks. Muidugi on sellevõrra väiksem ka riigikassasse laekuv raha. Ent asi polegi selles, kui kõrgele mitme aasta peale planeeritud aktsiisitõus kütusehinnad lõpuks upitab, vaid põhimõttes, et esmatarbekulutusi maksustatakse, otsekui oleks tegemist luksuskaubaga.

Eestis on autokasutusele alternatiiv vaid suuremates linnades ning seepärast lööb aktsiisitõus eriti valusalt maainimeste rahakoti pihta. Maaelu on niigi muutunud äärmiselt kalliks hobiks ning kõiki neid, kes külakohtadel veel hinge sees hoiavad, tuleks pigem toetada, mitte maksutõusuga karistada. Aktsiisitõus muudab kallimaks nii laste lasteaeda või kooli viimise, tööle sõidu, perearsti, pangakontori, toidupoe ja vallavalitsuse külastamise. Mida on maainimesed halba teinud, et lisaks kulude optimeerimise sildi all toimuvale külaelu väljasuretamisele, muudetakse kallimaks ka eluliselt vajalike teenusteni jõudmine.

Tallinn maksab ühistranspordi hinnatõusu kinni.

Võib ju küsida, et mida mina, Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees maainimeste pärast muretsen, et mis see linnamehe asi on! Aga me eestlased oleme maarahvas, ning meie kõigi juured asuvad külas. Sellepärast pole külade elujõud kellelegi jaoks võõras mure. Mul on Läänemaal isalt päritud maakodu, kus veedan kõik vähegi vabad hetked, mida viimasel ajal on kahjuks üha vähem. Seal näen naabrite ja sõprade muredele kaasa elades küla argipäeva vägagi lähedalt. Maaelu tundub kaunis vaid suvitajale. Kohaliku jaoks on ridamisi eksistentsiaalseid probleeme, mille lahendamine nõuab sitkust ja jõudu. Ja kõige selle eest premeeritakse tublisid inimesi järjekordsete koormistega.

Tallinnas on muidugi lihtsam, sest tasuta ühistranspordi tarbimist kütuse aktsiisitõus otseselt ei mõjuta. Ometi tuleb meilgi arvestada, et vaba raha, mida veeremisse investeerida, jääb vähemaks. Läbi kütuseaktsiisi pumpab riik omavalitsuse eelarvest raha oma kaukasse. Need vahendid on regionaalprojektide või linnataristu parendamise jaoks kadunud.

Et maja ei jääks tühjaks.

Mida teha, et loo alguses kirjeldatud akendeta maja tühjaks ei jääks? Küllap oleks õige seina avad raiuda ning valgus sisse lasta. Me peaksime seda tegema ka oma riigis. Aeg on mõelda oma inimestele ja nende vajadustele, mitte kooseluseadusele, pagulaste mugavustele või muudele pseudoprobleemidele. Alustada võiks aga lihtsast tõdemusest, et mootorikütus pole luksuskaup, vaid energiakandja, mis võimaldab maainimestel rahuldada igapäevaseid vajadusi, linlastel aga kasutada jätkuvalt soodsat ning moodsa tehnikaga opereeritud tasuta ühistransporti. Riigimehelikkus ei alga aruteludest, kuidas täita ülepaisutatud eelarve, vaid soovist parandada kodanike elujärge.

 

TLT on keskkonnasõbralik ettevõte

 

Organisatsiooni keskkonnasäästlik käitumine on protsess, mille õnnestumise määrab püstitatud eesmärkide järjekindel elluviimine. Kuuludes UITP (Rahvusvaheline ühistranspordi assotsiatsioon) täisliikmena ülemaailmsesse transpordiettevõtete võrgustikku, oleme osalised nii globaalses kui ka paikkondlikus keskkonnahoiu tegevuses.

Läinud aasta lõpul, just Pariisis toimunud ülemaailmse kliimakonverentsi eel, allkirjastasin UITP kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooni, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Sellega osaleme otseselt globaalse loodushoiu edendamisel. Deklaratsiooni allkirjastamine oli loogiline jätk meie senisele tegevusele keskkonnasõbraliku ühistranspordi strateegia elluviimisel. Õigupoolest oleme viimastel aastatel juba järginud põhimõtteid, millest deklaratsioon lähtub, nii et meie jaoks oli see võimaluseks veelkord kinnitada oma valmisolekut jätkata senist suunda õhusaaste vähendamisel ning kütusekulu optimeerimisel.  

Peale Tallinna üleminekut tasuta ühistranspordile, oleme pidevalt uuendanud oma bussiparki. Üha väiksemate saastenormidega busside kasutuselevõtt on loonud olukorra, kus meie pargis puuduvad madalama kui Euro-3 saastenormidele vastavad sõidukid, pool pargist on aga Euro-5 või Euro-6 saastenormiga ülimoodsate mootoritega linnasõidukid. Eelmise aasta lõpust alustasid regulaarseid sõite 24 Volvo hübriidi. Alates 1. jaanuarist teenindavad liine 42 ja 43 eranditult hübriidid. Kõik see on toonud kaasa sõitjate rahulolu kasvu, mida kinnitas ka viimane avaliku arvamuse uuring. Peatusin sellel pikemalt oma eelmises blogipostituses. Teisalt on pidevalt kahanenud meie sõidukite poolt õhku paisatud saaste. Käesolevaks ajaks on Tallinna õhku sattuvast transpordisaastest  ühistranspordi osa vähenenud 3%-le. Oleme seadnud eesmärgiks vähendada kümnendi lõpuks ühistranspordi osakaalu õhusaastes kuni viiekordselt, jäädes seega alla 1% piiri. Kui siia lisada veel tramminduses läbiviidud kardinaalne pööre, mis motiveerib tuhandeid linlasi tihedamalt saastevaba ühistransporti kasutama, annab TLT Rohelise pealinna idee elluviimisele olulise panuse.

Keskkonnahoiust ei tohi teha poliittsirkust.

Keskkonnahoiu näol on tegemist inimkonna ellujäämisstrateegiaga. Seepärast tunduvad eriti öövastavad katsed kasutada valdkonda poliitiliseks arveteklaarimiseks. Kahjuks harrastavad mitmed valitsuserakondadega seotud nn eksperdid praktikat, kus keskkonnaküsimused muudetakse poliittsirkuseks. Kuidas teisiti võiks hinnata väiteid nagu halvendaks hübriidbusside kasutuselevõtt 42 ja 43 liinil Tallinna õhu kvaliteeti. Väita, et elektriajami ning Euro-6 normidele vastava diiselmootoriga varustatud 24 tehnika viimast sõna esindavad Volvo 7900 hübriidid on võrreldes aastakümneid kasutusel olnud amortiseerunud Škoda trollidega samm tagasi, võib ainult täielik võhik. Kõik, kes vähegi tehnikat jagavad, saavad aru, millise innovatsiooniga on hübriidide näol tegemist.

Kahjuks leidub taolisi poliitilise taustaga veesogajaid, kes linnavõimu mustamiseks ei põrka tagasi lausjaburustelt, ka riigiteenistujate hulgas, kelle esmane ülesanne peaks olema hoolitsus uute tehnoloogiate kasutuselevõtu eest, mitte võitlus aegunud lahendustest loobumise vastu. Ebameeldiva üllatuse pakkus selles vallas meie hea koostööpartner keskkonnaministeerium. Ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp edastas mõni aeg tagasi läbi BNSi seisukoha, milles pandi kahtluse alla  6. ja 7. liini trollide asendamine hübriidbussidega, laiemalt aga Tallinna soov linnakeskkonda jätkuvalt elamisväärsemaks muuta.

Tippametnikul ei sobiks näidata oma võhiklikust, taandades pelgalt ärapanemisrõõmust kogu linnaõhu puhtuse probleemi hübriidbusside kasutuselevõtule kahel Väike-Õismäele viival trolliliinil. Pigem oleks sellise kaliibriga ametnikult oodanud analüüsi Tallinna linnaliikluse perspektiividest, ühistranspordi mõjust linna kui terviku funktsionaalsele toimimisele ning soovitusi, kuidas tagada hübriid- ja juhtmevaba elektritranspordi kiirem kasutuselevõtt.

Samuti tuleks Tartu linna ühistranspordi biogaasist loobumise valguses töötada välja eluline strateegia suhtumisest biokütustesse ning nende kasutamise perspektiividesse Eestis. Pole mõtet lõputult korrutada, et taastuvenergia on fossiilsetest kütustest loodussäästlikum. Pigem elame juba ammu arengufaasis, kus propagandamaigulise ajupesu asemel oleks tarvis algatada tõsised uuringud biokütustele ülemineku maksumusest, selle tasuvusest ning lõpuks ka selle otstarbekusest üldse. Poleks paha viia end kurssi, mida maailmas loodushoidlike mootorite arendamisel kavandatakse ja kuidas näevad oma tulevikku arenenud riikide ühistranspordipakkujad. Me vajame praktilisi, koostöös sündinud lahendusi ning poliitilistest eelistustest mõjutamata uuringuid. Kuni meeldib-ei meeldi teljel on peamiseks määrajaks poliitilised sümpaatiad, tammub meie majandus edasi stagnatsioonis. Väiksele riigile ja rahvale on paigalseis aga lubamatu.

 

Tallinlased andsid ühistranspordile kõrge hinnangu

 

Alates 1999. aastast on Turu-uuringute AS viinud läbi ühistranspordi kasutajate rahulolu uuringuid, mis aitab meil ettevõtte arenguperspektiive planeerides hinnata kavandatavate meetmete eesmärgipärasust. Viimasel viiel aastal on inimeste rahulolu ühistranspordiga pidevat kasvanud. Kui 2010. aastal oli see viie palli süsteemis 3,6, ning 2014. aastal 3,93, siis viimase uuringu tulemus lausa jahmatab – esmakordselt ületati 4 hindepalli piir, jõudes rekordilise 4,13-ni. Kui vaadata rahulolu sõidukiliikide lõikes, siis trammi puhul oli rahuloluindeks lausa 4,32. Sihvakad CAF trammid avaldasid linlastele sedavõrd muljet.

Tallinna ühistranspordiga on rahul või väga rahul 86% küsitluses osalenuist. Kõige olulisema rahulolu kriteeriumina nimetati graafikust kinnipidamist ning sõiduki puhtust. Lausa 78% sõitjatest hindasid busside puhtust viie palli süsteemis hindega 4 või 5.

Ühistransporti kasutas 2015. aastal 88% linlastest, mis on 13% enam, kui 2012. aastal, mil toimus üleminek tasuta ühistranspordile. 60% peab ühistransporti oma peamiseks liikumisvahendiks. 45% vastanuist kasutavad ühistransporti, alates selle linlaste jaoks piletivabaks muutmisest märksa sagedamini. Põhiliselt ühistransporti kasutavate linlaste osakaal on tasuta ühistranspordile ülemineku järgselt kasvanud 17%. Igapäevane kasutus on kasvanud kõigil transpordiliikidel, väljaarvatud troll, mille osas toimus mõneprotsendiline langus. Enamuses linnaosadest on eelistustest esikohal buss. Kõige tugevam positsioon on bussil Pirita-Meriväljal (70%) ja Lasnamäel (67%). Kesklinnas pooldatakse kõige enam trammi (41%).

Põhiliselt ühistranspordiga liigeldakse kõige enam Põhja-Tallinnas (69%), Mustamäel (69%), Kristiines (68%) ja Lasnamäel (67%). Endisest rohkem sõidetakse ühistranspordiga jõukamates elanikkonnagruppides.

Uuendustest meeldivad rahvale kõige enam reaalajas töötavad infotablood peatustes. Uusi CAF tramme pooldab 79% vastanutest.

Millest rahulolu algab?

Uuringu tulemused näitavad, et oleme ühistransporti arendades õigel teel. Erilist äramärkimist väärib see, et 87% linlastest pooldab tasuta ühistransporti. See näitaja on samuti aasta aastalt kasvanud, läinud aastal koguni 5%. Pole ka midagi imestada, sest tasuta ühistranspordi vastu on varasemalt protesteeritud just poliitilistest kaalutlustest lähtudes. Kolme aastaga, mil tasuta transport toimib, on vastaste argumendid kaotanud veenvuse. Veeremi vananemise asemel, millega hirmutati, on toimunud enneolematu areng nii tramminduses kui busside osas. Ees ootavad linlaste sõidumugavust suurendavad ümberkorraldused juhtmevaba elektritranspordi arendamisel. See on reaalsus, mille mustamiseks ka kõige paadunumad parempoolsed irisejad enam argumente ei leia. Tallinna tasuta ühistransport on toonud sõitjate jaoks kaasa hulgaliselt positiivset ning vaid sõge võib hästitoimivat süsteemi üksnes virisemisvajadusest kritiseerida.

Tasuta ühistranspordi osa linna arengus on aga märksa laiem, kui üksnes sõidumugavuste loomine. Sotsiaalse meetmena leevendab see ebavõrdsust, vähendab ohtu asumite getostumiseks ning pärsib autostumist ja sellega kaasnevat kõrgendatud õhusaastet.

Tasuta ühistranspordist on saanud piiriülene koostööprojekt.  

Mõte tasuta ühistranspordist, mille tunnustatud elluviijaks ning arendajaks võib Tallinn end uhkusega pidada, omandab maailmas üha laiemat tähelepanu. Paljudes linnades on tasuta transport juba rakendunud või kaalutakse võimalusi sellega alustamiseks. Läinud aasta 17.-18. septembril toimus Rootsis Avestas konverents, kus pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs, Zabki ja Zory Poolas ning Avesta, Kiruna ja Kristiehamn Rootsis. Samateemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Eestist on otsustanud tasuta ühistranspordiga alustada Otepää.

Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab seda poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.

Eesti omavalitsused näevad tasuta ühistranspordis võimalust maaelu arenguks.

2015. aastal Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta reisijateveole pole üksnes võimalik, vaid  hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks lausa hädavajalik. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.

Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat lööma eelarvesse tohutu augu. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda ettevõtluskeskkonna paranemise, suurema sidususe ning sotsiaalse võrdsuse tagamise, liiklusprobleemide lahendamise ja teede korrashoiukulude alanemise.

Tallinlased on oma hinnangu tasuta ühistranspordile andnud ja ootaks, et mitmesugused end liiklusasjatundjateks tituleerivad poliitprofessorid lõpetaks vahu üleskloppimise ning tunnistaks, et elanike enamusele on Tallinna transpordipoliitika meelepärane. Me töötame linnlaste jaoks, mitte selleks, et mõnele linnavolikogu opositsioonipoliitikule meeldida.